lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-149-06

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 13.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-149-06
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
13.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1913
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 63Märke kandmine kinnistusraamatusseAÕS § 59 lg 1Mitme õiguse järjekohasuheAÕS § 61 lg 1Eesõigus järjekohaleTsMS § 692 lg 1, 5Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedAÕS § 53Kinnistusraamatusse kantavad andmedKRS § 42 lg 2TsMS § 149 lg 4Kautsjoni tasumine ja tagastamineTsMS § 338 lg 1Kohtule esitatava menetlusdokumendi sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (11)

lahend.ee
2-26-6187/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.03.20262-25-20742/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.02.20262-18-11624/4Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.06.20192-16-16048/16Riigikohtu tsiviilkolleegium08.11.20173-2-1-45-13Riigikohus08.05.20133-2-1-84-08Riigikohus14.10.2008

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev

KOHTUMÄÄRUS

3-2-1-149-06 Tartu, 13. veebruar 2007. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve K OÜ, R. T ja AS-i S kandeavaldus. Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-24215 K OÜ, R. T ja AS-i S määruskaebus Avaldajad K OÜ (varasem ärinimi osaühing K, registrikood xxxxxxxx), R. T (isikukood xxxxxxxxxxx) ja AS S (registrikood xxxxxxxx), nende esindaja notar Paavo Uibopuu 22. jaanuar 2007, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 3. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-24215 ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 21. juuni 2006. a määrus nr 1216722006.
2.Saata kandeavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
3.Tagastada Paavo Uibopuule määruskaebuselt K OÜ, R. T ja AS-i S eest 21. novembril 2006. a tasutud kautsjon 800 (kaheksasada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.K OÜ (müüja), R. T (ostja) ja AS S (hüpoteegipidaja) (koos edaspidi avaldajad) sõlmisid
TsMS § 442Otsuse sisu
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 593Kandeavaldus
TsMS § 65Tähtaja arvutamine dokumendi saatmisel ebaõigesse kohtusse
TsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 663 lg 6Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 698 lg 1Määruskaebuse esitamine Riigikohtule
TsMS § 701 lg 3Määruskaebuse lahendamine
3-2-1-12-08
Riigikohus
17.04.2008
3-2-1-17-07Riigikohus09.03.2007
3-2-1-16-07Riigikohus06.03.2007
3-2-1-151-06Riigikohus14.02.2007
3-2-1-11-07Riigikohus14.02.2007
13.aprillil 2006 Tartus Jaama tn 84 asuva kahe korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosad nr xxxxxxx ja nr xxxxxxx) müügilepingu ja neile ühishüpoteegi seadmise lepingu (edaspidi leping). Lepingudokumendis sisaldus mh avaldus kanda korteriomandite registriosadesse hüpoteegipidaja kasuks neljandasse jakku ühishüpoteek ja selle juurde järgmine märkus: "Omanikul on eesõigus kanda ühishüpoteegi ette Xxxxx xx xx kinnistu korteriomandite omanike kui kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist kajastav märkus vastavalt 13.04. 2006. a lepingu punktile 7" (p 15.1). Samuti soovisid avaldajad kanda korteriomandite registriosade kolmandatesse jagudesse ühishüpoteegile järgnevale järjekohale omandiõiguse üleandmise nõuet tagava eelmärke ostja kasuks ning selle juurde järgmise märkuse: "Omanikul on eesõigus kanda eelmärke ning ühishüpoteegi ette Xxxxx xx xx kinnistu korteriomandite omanike kui kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist kajastav märkus vastavalt 13.04. 2006. a lepingu punktile 7" (p 15.2). Lepingu tõestas notar Paavo Uibopuu, kes edastas kandeavalduse 17. aprillil 2006 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 21. juuni 2006. a määrusega andis kohtunikuabi 24. juulini 2006 aega esitada kandeavaldust täpsustav avaldus. Määruse kohaselt tuleb kandetaotlusi muuta kasutuskorra sõlmimist kajastavate märkuste osas.

Määruse järgi ei ole takistust ühishüpoteegi ja eelmärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Taotletud märkusi ei saa aga kinnistusraamatusse kanda ega neile järjekohta omistada. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 53 lg 1 ja § 62 järgi saab kinnistusraamatusse kanda üksnes seaduses sätestatud asjaõigusi ja märkeid. Märkused kantakse AÕS § 631 lg 7 järgi kinnistusraamatusse üksnes seaduses sätestatud juhul. Kuna kaasomanikud ei ole kokku leppinud kasutuskorras, puudub alus taotletud märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse. Lepingu p-s 7 lepiti kokku vaid tulevikus sõlmitava kasutuskorra tingimustes. Lisaks ei ole märkus asjaõigus AÕS § 59 lg 1 ja § 60 lg 1 mõttes ega oma seetõttu järjekohta.

3.Avaldajad esitasid määruse peale määruskaebuse, milles palusid avalduse rahuldada.
4.Kohtunikuabi ega kohtunik määruskaebust ei rahuldanud ja kaebus edastati Tartu Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 3. novembri 2006. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja andis kandetaotlusi täpsustava avalduse esitamiseks uue tähtaja � kümme päeva alates ringkonnakohtu määruse jõustumisest. Määruse kohaselt nõustub ringkonnakohus kaevatava määrusega ega pea vajalikuks korrata selle põhjendusi. Taotletud märkusi ei ole võimalik kinnistusraamatusse kanda. Tulenevalt AÕS § 53 lgst 1, §-st 62, § 63 lg 1 p-st 4 ja § 631 lg-st 7 kantakse kinnistusraamatusse üksnes seaduses sätestatud asjaõigused ja märked. Avalduses taotletakse sisuliselt järjekoha reserveerimist AÕS §-s 79 sätestatud kaasomanikevahelisele kaasomandi kasutamist puudutavale ja tulevikus sõlmitavale kokkuleppele. Asjaõigusseadus ega kinnistusraamatuseadus ei näe ette kinnistusraamatusse märke kandmist, mis kajastab kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist tulevikus, ning kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist tulevikus ei saa pidada ka teiseks ulatuselt kindlaksmääratud õiguseks AÕS § 61 lg 1 mõttes. Märkustel kinnistusraamatus ei ole materiaalses mõttes järjekohta. Taotletud kanded oleksid kehtetud ja avaliku usaldatavuseta, mistõttu tuleb anda tähtaeg kandetaotluste muutmiseks. Õige on määruskaebuse väide, et kaevatavas määruses ei ole põhjendatud muus osas kannete tegemata jätmist. Ringkonnakohus ei näe takistust, miks ei saanud kannet teha osas, milles vaidlus puudub.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Avaldajad esitasid Riigikohtule määruskaebuse, milles paluvad ringkonnakohtu määruse tühistada ja avalduse rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole õige ringkonnakohtu seisukoht, et kaasomanike kasutuskorra märkusel ei ole kinnistusraamatusse kantud õiguste seas järjekohta. Õige ei ole ka seisukoht, et järjekohta ei ole võimalik reserveerida tulevikus sõlmitavast kokkuleppest tuleneva õiguse tarbeks. Selline käsitus teeb mõttetuks AÕS § 61 lg 1 rakendamise, sest lõplikult kokkulepitud õiguse saab kanda kinnistusraamatusse õigusena, mis saab järjekoha vastavalt kandele. Järjekoha saab lisaks asjaõigustele reserveerida ka teistele ulatuselt kindlaksmääratud õigustele. Kuna lepingu p-s 7 ettenähtud tulevikus sõlmitava kasutuskorra kokkuleppes oli selgelt määratletud isikut puudutava

parklakoha kasutusõigus, kulude jaotus ja ehitamispõhimõtted, oli tegemist piisavalt määratletud õigusega. Praeguseks on see kokkulepe ka sõlmitud. Ringkonnakohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 465 lg 2 p 7 ja § 442 lg-t 5, sest jättis lahendamata kaebuses esitatud taotluse rahuldada kõik kandetaotlused.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Lisaks ringkonnakohtu määrusele tuleb TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel tühistada ka maakohtu kinnistusosakonna määrus ja kandeavaldus tuleb saata maakohtu kinnistusosakonnale uueks läbivaatamiseks.
8.Esmalt märgib kolleegium, et käesolevas asjas on nii maakohtu kinnistusosakonna määruses, maakohtu määruses määruskaebuse ringkonnakohtule edasiandmise kohta kui ka ringkonnakohtu määruses ebaõigesti tähistatud menetlusosaliste ring. Maakohtu kinnistusosakonna määruses kohustati avalduses puudusi kõrvaldama mitte avaldajaid, vaid neid esindavat notarit. Maakohtu määruses kaebuse edastamise kohta nimetati menetlusosalistena nii avaldajaid kui ka notarit. Ringkonnakohtu määruses on menetlusosalisena nimetatud üksnes notarit. Lähtudes TsMS § 593 lg-st 4 ja notariaadiseaduse § 30 lg 2 p-st 2, võib kinnistamisavalduse tõestanud notar esitada avalduse esitamiseks õigustatud isikute nimel kinnistamismenetluses ka määruskaebuse kohtulahendite peale (mh esitada määruskaebuse Riigikohtule), kuid ei saa seda teha enda nimel, vaid asjaosaliste esindajana ja nende nimel (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-02 (RT III 2003, 3, 32), p 8; 8. novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-197-06 (RT III 2006, 41, 348), p-d 9 ja 10). Seetõttu ei ole lepingut tõestanud notar ise menetlusosaline hagita menetluses, vaid on menetlusosaliste (avaldajate) esindaja. Menetlusosaliste ringi ebaõige tähistamine alama astme kohtu lahendites ei toonud siiski kaasa väära kohtulahendit ja menetlusosalised on võimalik korrektselt tähistada Riigikohtu määruses.
9.Kolleegium juhib avaldajaid esindava notari tähelepanu sellele, et tema koostatud määruskaebused nii maakohtu kinnistusosakonna määruse kui ka ringkonnakohtu määruse peale on menetlusosaliste ringi osas sõnastatud eksitavalt. Kuigi määruskaebustes on märgitud, et notar tegutseb avaldajate esindajana, võib tekstist ka järeldada, et ta esitab kaebused oma nimel. See ongi kohtuid ilmselt eksitanud. Määruskaebuse esitamine ei ole notari tõestamistoiming, vaid menetlustoiming kohtus, millele kehtivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuded. Kohtule esitatud avaldusest peab selgelt nähtuma menetlusosaliste ring ja kaebuse allkirjastaja võimalik staatus esindajana (TsMS § 338 lg 1 p 1).
10.Lisaks märgib kolleegium, et märgete kinnistusraamatusse kandmiseks on kinnistamisavalduses esitatud kaks erinevat kandetaotlust. Nende lahendamisel on menetlusosalised erinevad, olgugi et mõlemad taotlused sisalduvad samas lepingudokumendis. Nimelt ei ole ostja tahteavaldust vaja eesõiguse kande tegemisel hüpoteegi juurde ning hüpoteegipidaja tahteavaldust eesõiguse kandmisel eelmärke juurde, kuna taotletavad kanded nende õigusi ei puuduta, st nad ei ole puudutatud isikud kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 mõttes.
11.Ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest avaldajatele (vt ülalviidatud Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9706, p-d 11 ja 12). Ringkonnakohtu 3. novembri 2006. a määrus on väljastusteate järgi avaldajate esindajale kätte toimetatud 7. novembril 2006. Määruskaebus jõudis Riigikohtusse 23. novembril 2006, st pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Toimikust nähtub, et kaebus esitati tähtaegselt Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale tuleb TsMS § 698 lg 1 järgi esitada Riigikohtule, mitte ringkonnakohtule ja iseenesest tuleb tähtaja arvestamisel lähtuda kaebuse jõudmisest Riigikohtusse. Siiski on antud asjaoludel võimalik analoogia korras rakendada TsMS § 65 ja lugeda kaebus tähtaegselt esitatuks ka juhul, kui see esitatakse kaebetähtaja jooksul ringkonnakohtule (vt ka Riigikohtu 15. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-06 (RT III 2006, 21, 196), p 11).
12.Kolleegiumi arvates tõlgendasid alama astme kohtud valesti esmajoones AÕS § 61, mille 1. lõike järgi võib omanik kinnisasja koormamisel jätta endale eesõiguse teise ulatuselt kindlaksmääratud õiguse kandmiseks koormava õiguse ette. Kohtud leidsid, et selle sätte järgi ei saa kanda kinnistusraamatusse märkena eesõigust kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe märkuse järjekoha reserveerimiseks. Kolleegium sellega ei nõustu. Kaasomanike kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse kantav märkus omandab kinnistusraamatus järjekoha, mis omab tähendust esmajoones täitemenetluse toimingute tegemisel kinnisasja suhtes (vt ka Riigikohtu ülalviidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 22). Järjekohta omava õiguse järjekoha saab kinnistusraamatus AÕS § 61 kohaselt reserveerida, kuna selle sätte järgi saab reserveerida järjekoha igale õigusele, mida saab kanda kinnistusraamatusse ja millele laieneb järjekohasuhe. Seejuures peab märge olema AÕS § 61 lg 1 kohaselt ulatuselt kindlaksmääratud.
13.Vastavalt AÕS § 61 lg-le 2 kantakse eesõigus märkena kinnistusraamatusse selle õiguse juurde, mis peab eesõiguse kasutamisel tagasi astuma. Praegusel juhul on vaidlus eesõiguse märke üle kaasomanike kasutuskorra märkuse tagamiseks. Avalduses taotletakse selle kandmist ühishüpoteegi ja omandi üleandmist tagava eelmärke juurde. Hilisema võimaliku kasutuskorra kande ulatus on kindlaks määratud lepingus, millele soovitakse kandes viidata. Seetõttu on kolleegiumi arvates põhimõtteliselt võimalik vastavaid kandeid teha. Kolleegium juhib siiski tähelepanu, et kinnistusraamatu kanded peavad olema arusaadavad ja ülevaatlikud, ei oleks vastuolulised ning oleksid realiseeritavad, st et nendele tuginedes oleks võimalik korraldada mõistlikult kinnisasjaga seotud õigussuhteid ning vajadusel ka täitemenetlust (vt ka ülalviidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 20). Sellest tulenevalt märgib kolleegium lisaks, et põhimõtteliselt on õige kinnistusosakonna kriitiline suhtumine kannetesse, mis võivad hiljem tekitada segadust ja vaidlusi. Praegusel juhul kolleegiumi arvates sellist ohtu siiski ei ole, kuna taotletud märgetega tagatakse vaid see, et kaasomanikud saavad märkuse oma võimaliku hilisema kokkuleppe kohta kanda kinnitusraamatusse enne kinnistut koormavat hüpoteeki ja omandi üleminekut tagavat eelmärget.
14.Kolleegium nõustub avaldajatega, et maakohtu kinnistusosakond ei põhjendanud, miks ei kantud

kinnistusraamatusse ühishüpoteeke ega eelmärkeid. Nende kannete tegemiseks ei olnud määruse järgi takistust. Avaldajad ei ole KRS § 42 lg 2 järgi sidunud kannete tegemist üksteisega.

15.Tulenevalt eelnevast määrati avaldajatele avalduse täpsustamiseks valesti täiendav tähtaeg ja ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada. Kolleegiumi arvates tuleb asi avalduse lahendamiseks saata maakohtu kinnistusosakonnale, kes saab kontrollida kannete tegemise muid eeldusi. Seetõttu tuleb lisaks ringkonnakohtu määrusele tühistada ka maakohtu kinnistusosakonna määrus. Kolleegiumi arvates tuleneb see õigus Riigikohtule TsMS § 701 lg 3 tõlgendamisel koostoimes TsMS § 692 lg 5 teise lausega ja §-ga 695.
16.Tühistada ei tule maakohtu määrust kaebuse edastamise kohta ringkonnakohtule (tl 39). Selline määrus on vaid korraldava tähendusega ega ole eraldi vaidlustatav (vt ka Riigikohtu 3. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 (RT III 2006, 34, 290), p 14). Küll juhib kolleegium kohtute tähelepanu sellele, et toimikust ei nähtu, et kohtunikuabi oleks määruskaebuse TsMS § 663 lg 6 kohaselt läbi vaadanud. Kuigi nimetatud sätte nõuete täitmiseks ei ole vajalik põhjendatud määruse vormistamine, peab toimikumaterjalide järgi olema siiski tuvastatav, et kohtunikuabi vaatas määruse läbi ja edastas selle kohtunikule.
17.Lisaks juhib kolleegium ringkonnakohtu tähelepanu TsMS § 442 lg-le 5 (koostoimes TsMS § 654 lg-ga 1 ja §-ga 659), mille kohaselt peab kohtulahendi resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka otsuse muu tekstita. Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni kohaselt anti avaldajatele puuduste kõrvaldamiseks uus tähtaeg: "10 päeva arvates käesoleva määruse jõustumisest". Seda tähtaega ei ole selgitatud ka määruse põhjendustes. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus käsitatakse määruste "jõustumist" erinevas tähenduses (st üldjuhul kas alates kaebetähtaja möödumisest või määruse kättetoimetamisest) (vt ka Riigikohtu ülalviidatud määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p 13). Seetõttu tulnuks määruses täpsustada, millist tähtaega ringkonnakohus täpselt silmas pidas.
18.Samuti märgib kolleegium, et ringkonnakohtu määruses tähistati asja ebatäpselt määruskaebusena maakohtu kinnistusosakonna määruse peale. Kandeavalduse lahendamine (kandemenetlus) on TsMS § 475 lg 1 p 10 ja § 591 p 3 järgi kohtu lahendatav hagita asi ja kohtumenetlus algab siin kandeavalduse esitamisest, mitte alles avalduse menetlemisel tehtud lahendi peale kaebuse esitamisest. Seega on lahendatavaks kohtuasjaks kandeavalduse lahendamine.
19.Kuna määruskaebus rahuldatakse, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 kohaselt tagastada. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Villu Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.