lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-17-07

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.03.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-17-07
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.03.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1264
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 63Märke kandmine kinnistusraamatusseAÕS § 59 lg 1Mitme õiguse järjekohasuheAÕS § 61 lg 1Eesõigus järjekohaleTsMS § 692 lg 1, 5Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedAÕS § 53Kinnistusraamatusse kantavad andmedAÕS § 79 lg 2Kaasomanike kokkuleppe ja enamuse otsuse kehtivus õigusjärglaste suhtesTsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 593 lg 4Kandeavaldus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-13-22482/2Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja13.05.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus

Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-17-07 Tartu, 9. märts 2007. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa KODUMAJA KINNISVARAARENDUSE OÜ, Vladimir Makarenkovi ja aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank kandeavaldus. Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-11736 KODUMAJA KINNISVARAARENDUSE OÜ, Vladimir Makarenkovi ja aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank määruskaebus Avaldajad KODUMAJA KINNISVARAARENDUSE OÜ (varasem ärinimi OÜ KMT ARENDUS, registrikood xxxxxxxx), Vladimir Makarenkov (isikukood xxxxxxxxxxx) ja aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (registrikood xxxxxxxx), nende esindaja notar Tiina Tomberg 26. veebruar 2007, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-11736 ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 28. veebruari 2006. a määrus nr 588592006 (kinnistusasi nr 471200603 ).
2.Saata kandeavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
3.Tagastada Tiina Tombergile määruskaebuselt KODUMAJA KINNISVARAARENDUSE OÜ, Vladimir Makarenkovi ja aktsiaseltsi SEB Eesti Ühispank eest 20. detsembril 2006 tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.KODUMAJA KINNISVARAARENDUSE OÜ (varasem ärinimi OÜ KMT ARENDUS) (müüja), Vladimir Makarenkov (ostja) ja aktsiaselts SEB Eesti Ühispank (hüpoteegipidaja) (koos edaspidi avaldajad) sõlmisid 20. veebruaril 2006 Tartus Xxxxx tn xx asuva korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr xxxxxxx) müügilepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu (edaspidi leping). Lepingudokumendis sisaldus mh avaldus kanda korteriomandi registriosa neljandasse jakku hüpoteegipidaja kasuks hüpoteek ja selle juurde järgmine märkus: "Omanikul on eesõigus kanda hüpoteegi ette Xxxxx tn xx kinnistu korteriomandite omanike kui kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist kajastav märkus vastavalt 20.01.2006. a lepingu punktile 7" (p 15.1). Samuti soovisid avaldajad kanda korteriomandi registriosa kolmandasse jakku ühishüpoteegile järgnevale järjekohale võrdsetes mõttelistes osades omandiõiguse üleandmise nõuet tagavad eelmärked ostja kasuks ning selle juurde järgmise märkuse: "Omanikul on eesõigus kanda eelmärke ning hüpoteegi ette Xxxxx tn xx kinnistu korteriomandite omanike kui kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist kajastav märkus vastavalt 20.01.2006. a lepingu punktile 7" (p 15.2).

Lepingu tõestas notar Tiina Tomberg, kes edastas kandeavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 4. aprilli 2006. a määrusega andis kohtunikuabi 4. maini 2006 aega esitada kandeavaldust täpsustav avaldus. Määruse kohaselt tuleb kandetaotlusi muuta kasutuskorra ja kinnistusraamatusse kantavate asjaõiguste järjekoha osas. Määruse järgi ei saa taotletud märkusi kinnistusraamatusse kanda ega neile järjekohta omistada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 53 lg 1 ja § 62 järgi saab kinnistusraamatusse kanda üksnes seaduses sätestatud asjaõigusi ja märkeid. Märkused kantakse AÕS § 631 lg 7 järgi kinnistusraamatusse üksnes seaduses sätestatud juhul. Kuna kaasomanikud ei ole kokku leppinud kasutuskorras, puudub alus taotletud märkuste sissekandmiseks. Lepingu p-s 7 lepiti kokku vaid tulevikus sõlmitava kasutuskorra tingimustes. Lisaks ei ole märkus asjaõigus AÕS § 59 lg 1 mõttes ega oma seetõttu järjekohta.
3.Avaldajad esitasid kandemääruse peale määruskaebuse, milles palusid kandeavalduse rahuldada.
4.Kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja kaebus edastati Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 15. detsembri 2006. a määrusega kaebuse rahuldamata ja andis kandetaotlusi täpsustava avalduse esitamiseks uue tähtaja � kümme päeva alates ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Määruse kohaselt nõustub ringkonnakohus kaevatava määrusega ega pea vajalikuks korrata selle põhjendusi. Vastuseks määruskaebusele märkis ringkonnakohus järgmist. Taotletud märkusi ei ole võimalik kinnistusraamatusse kanda. Tulenevalt AÕS § 53 lg-st 1, §-st 62, § 63 lg 1 p-st 4 ja § 631 lg-st 7 kantakse kinnistusraamatusse üksnes seaduses sätestatud asjaõigused ja märked. AÕS § 79 lg 2 võimaldab kinnistusraamatusse kanda kinnisasja kaasomanike kokkuleppe olemasolu näitava märkuse, millega tagatakse kokkulepete kehtivus kolmandate isikute, eriti kaasomanike õigusjärglaste suhtes. Nimetatud kanne tuleb teha registriosa 3. jakku. Kinnistamisavalduses taotletakse aga sisuliselt järjekoha reserveerimist AÕS §-s 79 sätestatud kaasomanikevahelisele kaasomandi kasutamist puudutavale ja tulevikus sõlmitavale kokkuleppele. Asjaõigusseadus ega kinnistusraamatuseadus ei näe ette kinnistusraamatusse märke kandmist, mis kajastab kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist tulevikus, ning kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist tulevikus ei saa pidada ka teiseks ulatuselt kindlaksmääratud õiguseks AÕS § 61 lg 1 mõttes. Iseenesest on ebaõige kohtunikuabi seisukoht, et eelmärge ja märkused ei saa omada kinnistusraamatusse kandmisel järjekohta. AÕS § 63 lg-st 6 tuleneb, et kui märge tagab kinnistusraamatusse kantava õiguse järjekohta, laieneb sellega ka märkele endale järjekorrasuhe. See seisukoht ei ole aga kaasa toonud ebaõiget lahendit.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldajad esitasid Riigikohtule määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja kandetaotlused rahuldada.

Määruskaebuse kohaselt ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et järjekohta ei ole võimalik reserveerida tulevikus sõlmitavast kokkuleppest tuleneva õiguse tarbeks. Järjekoha saab lisaks asjaõigustele reserveerida ka teistele ulatuselt kindlaksmääratud õigustele. Kuna lepingu p-s 7 ettenähtud tulevikus sõlmitava kasutuskorra kokkuleppes oli selgelt määratletud isikut puudutava parklakoha kasutusõigus, kulude jaotuse ja ehitamise põhimõtted, oli tegemist piisavalt määratletud õigusega. Praeguseks on see kokkulepe ka sõlmitud.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegiumi arvates tuleb ringkonnakohtu määrus TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Lisaks ringkonnakohtu määrusele tuleb TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tühistada ka maakohtu kinnistusosakonna määrus ja kandeavaldus tuleb saata maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
8.Esmalt märgib kolleegium, et käesolevas asjas on kohtute lahendites ebaõigesti tähistatud menetlusosaliste ring. Riigikohus on leidnud, et kinnistamisavalduse tõestanud notar võib notariaadiseaduse § 30 lg 2 p 2 ja TsMS § 593 lg 4 järgi esitada kinnistamismenetluses avalduse esitamiseks õigustatud isikute nimel ka määruskaebuse kohtulahendite peale (mh esitada määruskaebuse Riigikohtule), kuid ei saa seda teha enda nimel, vaid asjaosaliste esindajana ja nende nimel (vt nt Riigikohtu 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 (RT III 2006, 41, 348), p-d 9 ja 10; 13. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06 (RT III 2007, 6, 48), p 8). Menetlusosaliste ringi ebaõige tähistamine alama astme kohtu lahendites ei toonud siiski kaasa väära kohtulahendit ja menetlusosalised on võimalik korrektselt tähistada Riigikohtu määruses. Kolleegium juhib avaldajaid esindava notari tähelepanu sellele, et ta on määruskaebuses avaldaja KODUMAJA KINNISVARAARENDUSE OÜ ärinimena ekslikult näidanud tema endise ärinime OÜ

KMT ARENDUS.

9.Ringkonnakohus on leidnud õigesti, et eelmärge ja märkused saavad omada kinnistusraamatusse kandmisel järjekohasuhet. Riigikohus leidis eespool viidatud määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 (p 22), et kaasomanike kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse kantav märkus omandab kinnistusraamatus järjekoha, mis omab tähendust esmajoones täitemenetluse toimingute tegemisel kinnisasja suhtes.
10.Kolleegiumi arvates on kohtud aga valesti tõlgendanud esmajoones AÕS § 61. Järjekohta omava õiguse järjekoha saab kinnistusraamatus AÕS § 61 kohaselt reserveerida, kuna selle sätte järgi saab reserveerida järjekoha igale õigusele, mida saab kanda kinnistusraamatusse ja millele laieneb materiaalne järjekorrasuhe. Oluline on vaid, et märge oleks AÕS § 61 lg 1 kohaselt ulatuselt kindlaksmääratud (vt ka ülalviidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 12).
11.Vastavalt AÕS § 61 lg-le 2 kantakse eesõigus märkena kinnistusraamatusse selle õiguse juurde, mis eesõiguse kasutamisel peab tagasi astuma. Praegusel juhul on tegemist eesõiguse märkega kaasomanike kasutuskorra märkuse tagamiseks. Avalduses taotleti selle kandmist hüpoteegi ja omandi üleandmist tagava eelmärke juurde. Hilisema võimaliku kasutuskorra kande ulatus on kindlaks määratud lepingus, millele soovitakse kandes viidata. Seetõttu on kolleegiumi arvates

võimalik vastavaid kandeid teha (vt ka ülalviidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 13).

12.Tulenevalt eelnevast määrati avaldajatele avalduse täpsustamiseks ebaõigesti täiendav tähtaeg ja ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Kolleegiumi arvates tuleb asi kandeavalduse lahendamiseks saata maakohtu kinnistusosakonnale, kes saab kontrollida kannete tegemise muid eeldusi. Seetõttu tuleb lisaks ringkonnakohtu määrusele tühistada ka maakohtu kinnistusosakonna määrus (vt ka ülalviidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 15).
13.Lisaks juhib kolleegium ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et määruse resolutsiooni kohaselt anti avaldajatele puuduste kõrvaldamiseks uus tähtaeg: "10 päeva arvates käesoleva määruse jõustumisest". Seda tähtaega ei ole selgitatud määruse põhjendustes ja see ei ole üheselt mõistetav (vt ka ülalviidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 17).
14.Samuti märgib kolleegium, et ringkonnakohtu määruses tähistati asja ebatäpselt kaebusena maakohtu kinnistusosakonna määruse peale. Lahendatavaks kohtuasjaks on kandeavalduse lahendamine (vt ka ülalviidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-06, p 18).
15.Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kohaselt tagastada. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.