Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.06.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-70070
Tsiviilasi
MJ hagi DR vastu kahju hüvitamiseks, perioodilise hüvitise ja viivise saamiseks ning nõusoleku andmiseks kinnistusraamatusse märke kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 21.12.2016 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind MJ apellatsioonkaebus 1000 eurot DR apellatsioonkaebus 4554,40 eurot
Kaebuse esitajad ja kaebuse MJ ja DR apellatsioonkaebused liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: MJ (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Valli Murde Kostja: DR (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 21.12.2016 otsus jätta muutmata osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi 5000 euro saamiseks.
2.Ülejäänud osas maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis.
DR apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MJ (hageja) esitas 29.10.2013 Pärnu Maakohtule hagiavalduse OK vastu kahju hüvitamiseks, perioodilise hüvitise ja viivise saamiseks ning nõusoleku andmiseks kinnistusraamatusse märke kandmiseks. Pärnu Maakohtu 01.12.2014 määrusega asendati kostja OK kostjaga DR (kostja).
2.Hageja palus kostjalt välja mõista: 1) kahjuhüvitise katuseräästa all olevale ehitisele vihmavee ärajuhtimise ja talvisel ajal lumekoristamise seadeldise eest 5000 eurot; 2) üle piiri ulatuva ehitise talumise kohustuse ühekordse hüvitise 26 kuu eest enne hagi esitamist kokku summas 3250 eurot ja perioodilise hüvitise alates hagi esitamisest 125 eurot kuus; 4) viivise protsendina põhinõudelt (8250 eurot) alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras; 5) perioodiliste hüvitiste maksmise tagamiseks palus hageja koormata kostja kinnistu igakuiselt hüvitise 125 eurot maksmise kohustusega, asendades kostja tahteavalduse kohtuotsusega kinnistusraamatusse nimetatud kande tegemise kohta ning kanda nimetatud märge hageja kinnistu igakordse omaniku kasuks.
3.Hagiavalduse kohaselt on hageja kinnistu asukohaga Pärnu, Tallinna mnt 16 omanik ning kostja kinnistu asukohaga Pärnu, Tallinna mnt 14a omanik. Tallinna mnt 14a kinnistul asus kunagi ühekorruseline tootmishoone, mis oli ehitatud Tallinna mnt 16 kinnistul asuvate hoonete seinakonstruktsioonide külge, mis täitsid üheaegselt kinnistute vahelise tulemüüri funktsiooni ja mis on Pärnu Linnavalitsuse poolt 23.10.2003 väljastatud ehitusloa alusel ümber ehitatud.
4.Tallinna mnt 14a kinnistul asunud tootmishoone ümberehitamise käigus, millele hageja ei ole nõusolekut andnud, on kahe maja vahelisele tulemüürile, mis kuulub hageja omandisse, ehitatud Tallinna mnt 14a põhjapoolse seina kõrgendus koos aknaavade ja katusekonstruktsioonidega, millega tehti võimatuks hageja poolt enda majale planeeritud lõunapoolse pööninguosa väljaehitamine.
5.Lisaks ulatub kostja püstitatud ehitis üle hageja kinnisasja piiri, kuna sarikad, katuseräästas ja selle külge paigaldatud vihmaveetorud ulatuvad ca 40 cm üle kostja kinnistu piiri hageja kinnistule. Selle tulemusel tekib talvisel ajal hagejale kuuluvale katuseosale nn lumetuisukott, kuhu koguneb tuulte toimel lumehulk, mis ohustab katusekonstruktsiooni. Aastate jooksul talvisel ajal tekkinud lumehunnikud ja jääkamakad on oluliselt kahjustanud katuseräästa all olevate ehitiste katusekonstruktsioone ja osaliselt seinu, mis vajavad remonti. Suvel ei toimi vihmasel ajal kostja ehitatud vihmaveesüsteem ning vesi voolab hageja territooriumile.
Tekitatud kahju ärahoidmiseks tuleb katuseräästa all olevale ehitisele ehitada täiendavalt seadeldis vihmavee ärajuhtimiseks ning talvisel ajal lume koristamiseks, mille üldmaksumus on ca 5000 eurot.
6.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lg 3 kohaselt naaberkinnisasja omanik võib nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-89-11 on asutud seisukohale, et AÕS § 148 lg 3 kaitse eesmärgist tulenevalt ei tegutse heauskselt isik, kes ei kontrolli piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei ulatuks naaberkinnisasjale. Kostja näol on tegemist pahauskse isikuga, kes suhtus enda ehitise püstitamisel naabri omandisse ükskõikselt. Kostja pahausksus seisneb selles, et ta ignoreeris hagejapoolseid pöördumisi, millega viimane püüdis juhtida kostja tähelepanu rikkumistele. Kostja tekitas hagejale kahju, rikkudes hageja omandiõigust kinnistule. Kui kostja oleks käitunud heauskselt ning vastavalt ehitusseaduse §-s 29 sätestatule, ei oleks hagejatele kahju tekitatud.
7.Kuna ehitise katuseräästast ei ole võimalik kõrvaldada ega sellega kuidagi teisiti kahju tekitamist vähendada, siis ei saa hageja ka edaspidi sihtotstarbeliselt osa oma kinnistust kasutada. Spetsialistide arvamuse kohaselt maksab maa ühe ruutmeetri kasutamine ca 5 eurot kuus. Seega 25 m2 kasutamine ühes kuus on 125 eurot. Kostja kasutab hagejate kinnistu osa vähemalt novembrist 2010, s.o 26 kuud, mille eest hageja soovib kostjalt ühekordse hüvitisena 3250 eurot (25 m2 x 5 eurot x 26). Lisaks soovib hageja tulevikus tekkiva kahju hüvitamiseks perioodiliste maksetena 125 eurot kuus. Vastav kohustus perioodilise hüvitise maksmiseks peab sisalduma ka märkena kinnistusraamatus (AÕS § 148 lg 4, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5).
8.Hageja on täiendavates seisukohtades märkinud, et tema kinnistu pindala peaks olema suurem, kuna kostja kasutusse on antud hageja maast 7 m2. Kostja kasutuses on veel hageja territooriumile üleehitatud katuseräästas koos sadeveerennidega 8,51 m2 (pikkus 18,9 m x räästakasti laius 0,3 m x renni laius 0,15 m). Kostja hoone on ehitatud hageja tulemüüri peale ilma hageja nõusolekuta. Kostja hoone all on hagejale kuuluv tulemüüri alune elamumaa pindalaga 14,34 m2. Kostja vastuväited hagile
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei nõustu, et: 1) ta on ehitanud seinakõrgenduse hagejale kuuluvale tulemüürile; 2) katuseräästas ja selle külge paigaldatud vihmaveetoru ületab hageja kinnistu piiri ca 40 cm; 3) ehitise tulemusena tekib talvisel ajal hagejale kuuluvale katuseosale nn lumetuisukott, kuhu koguneb tuulte toimel lumehulk; 4) vihmaveesüsteem ei toimi ning vesi voolab hageja territooriumile.
10.Kirjeldatud asjaoludest tulenevalt on ebaselge kahju tekkimine, ulatus ja suurus. Hagejale kahju tekkimist ei kinnita ükski hagile lisatud dokument. Kostjale kuuluv vaidlusalune hoone on rekonstrueeritud olemasolevale vundamendile, milline asub kostja kinnistul. Seega kuulub ehitusalune maa kostjale (vastupidist asjaolu ei ole hageja tõendanud) ning hageja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-89-11 on antud kontekstis asjakohatu.
11.Kostjale kuuluva hoone katuselt tulev vesi voolab mööda vihmaveerenni kostja kinnistule, mitte hageja kinnistule. Lumi, mis talvel katustele sajab, on arvestades meie ilmastikuolusid tavaline ning iga hoone omanik peab ise temale kuuluvate hoonete katuseid hooldama ning lumest puhastama. Kostjale kuuluva hoone katusega ja sellel oleva lumega seotult ei ole hageja ehitiste katusekonstruktsioone ja seinu
kahjustatud ning nende väidete osas ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud. Hagiavalduses esitatud õiguslikul alusel ei ole kahjunõuet võimalik esitada. AÕS § 148 lg-s 2 märgitud hüvitis ja kahju ei ole identsed mõisted. Seega on vihmavee ärajuhtimise ja lume koristamise seadeldis põhjendamatu. Samuti on hüvitisenõue põhjendamatu ja ebamõistlikult suur. Arvestades AÕS § 148 lg 2 sõnastust, on hüvitise nõudeõigus tingimusel, et ehitis ulatub kinnisasja piiridesse selliselt, et kostja omandis olev kinnistu jääb ehitise alla. Käesoleval juhul kostja ehitise alla hageja kinnistut ei jää, seega puudub hüvitise nõude esitamiseks alus. Kostja vaidle vastu ka viivisenõudele.
12.Ebaselgeks jääb hageja nõue, milles hageja palub kanda kinnistusraamatusse märke, tagamaks perioodiliste hüvitiste maksmise. Selline nõue saab olla ainult hagi tagamise vahend ja tuleb sellena lahendada. Seega tuleb eeltoodud nõue jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Esimese astme kohtu otsus
13.Pärnu Maakohtu 21.12.2016 otsusega rahuldati hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata hagi 5000 euro nõudes. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja üle piiri ulatuva ehitise talumise kohustuse ühekordse hüvitise perioodi 29.08.201131.12.2016 eest summas 640 eurot ja alates 01.01.2017 hüvitise 120 eurot aastas. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 20.12.2016 seisuga summas 66,36 eurot ja viivise alates 21.12.2016 tasumata põhivõlalt (kohtuotsuse tegemise seisuga 260 eurot) võlaõigusseadus (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Maakohus kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistusraamatusse (registriosa nr 5617045) märkuse kandmiseks kinnistu igakordse omaniku kohustuse kohta tasuda Tallinna mnt 16 Pärnus asuva kinnistu (registriosa nr 554605) omanikele üle piiri ulatuva ehitise talumise kohustuse eest perioodilist hüvitist 120 eurot aastas. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
14.Ebaõiged on hageja väited selle kohta, et tema kinnistu pindala peaks olema suurem, kuna kostja kasutusse on antud hageja maast 7 m2. Õiged ei ole hageja väited, et kostjale jäi kinnistu jagamisel 480 m2. Tallinna mnt 14a kinnistu pindala ei ole kunagi olnud 480 m2. Tallinna mnt 14a kinnistu pindala on olnud registriosa avamisel 337 m2 ja hilisemate kannete järgi 342 m2 (IV kd, tl 58-59). Kinnistusraamatust nähtub, et hageja kinnistu jagamisel ei tekkinud kostja kinnistu (Tallinna mnt 14a), vaid kinnistu asukohaga Tallinna mnt 16a, mis ei ole kunagi olnud kostja omandis.
15.Hageja ei ole tõendanud, et kostja hoone asub hageja tulemüüri peal ja et tulemüüri alune maa kuulub tervikuna hagejale. Esitatud dokumentidest ei nähtu, et kostja hoone maaga püsivalt ühendatud osad on ehitatud hageja kinnistule ega seda, et kostja on ehitanud oma seinakõrgenduse hagejale kuuluvale tulemüürile. Nähtub vaid, et tulemüür asub kinnistu piiril ja hoone on kahest naaberkrundist eraldatud tulemüüriga. Hagejale Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna poolt 22.03.2007 saadetud vastuse kohaselt paikneb ehitise tulemüür kinnistu piiril piiripunktide 23 ja 43 vahel (kd III, tl 123). Kui piirirajatis asub mõlema naabri maatükil, tuleb lähtuda AÕS §-s 150 sätestatud põhimõttest, et see on naabrite kaasomandis.
16.Arvestades, et tulemüür paikneb kahe kinnistu piiril, siis on põhjendatud hageja esindaja väited, et kostja ehitise sarikad, katuseräästas ja vihmaveerennid jäävad hageja kinnistu kohale. Nimetatu on nähtav kohtule esitatud fotodelt (kd I, tl 51, 135, 137). Samuti on kostja esindaja istungil selgitanud, et kostjale kuuluvast ehitisest mingi osa hoovi poolt ulatub üle hageja kinnistu piiri. Samuti, et kui katuseräästas ulatub üle tulemüüri, siis jääb räästas hageja kinnistu kohale, aga seda peab hageja seaduse järgi taluma (kd IV, tl 65).
17.Hageja poolt esitatud Tallinna mnt 14a asuva ärihoone- elamu ehitusloa nr EL290/23.10.2003 seletuskirjast nähtub, et sein ja sellele toetuv katus tuleb ehitada krundi piirist 1,2 m kaugusele. Hoone ülejäänud katuseks on madalakaldeline viilkatus. Tekkinud rõdu on ette nähtud hoone hoolduseks ja vihmavee ärajuhtimiseks (kd I, tl 43-44). Kostja esindaja selgitas istungil, et kostja on ehitanud kinni selle vahe, mis seletuskirja kohaselt pidi algselt lahti olema ja kinni ehitatud osale ehitati katus peale (kd IV, tl 65). Seega ongi lahtioleva osa kinniehitamise ja sellele katuse ehitamisega sarikad, katuseräästas ja vihmaveetorud ulatunud üle hageja kinnistu piiri ja hageja kinnistul asuva madalama hoone kohale. Kostja ei ole piirialal ehitades kontrollinud, et hoone alla jääv maa (sh katuseräästa, sarikate ja vihmaveetorude alla jääv maa) kuulub täielikult kostjale ning on seega tegutsenud pahauskselt (AÕS § 148 lg 3, Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-15 p 16). Eelpoolnimetatud põhjustel tuleb hagejale määrata perioodiline hüvitis (AÕS § 148 lg.2). Riigikohus on lahendis nr 3-21-41-08 p-s 23 välja toonud, et „hüvitise määramisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid ja kaaluda mõlema kinnisasja omanike huvisid. Hüvitise suurus peab olema piisav selleks, et hüvitada kinnisasja omanikule tema omandikaotus, st üldjuhul peaks hüvitis tagama kinnisasja omanikule samasuguse seisundi, kui ta oleks saanud ehitise alust maatükki ise kasutada. Seega tuleb hüvitise suuruse määramisel kinnisasjal olev ehitis sealt hüpoteetiliselt eemaldada ja hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik seda maad kasutada, arvestades teisi ehitisi, ehituslikke ja muinsuskaitsealaseid jms piiranguid ning kõiki muid asjaolusid. Hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada ka „üleehitatud“ hoone omaniku huve mh talle hüvitise maksmisega langevat koormist ja üleehitatud hoone kasutusvõimalusi ning üleehitamise asjaolusid.“
18.Hageja arvestuse kohaselt ulatuvad sarikad, katuseräästas ja vihmaveetorud üle piiri ca 40 cm pikkuses 18,9 m. Üleehitamist ei oleks toimunud, kui kostja ei oleks algset ehitusprojekti muutnud, st vahekäiku kinni ehitanud ja sellele katust peale ehitanud. Hageja esitatud fotodelt on selgelt näha, et talvel lumisel ja külmal ajal langevad kostja hoone küljes asuvad jääpurikad ja katusel olev lumi hageja madalama hoone katusele (I toimik tl. 50, 137). Üle piiri olevad ehitised ei võimalda hagejal oma hoonele pööninguosa (sh hoone seinakõrgenduse) ehitamist ja jäävad osaliselt hoone kõrgemaks ehitamisele ette. Seega on ehitise üle piiri ulatumine hagejale koormav. Samas ei ole üle piiri olev ehitise osa maapinnaga püsivalt ühendatud ning ei takista hageja maa iseseisvat kasutust, kuna maal asub hageja enda hoone. Kaaludes kõiki asjaolusid ja juhindudes TsMS §-st 233 leidis kohus, et kohane ja õiglane perioodilise hüvitise suurus on 240 eurot aastas.
19.Hageja nõuab perioodilist hüvitist 26 kuud enne hagi esitamist ja alates hagi esitamisest (s.o 29.10.2013). Hüvitis 240 eurot aastas, s.o 20 eurot kuus. Põhjendatud nõue 31.12.2016 seisuga on 26 kuud + 2 kuud 2013. aastal, 12 kuud 2014. aastal, 12 kuud 2015. aastal ja 12 kuud 2016. aastal, s.o kokku 64 kuud x 20 = 1280 eurot. Kinnistu asukohaga Tallinna mnt 16 omanikena on kinnistusraamatusse kantud 1⁄2 osas hageja, 1⁄4 osas DJ ja 1⁄4 osas JN. Kuna hageja on Tallinna mnt 16 asuva kinnistu 1⁄2 mõttelise osa kaasomanik, kuulub tema nõue rahuldamisele summas 640 eurot (1280 / 2). Teised kinnistu omanikud ei ole perioodilise hüvitise väljamõistmise nõuet esitanud ja hageja ei saa 1⁄2 omanikuna esitada nõuet endale teiste kaasomanike eest. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele ühekordne hüvitis 640 eurot ja edaspidi igakuuline hüvitis 120 eurot (240 / 2) aastas.
20.Hageja palub perioodiliselt hüvitiselt 26 kuud enne hagi esitamist välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 26 kuu põhjendatud hüvitis on 260 eurot (kokku 26 x 20 = 520 eurot / 2). Viivis nõudelt 260 eurot alates hagi
esitamisest (s.o 29.10.2013) kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o 20.12.2016) on 66,36 eurot. Samuti on TsMS § 367 järgi põhjendatud edasine viivis enne hagi esitamist tasumata summalt alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
21.Põhjendatud on kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse märke kandmiseks Tallinna mnt 14a kinnistu igakordse omaniku kohustuse kohta tasuda Tallinna mnt 16 kinnistu omanikele üle piiri ulatuva ehitise talumise kohustuse eest perioodilist hüvitist 240 eurot aastas (AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63 1 lg 7, § 148 lg 4, TsÜS § 68 lg 5). Õiged ei ole kostja väited, et tegemist on hagi tagamise taotlusega ja nimetatud nõue tuleb jätta läbi vaatamata. Seadus sätestab märkuse kandmist kinnistusraamatusse üle piiri ulatuva ehitise talumise kohustuse hüvitise kohta.
22.Kahjunõue 5000 euro saamiseks tuleb jätta rahuldamata (seadeldis vihmavee ärajuhtimiseks ja lume koristamiseks). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit antud seadeldise olemasolu ja maksumuse kohta. Vihmavee ärajuhtimiseks on eelkõige mõeldud vihmaveetorustik, mis on kostja hoonel olemas ja suunatud kostja enda kinnistule. Samuti ei ole selge, millist lumekoristamise seadeldist hageja silmas peab.
23.Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt (kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata, perioodilise hüvitise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõue kuulub rahuldamisele), siis on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Hageja apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas 20.01.2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o hüvitise suuruse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks üle piiri ulatuva ehitise talumise kohustuse eest välja ühekordne hüvitis perioodi 29.08.2011 – 31.12.2016 eest summas 1280 eurot ja alates 01.01.2017 hüvitis 240 eurot aastas. Hageja palub jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
25.Maakohus eksis hüvitise suuruse arvutamisel, kuna jättis kohaldamata AÕS § 71 lg 4 koostoimes VÕS §-ga 73. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-35-13 ja 3-2-1-7-13 selgitanud, et „kolleegium peab ühtse kohtupraktika kujundamise jaoks vajalikuks selgitada, et hagejal kui kannatanu vara 1⁄2 mõttelise osa pärijal oli iseenesest õigus nõuda kahju hüvitamist täies ulatuses, sest kaasomanikud on kolmandate isikute suhtes AÕS § 71 lg-st 4 tulenevalt solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 mõttes.”
26.Seega ei oma antud vaidluses tähtsust, et kinnistu kaasomanikest pöördus kohtusse vaid hageja. Tähtsust omab see, et faktiliselt koormatakse hüvitise määramisega kinnisasja, mille piiridest ehitis väljub AÕS § 148 lg 4 mõttes, sest koormatud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid AÕS § 148 lg 5 koostoimes § 225 lg 1 järgi. Järelikult oleks kohus pidanud kostjalt välja mõistma perioodilise hüvitise 31.12.2016 seisuga 26 kuud + 2 kuud 2013. aastal, 12 kuud 2014. aastal, 12 kuud 2015. aastal ja 12 kuud 2016. aastal, s.o kokku 64 kuud x 20 = 1280 eurot, lisaks alates 01.01.2017 iga-aastase hüvitise summas 240 eurot.
Kostja apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas 27.01.2017 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
28.Maakohus on otsuses viidanud lisaks hageja täiendavatele seisukohtadele, milles on hageja märkinud, et kostja kasutuses on hageja territooriumile üleehitatud katuseräästas koos sadeveerennidega 8,51m2, kostja hoone on ehitatud hageja tulemüüri peale ilma hageja nõusolekuta, kostja hoone all on hagejale kuuluv tulemüüri alune elamumaa pindalaga 14,34m2, kostja kasutusse on antud hageja maast 7m2. Selliste asjaolude märkimine otsuses on kostjale üllatav, kuna kohus ei ole neid asjaolusid pooltega arutanud.
29.Kohus on ebaõigesti tuvastanud hageja poolt esitatud fotode alusel, et kostja hoone küljes asuvad jääpurikad ja katusel olev lumi langeb hageja madalama hoone katusele. Kostja hoone katuselt hageja hoonetele lund ei lange. Kohus on jätnud tähelepanuta OK 15.02.2010 e-kirja, kus OK on palunud teda teavitada, mis päeval ja kellaajal võib ta saata töömehed, et eemaldada hageja katuselt lumi, mis seoses väga lumerohke talvega 2010. aastal oli tekkinud. Ka fotod on tehtud nimetatud aastal. Tegemist oli ühe erakordselt lumerohke talvega ning kostja tegi hagejale ettepaneku, et aitab hagejat lume eemaldamisega. Hageja kostja ettepanekut vastu ei võtnud.
30.Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja on pahauskselt ehitanud kinni selle vahe, mis seletuskirja kohaselt pidi algselt lahti olema. Hageja on esitanud kohtule dokumendid, millistest nähtub, et enne kasutusloa väljastamist on toimunud ehitise ülevaatus ning uuel projektil on sein juba ees (I kd, tl 45-46). 15.12.2006 kasutusloa väljastamine nähtub Pärnu LV 22.03.2007 kirjast nr 9-13/1539-1 (III kd, tl 123). On tavapärane, et rekonstrueerimise käigus võib projekt osaliselt muutuda. Kostja õiguseellane käitus hoonet rekonstrueerides seaduskuulekalt ning tal olid olemas kõik vajalikud nõusolekud Tallinna mnt 16 kinnistuga piirneva rõdu kinniehitamiseks. Asjaolu, et hiljem on kostja tulemüüri sisse jäänud aknaavadesse paigaldanud tuleohutuse mõistes väidetavalt ebaõiged aknad, ei ole hüvitise rahuldamise nõude osas asjakohane. 2003. aastal projekteeritud hoone ei ole vundamendi piirist väljunud, ei ole laienenud ning hageja ei ole selliseid tõendeid ka esitanud.
31.Hüvitise määramine AÕS § 148 lg 2 alusel ei ole põhjendatud. AÕS § 148 lg-s 2 sätestatud naaberkinnisasja omaniku õigus nõuda perioodilist hüvitist ei ole absoluutne ning mitte igasugune kinnistupiiri ülene olukord ei eelda koheselt hüvitise väljamõistmist. Hüvitis eeldab naaberkinnisasja omanikul tekkinud kitsendust enda kinnistut kasutada, st kahju ehk piirangut. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hageja ei saa välja ehitada enda majale planeeritud pööninguosa. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on ka faktiliselt soovinud/asunud pööningu väljaehitamist teostama ning et üle piiri ulatuv ehitis või kostja seda takistaks. Antud kohtu seisukoht on kostjale ka üllatav, kuna kohus ei ole seda asjaolu kostjaga arutanud. Käesolevas tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ei saa temale kuuluvat kinnisasja kasutada. Hageja kasutab katuseräästa ja vihmaveetoru alla jäävad maad.
32.Ebaselgeks jääb, milliseid tõendeid hinnates on kohus asunud seisukohale, et sarikad, katuseräästas ja vihmaveetorud ulatuvad üle piiri ca 40 cm pikkuses 18,9 m. Kostja on möönnud, et osaliselt nurgaga võib ulatuda katuseräästas ja vihmaveetoru üle kinnistupiiri, kuid ei ole nõustunud, et hageja poolt märgitud ulatuses. Hageja ei ole oma väite (rikkumise ulatuse) kohta tõendeid esitanud. Seega on kohus võtnud hüvitise arvestuse aluseks hageja paljasõnaliselt väidetud rikkumise ulatuse.
33.Hüvitise suuruse osas ei ole kohus mõlema kinnisasja omanike huve kaalunud ning on määranud hüvitise suuruse ebamõistlikult kõrgena olukorras, kus hagejal ei ole kinnistu kasutamine takistatud ega kitsendatud. Siinkohal kostja märgib, et hagejale
kaasomandina kuuluva 669m2 kinnistu maamaks on aastas 96,17 eurot (H0625004=5,75€ x 669m2 x 2,5%), mis on peaaegu 31,74 korda väiksem, kui kohtu poolt leitud „kohane ja õiglane“ hüvitise suurus 240 eurot aastas 7,56m2 eest (18,9m x 40cm).
34.Eeltoodust tulenevalt on kohus mõistnud kostjalt ebaõigesti välja ka viivise ja tuvastanud kostja kohustuse nõusoleku andmiseks kinnistusraamatusse märke kandmiseks. Vastused kaebustele
35.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
36.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati ja osas, milles maakohus vähendas väljamõistetavat hüvitist seoses sellega, et hageja ei ole kogu kinnistu omanik, ning menetluskulude jaotuse osas.
38.Maakohus jättis hagi rahuldamata 5000 euro kahju hüvitamise nõudes ja selles osas on otsus on TsMS § 456 lg 4 alusel edasi kaebamata jõustunud.
39.Läbivaadatavas osas tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus üle piiri ulatuva ehitise talumise kohustuse eest hüvitise suuruse määramisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seda puudust kõrvaldada.
40.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja apellatsioonkaebus põhjendatud. Maakohus eksis hüvitise suuruse arvutamisel, kui jättis kohaldamata AÕS § 71 lg 4 koostoimes VÕS §-ga 73. Asjaolu, et hageja ei ole kogu kinnisasja omanik, kes peab taluma üle piiri ulatuvat ehitist, ei vähenda hageja hüvitise saamise õigust. Hagejal on ikkagi õigus nõuda kahju hüvitamist täies ulatuses, sest kaasomanikud on kolmandate isikute suhtes AÕS § 71 lg-st 4 tulenevalt solidaarvõlausaldajad VÕS § 73 mõttes. Seega ei oma antud vaidluses tähtsust, et kinnistu kaasomanikest pöördus kohtusse vaid hageja. Sellist seisukohta on ühtse kohtupraktika kujundamise jaoks pidanud vajalikuks selgitada ka Riigikohus oma lahendites nr 3-2-1-35-13 ja 3-2-1-7-13.
41.Kostja apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu hinnangul osaliselt põhjendatud.
42.Maakohus on põhjendatult Tallinna mnt 14a asuva ärihoone elamu ehitusloa seletuskirja alusel tuvastanud, et kostja on ehitanud kinni selle vahe, mis seletuskirja kohaselt pidi algselt lahti olema ja kinni ehitatud osale ehitas katus peale, mille ehitamise tagajärjel sarikad, katuseräästas ja vihmaveetorud ulatuvad üle hageja kinnistu piiri ja hageja kinnistul asuva madalama hoone kohale. Sarnase seletuse on kohtuistungil andnud ka kostja esindaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei ole piirialal ehitades kontrollinud, et hoone alla jääv maa (sh katuseräästa, sarikate ja vihmaveetorude alla jääv maa) kuulub täielikult kostjale ning on seega tegutsenud pahauskselt (AÕS § 148 lg 3). Kostja apellatsioonkaebuse väide, et enne kasutusloa väljastamist on toimunud ehitise ülevaatus, mil uuel projektil on sein juba ees, seda maakohtu järeldust ümber ei lükka ega muuda asjaolu, et kostja ehitas hoone osaliselt üle kinnisasja piiri.
43.Maakohus tuvastas, et üle piiri olev ehitise osa ei ole maapinnaga püsivalt ühendatud ning ei takista hagejal maa iseseisvat kasutust, kuna maal asub hageja enda hoone. Samas tuvastas maakohus siiski ka asjaolud, mille tõttu ehitise üle piiri ulatumine on
hagejale koormav ja seetõttu tuleb hagejale määrata perioodiline hüvitis üle piiri ulatuva ehitise talumise eest. Maakohtu põhjenduste kohaselt on nendeks asjaolud, et talvel lumisel ja külmal ajal langevad kostja hoone küljes asuvad jääpurikad ja katusel olev lumi hageja madalama hoone katusele ja üle piiri olevad ehitised ei võimalda hagejal oma hoonele pööninguosa (sh hoone seinakõrgenduse) ehitamist ja jäävad osaliselt hoone kõrgemaks ehitamisele ette.
44.Ringkonnakohus ei jaga kostja seisukohta, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud hageja poolt esitatud fotode alusel, et kostja hoone küljes asuvad jääpurikad ja katusel olev lumi langeb hageja madalama hoone katusele. Fotodelt on see asjaolu selgelt näha. Ka kostja ei eita seda, kuna märgib, et fotod on tehtud 2010. aastal, mil oli lumerohke talv ning kostja tegi hagejale ettepaneku, et aitab hagejat lume eemaldamisega. Sellega on kostja nõustunud, et tema hoonelt siiski langeb lumerohkel aastal lumi ja jää hageja hoone katusele ja seda tuleb sealt koristada. Kuidas võimalik lume ja jää koristamine mõjutab määratava perioodilise hüvitise suurust, maakohus otsuses analüüsinud ei ole. Selleks on välja selgitamata ka vastavad asjaolud: kui tihti tekib lume ja jää koristamise vajadus just kostja katuselt langeva lume tõttu, kuidas hageja seda koristab ning kui palju sellele raha kulutab.
45.Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et põhjendamata on kohtu järeldus, et hageja ei saa välja ehitada oma majale planeeritud pööninguosa. Hageja on paljasõnaliselt väitnud, et kostja üle piiri jääv ehitise osa takistab tal oma majale planeeritud lõunapoolse pööninguosa väljaehitamist ning ta on pidanud seetõttu algselt kavandatud projekti muutma. Maakohus viitab Pärnu Linnavalitsuse 29.06.2016 vastuskirjale, mille kohaselt on hagejale 26.09.2013 väljastatud ehitusluba elamu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. Seega hagejal siiski on võimalik oma elamule juurdeehitust teha ka olemasoleva üle piiri ehitise puhul. Asjas pole välja selgitatud ajaolusid selle kohta, millist juurdeehitust hageja esialgselt soovis, kas ka sellele oleks võimalik olnud saada ehitusluba, kui kostja katuseräästas ei oleks üle piiri ulatunud, kas ja millise ehituse laienduse on hageja teinud ja mille poolest see on halvem esialgselt kavandatust ning millist kahju see on hagejale põhjustanud, näiteks kinnistu võimaliku turuhinna võrdlus ühel ja teisel juhul. Samuti ei nähtu asja materjalist, et kohus oleks seda asjaolu pooltega arutanud.
46.Maakohtu põhjendustest ei nähtu ka, milliseid tõendeid hinnates on kohus asunud seisukohale, et sarikad, katuseräästas ja vihmaveetorud ulatuvad üle piiri ca 40 cm pikkuses 18,9 m. Kostja on möönnud, et osaliselt võib ulatuda katuseräästas ja vihmaveetoru üle kinnistupiiri, kuid ei ole nõustunud, et hageja poolt märgitud ulatuses. Otsusest ei nähtu, kas maakohus on hüvitise suuruse määramisel arvestanud sellega, kui suures ulatuses sarikad, katuseräästas ja vihmaveetorud üle piiri ulatuvad, või mitte. Otsusest ei nähtu üldse hüvitise summa kujunemine ega selle pooltega arutamine.
47.Kuna TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, siis saab kohus seda teha poolte esiletoodu põhjal. Kui pooled ei ole toonud esile neid asjaolusid, mis võimaldavad kohtul otsustada hüvitise suuruse üle, siis tuleb eelmenetluses juhtida poolte tähelepanu asjaolude ebapiisavale esitamisele. Sama põhimõte rakendub mõlema poole väidete ja asjaolude esituse osas (Riigikohtu
13.aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).
48.Eelnevast tuleneb, et maakohus ei viinud hageja rahalise nõude osas sisuliselt läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette TsMS § 237 lg 1, § 329 lg-d 3 ja 4, § 392 ning § 398. Samuti ei täitnud maakohus selgitamiskohustust (§ 351).
49.Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
50.Lisaks ei ole maakohtu otsus korrakohaselt põhjendatud ega rajane asjas esitatud tõenditel, millega maakohus rikkus TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8. Vaidlustatud otsus ei vasta TsMS § 436 lg-te 1 ja 2, § 438 lg 1 ega § 442 lg 8 nõuetele. TsMS § 442 lg 8 esimese lause ja § 444 lg 2 mõtte kohaselt peab kohus iga asjas tuvastatud ja asja lahendamisel tähtsa asjaolu kohta märkima, missuguste asjas esitatud ja kohtu vastuvõetud ja uuritud tõenditega on üks või teine asjaolu kas tuvastatud või tuvastamata jäetud (Riigikohtu 4. mai 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16 esimene lõik).
51.Otsusest ei ole jälgitav, millistel tõenditel ja arutlusel rajaneb maakohtu seisukoht, et kohane ja õiglane perioodilise hüvitise suurus on 240 eurot aastas.
52.Kuna maakohus on rikkunud mh selgitamiskohustust, tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks alates eelmenetluse staadiumist (Riigikohtu 12. oktoobri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-16, p 17 neljas lõik). Kui eelmenetluse ülesanded on täitmata, siis on põhjendatud vähemalt üldjuhul asja saatmine uuesti lahendamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis (vt nt Riigikohtu 2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 15 esimene lõik).
53.Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus otsustama ka kõigi menetluskulude jaotuse sõltuvalt kogu asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.