(Õigeksvõtuotsus)
Kohtuasja number
2-17-7991
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. juuni 2017. a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Kohtuistungi toimumise aeg
Helgi Vinni Eesti Haigekassa hagi L. S.`i vastu tekitatud kahju 51,72 euro hüvitamise nõudes. Kirjalik menetlus
Hagihind
51,72 eurot
Menetlusosalised
Hageja:
Eesti Haigekassa (RK 74000091)
Hageja esindaja:
Mirja Sarap (volikirja alusel, e-post [email protected] )
Kostja:
L. S. (IK xxx, viibimiskoht xxx)
Kohtuasi
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada 1(3)
kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
Eesti Haigekassa esitas Viru Maakohtule hagi L. S.`i vastu tekitatud kahju 51,72 euro hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt nähtub Viru Maakohtu 12.12.2016. a kohtulahendist kriminaalasjas nr 1-16-10439, et kostja on süüdi tunnistatud V. H. ́ile tervisekahjustuste tekitamises. Kostja teo tagajärjel pöördus kannatanu tervisekahjustuste raviks SA Ida-Viru Keskhaigla poole. Hageja tasus SA-le Ida-Viru Keskhaigla raviteenuste arvete seeria D6 nr 3138996 ja seeria D6 nr 3139374 alusel kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest kokku summas 51,72 eurot. Seega on hageja tasunud kannatanu eest ravikindlustushüvitisi summas 51,72 eurot. Kannatanu vajas saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid, mida kannatanule osutas tervishoiuteenuse osutaja. Seega aset leidis kindlustusjuhtum, mida tõendavad hagile lisatud raviteenuste arved. Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitist. Kannatanu oli kindlustatud. Seega, kui kindlustatud isikule tekitati vigastusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa kahju hüvitamist isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule vigastuse. Viru Maakohtu 12.12.2016. a otsusest kriminaalasjas nr 1-16-10439 nähtub, et nimetatud kindlustusjuhtumi toimumise eest vastutab kostja. Hageja saatis õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks kostjale 05.01.2017 nõudeavalduse nr 5-3.4/154-1 summas 51,72 eurot kostja asukoha aadressile Ülesõidu 1, Jõhvi. Kostja sai nõudeavalduse 06.01.2017 kätte. Kostja hagejale ei ole vastanud ning käesoleva ajani on kahju hüvitamata Kostja esitas 02.06.2017 kohtule vastuses, milles nõustus hagiga täies ulatuses. Kostja märkis, et tasub nõude hiljemalt 15-ks septembriks, kui hakkab olema avavanglas ja saab käia tööl.
Kohus, tutvunud toimiku õigeksvõtuotsusega.
materjalidega,
leiab,
et
hagi
kuulub
rahuldamisele
Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja 02.06.2017 vastuses tunnistas hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt RaKS § 26 lg 1, haigekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Hagi on õiguslikult põhjendatud kostja omaksvõtuga ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 6 lg 1 ja 2, ravikindlustusseaduse (RaKS) § 25 lg 1, § 29 lg 1 ja 3, § 26 lg
Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 142 lg 1, § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3, § 468 lg 1 p 2 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tekitatud kahju summas 51,72 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. RLS § 22 lg 1 p 12, kohaselt, riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Hageja ei ole menetluskulusid kandnud, seega puuduvad hüvitatavad menetluskulud. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.