Xxxxxxxxxx J. J. hagi L. L. vastu 460,36 euro ning Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu 799,23 euro saamiseks
Menetlustoiming
Hagiavalduse läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxxxxxxxx J. J. (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxx xxx xx, xxxxx xxxxx, xxx), esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde (e-post: [email protected]) Kostja 1: L. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xx, xxxxx xxxxx) Kostja 2: Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxx xx xx, xxxxx xxxxx, e-post: xxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Anu Talu ([email protected])
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata Xxxxxxxxxx J. J. hagi L. L. vastu 460,36 euro ning Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu 799,23 euro saamiseks.
2.Jätta menetlusse võtmata tsiviilasja 2-12-43588 raames hagiavalduse terviktekstidena esitatud järgmised nõuded: - J. J., XXXX J. J. ja Xxxxxxxxxx J. J. nimel 01.07.2014 ja 21.08.2014 esitatud hagid kostja L. L. vastu kostjalt hagejate 1 ja 2 kasuks ehitustööde eest 555,91 € väljamõistmiseks, hageja 3 kasuks Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx tehnovõrkude planeeringute eest 1463,26 € väljamõistmiseks; - 10.02.2015 Xxxxxxxxxx J. J. hagi Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx renoveerimise eest 1900 €, Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx ventilatsioonisüsteemi paigaldamise projekteerimise eest 441,18 €, Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx keldri, esimese ja teise korruse vesivarustuse ja kanalisatsiooni paigalduse planeeringu eest 690,53 € ja xxxxxxxxxx elektripaigalduse planeeringu eest 230,18 € väljamõistmiseks; - 27.04.2015 J. J. XXXX ja Xxxxxxxxxx J. J. hagi L. L. ja xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu, milles taotletakse L. L.lt J. J. XXXX kasuks välja mõista Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx ehituse renoveerimise eelarve eest 121,48 €; Xxxxxxxxxx J. J. kasuks L. L.lt Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx I korruse kütte ja jahutusega toimiva ventilatsioonisüsteemi paigalduse planeeringu eest 441,176 € ja xxxxxxxxxx keldri ja esimese ning teise korruse vesivarustuse ja kanalisatsiooni paigalduse planeeringute eest 690,597 €, Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx-
2-12-43588 lt välja mõista xxxxxxxxxx elektripaigaldiste paigaldusplaneeringute eest 230,179 € Xxxxxxxxxx J. J. kasuks ja uute projekteerimistingimuste koostamise ja kooskõlastamise eest 39,96 € J. J. XXXX kasuks, Xxxxxxxxxx J. J. kasuks välja mõista Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx-lt xxxxxxxxxx välisvõrkude sadevee, vee- ja kanalisatsiooni planeeringute eest 345,268 €. - 21.06.2015 hagiavalduse täpsustusena esitatud J. J. hagi OÜ xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx vastu Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx tehnovõrkude projekti tegemise eest tavalise mõistliku tasu 1500 € väljamõistmiseks. - 28.07.2016 esitatud menetlusdokument pealkirjaga „Kohtuasja 2-12-43588 uusesituse hagihinna kokkuvõte hagiasjale 2-12.43588(2-12-12238), milles palutakse kostjatelt nr 1 ja nr 2 välja mõista hagejate nr 1 ja nr 2 kasuks 39 619,40 eurot Pärnu Xxxxxxxxxx xx ja Xxxx xxxx x-x planeerimise ja projekteerimistööde eest kohtuasjas 2-12-43588, välja mõista riigi õigusabi andjalt hageja nr 2 kasuks tema õigusabi kulud 1200 eurot, välja mõista riigi õigusabi advokaadilt Valli Murdelt hageja nr 1 kasuks mittevaraline kahju 7500 eurot ja hageja nr 2 kasuks mittevaraline kahju 11 250 eurot, välja mõista kostja lepinguliselt esindajalt Anu Talult hageja nr 1 kasuks mittevaraline kahju 9375 eurot ja hageja nr 2 kasuks 9357 eurot, mõista kostjalt nr 1 välja hageja nr 1 kasuks mittevaraline kahju 7500 eurot ja hageja nr 2 kasuks mittevaraline kahju 11 250 eurot, mõista kostjalt nr 2 välja hageja nr 1 kasuks mittevaraline kahju 5625 eurot ja hageja nr 2 kasuks 13 125 eurot.
3.Menetluskulud jätta täies ulatuses Xxxxxxxxxx J. J. kanda.
4.Määrata kostjate L. L. ja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx menetluskulude suuruseks 800 eurot ja mõista see summa XXXX-lt Xxxxxxxxxx J. J. kostjate kasuks solidaarselt välja.
5.Väljamõistetud menetluskuludelt on Xxxxxxxxxx J. J. kohustatud tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas) alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Lõpetada XXXX-le Xxxxxxxxxx J. J. riigi õigusabi osutamine ja vabastada advokaat Valli Murde riigi õigusabi osutamise kohustusest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK
1.13.08.2013 määrusega kohus on tsiviilasjas 2-12-43588 menetlusse võtnud Xxxxxxxxxx J. J. (J.) 26.10.2012 esitatud hagi L. L. vastu 460,36 euro ja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu 799,23 euro saamiseks. Pärast seda on hageja esitanud mitmeid nõude täpsustusi ja hagiavalduse terviktekste, milles on hageja(te)ks nimetatud J. J.i erinevate nimede all: lisaks J. J.i isikunimele ka tema ettevõtjana kasutatavaid nimekujusid (XXXX J. J., Xxxxxxxxxx J. J.), kostja(te)ks on esialgses hagis nimetatud mõlemad kostjad või üks nendest, kelle vastu on erinevates hagiavalduste tekstides esitatud samade töödega/objektidega seoses erinevaid nõudeid.
2.Kohus määras hagejale riigi õigusabi korras esindaja. Riigi õigusabi osutajaks määrati vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde. 10.02.2015 esitas hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtu nõudmisel hagiavalduse tervikteksti, milles hagejaks on märgitud XXXX Xxxxxxxxxx J. J. ja kostjaks ainult OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx, kellelt hageja taotleb välja mõista 1900 € Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx ventilatsioonisüsteemi paigaldamise eest, 441,18 € xxxxxxxxxx ventilatsioonisüsteemi paigaldamise projekteerimise eest, 690,53 € Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx keldri, esimese ja teise korruste vesivarustuse ja kanalisatsiooni paigalduse planeeringu eest ja 230,18 € Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx elektripaigalduse planeeringu eest.
3.Kohus 15.04.2015 määrusega jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 ja
2-12-43588 TsMS § 340 lg 1 alusel hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 27.04.2015 saabus kohtule J. J.-lt endalt kolm erinevat hagiavalduse tervikteksti, kõigis hagejateks märgitud J. J. XXXX ja Xxxxxxxxxx J. J. ning nõuded suunatud nii OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx, kui ka L. L. vastu.
4.27.04.2015 esitas hageja esindaja adv Murde kohtule XXXX Xxxxxxxxxx nimel taotluse korraldava kohtuistungi määramiseks, kuna menetluse käigust on selge, et J. J.-l on raskusi hagi alusest ja esemest arusaamise osas. J. J. on esindajale vestluse käigus selgitanud, et kostjaks jääb L. L., kes jättis hagejale tasumata xxxx xxxx x – x kapitaalremondi teostamise eest ja xxxxx xxxxxxxx xxxxxx kanalisatsioonisüsteemide projekteerimise eest (xxxxxx esindajana). Nõude suuruseks 1868,66 €
5.08.06.2015 nõuete ja nende aluseks olevate asjaolude selgitamiseks väljakutsutud J. J. nõustus, et adv Murde koostab lõpliku hagiavalduse selliselt, et kostjaks jääb OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx ning hagejaks J. J., nõude aluseks arve summas 9400 krooni. Kohus määras hageja esindajale lõpliku hagi esitamise tähtpäevaks 19.06.2015.
6.21.06.2015 adv Murde esitas kohtule avalduse hagiavalduse täpsustamiseks tsiviilasjas 2-1243588 (III kd, lk 6 – 9). Nimetatud täpsustuses J. J. esitas OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx vastu 1500 eurot tasumise nõude töövõtulepingu alusel Xxxxxxxxxx xx, Pärnus asuva elamu rekonstrueerimiseks tehtud reoveekanalisatsiooni ja sadeveekanalisatsiooni projekteerimistööde eest. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx hagejalt J. J.ilt tööde tegemise juhatuse liikme L. L. vahendusel, töövõtulepingut kirjalikult ei vormistatud ja tasus kokku ei lepitud. Hageja teostas tellitud töö – tegi projekti ja vastavalt seadusele kooskõlastas selle järelevalvet teostava asutusega Pärnu Vesi AS. Hageja nõuab tehtud töö eest tasu vastavalt VÕS § 637 lg-le 1, mille kohaselt kokkuleppe puudumisel kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.
7.Kostjad esitasid 15.07.2015 kirjalikult vastuväited hageja täpsustuste kohta ja palusid jätta esitatud menetlusdokument puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kostjad põhjendavad oma vastuväiteid järgmiselt: 1) hageja on ekslikult hagiavalduse täpsustuses märkinud, et kohtu menetluses on J. J.i hagi L. L. vastu saamata jäänud tasu nõudes. Tegelikult on kohtu menetluses XXXX Xxxxxxxxxx J. J. (registrikood xxxxxxxx) hagi L. L. vastu 460,36 € nõudes ja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu 799,23 € nõudes. 2) avalduse sisust ei nähtu hageja asendamise aluseid, ei ole ka taotlust hageja asendamiseks 3) 21.06.2015 avalduses ei ole L. L.t kostjana märgitud ning ei nähtu ka selget seisukohta Xxxxxxxxxx J. J. nõudes kostja L. L. vastu. Kostja L. L. jaoks on ebaselge, kas tema suhtes on nõudest loobutud või on nõue tagasi võetud.
8.Kohus 27.10.2015 määrusega (III kd, lk 18 – 22) kohustas hagejat veel kord täpsustama, kes on asjas hagejaks ja kostjaks, tooma selgelt ja täpselt välja nõude aluseks olevad asjaolud, sh kes, millal ja milliseid kokkuleppeid konkreetsete projekteerimistööde tegemiseks sõlmisid, ning nimetama tõendid, mis neid väiteid kinnitavad. Kohus põhjendas hagi täpsustamise vajadust järgmiselt. - Senises menetluses on hageja XXXX Xxxxxxxxxx J. J. nõuded tuginenud sellele, et hagejal, Xxxxxxxxxx J. J., on kostjatelt L. L. ja OÜ-le Xxxxxxxxxxxxxxxxx saamata kokkulepitud tasu: 1) Xxxx xxxx x-x kapitaalremondi teostamise eest 08.07.2010 L. L. palvel Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx-le esitatud arve nr 004 alusel 7200 EEK (460,16 €) – selle summa väljamõistmist on hageja menetluses läbivalt taotlenud kostjalt L. L.lt. 2) Pärnus, Xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx renoveerimistööde eelarve koostamise, krundisiseste sadevee-, vee- ja reoveekanalisatsiooni välisvõrkude plaani koostamise ja AS-is Pärnu Vesi seadustamise ning hoonesiseste ventilatsiooni, elektri, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehituse nõustamise ja planeerimise eest nõutava tasu suurus oli esitatud arvete 005 ja 007 kohaselt 12 500
2-12-43588 EEK (799,23 €) – nõue on esitatud algselt Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu. Seejuures on hageja ise välja toonud, et ta vähendas 20.07.2010 Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxule esitatud arvel nr 005 märgitud kokkulepitud tasu 22 900 EEK ning esitas seetõttu 27.08.2010 Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxule parandatud arve nr 005 summas 17 500 EEK (1118,45 €), xxxxx on sellest tasunud 5000 EEK (319,56 €), mistõttu on hageja esitanud L. L.le 05.10.2010 arve nr 007 summa 12 500 EEK (798,90 €). - Adv Murde koostatud 21.06.2015 hagiavalduse täpsustamise avalduse kohaselt on J. J.’il (isikukood xxxxxxxxxxx) nõue ainult ühe kostja, OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx, vastu ning üksnes xxxxxx,xxxxxxxxxx xx asuva elamu tehnovõrkude projekti tegemise eest summas 1500 €. Seejuures on hageja, erinevalt varasemas menetluses esitatud seisukohtadest, toonud välja, et OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx ja J. J.’i vahel oli suuline töövõtuleping, tasu osas kokkulepe puudus, mistõttu kuulub võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 järgi maksmisele tavaline tasu. Hagiavalduse täpsustamise avaldusest ei selgu, kas ja millist tähtsust omab sama töö tegemiseks sõlmitud töövõtuleping XXXX-ga Xxxxxxxxxx J. J. ning töö eest Xxxxx-Xxxxxxxx xxxxxu poolt XXXX-le Xxxxxxxxxx J. J. tasutud 5000 EEK. - Kohus leidis, et hageja on 21.06.2015 nõude täpsustamise avalduses muutnud nii menetlusosaliste ringi, hagi aluseks olevaid asjaolusid, kui nõude suurust. TsMS § 376 lg 1 järgi võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. - Kohtu hinnangul 21.06.2015 avalduse näol ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses, vaid täiesti uue hagi esitamisega: senise hageja - ettevõtja XXXX Xxxxxxxxxx J. J. (registrikoodiga xxxxxxxx) ja kostja OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx vahel töövõtu kokkuleppe sõlmimisele ja teostatud tööde eest kokkulepitud tasu XXXX-le Xxxxxxxxxx J. J. osalisele tasumisele tuginenud hagi asemel on 21.06.2015 J. J.’i (kui bioloogilise olendi, mitte ettevõtja) nimel esitatud hagi xxxxxxxxxxxxxxxxx vastu Xxxxxxxxxx xx hoone projekteerimistööde eest tavalise tasu maksmise nõudega, J. J. toob välja, et kostja juhatuse liige L. L. tellis vee- ja kanalisatsiooni insenerilt J. J.ilt projekti tegemise, hageja eitab kokkulepet tasu suuruse osas ning hindab tavaliseks tasuks sellise töö eest 1500 €. Seejuures hageja paljasõnaliselt viitab Pärnu linnas projekti tööde eest kehtivatele hindadele. Samas J. J. tasu suuruse määramisel ei arvesta varasemas menetluses esitatud tõendeid ja väidet, et Xxxxxxxxxx xx omanik, Xxxxx-Xxxxxxxx Xxxxx, tasus sama töö eest XXXX-le Xxxxxxxxxx J. J. 5000 krooni. - Hageja asendamiseks TsMS § 209 – 210 sätestatud aluste olemasolu 21.06.2015 avaldusest ei nähtu. Hageja J. J. ei ole ka põhjendanud, kuidas tekkis senises menetluses väidetud L. L. (kui xxxxxu ja OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx esindaja) poolt XXXX-lt Xxxxxxxxxx J. J. XxxxxXxxxxxxx xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxx xx renoveerimiseks krundisiseste sadevee, vee- ja reoveekanalisatsiooni välisvõrkude plaani koostamise ja hoonesiseste ventilatsiooni-, elektri-, veeja kanalisatsioonisüsteemide ehituse nõustamise ja tööde planeerimise tellimise tulemusel töövõtuleping hoopis J. J.’i ja OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx vahel. J. J. samas toob välja, et tal puuduvad nõuded Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxu vastu, sest xxxxx täitis hageja suhtes tasukohustust (ei selgu, milline kohustus xxxxxul J. J.i ees oli ja mille alusel see tekkis). - 21.06.2015 avaldusele ei ole lisatud ega avalduses nimetatud tõendeid, millega J. J. oma nõuet tõendada soovib. Senises menetluses esitatud tõenditest nähtuvalt on Xxxxxxxxxx xx elamu rekonstrueerimise projekti (töö nr 00308) tiitellehel vee- ja kanalisatsiooni ning elektripaigaldise insenerina nimetatud hageja XXXX Xxxxxxxxxx J. J. (I kd, lk 54) ning ka arve nende tööde eest tasumiseks on esitanud Xxxxxxxxxx J. J. (I kd, lk 51 – 53). AS Pärnu Vesi 01.12.2008 projekti kooskõlastamise tingimustest (I kd, lk 122) nähtuvalt on xxxxxxxxxx xx xx elamu rekonstrueerimise projektis projekteerijana nimetatud XXXX J. J.. - Senises menetluses ei ole olnud küsimust hageja isikus (v.a J. J.’i enda poolt 2014.a esitatud korduvad hagiavaldused, kus on märgitud 3 hagejat: J. J., XXXX J. J. ja Xxxxxxxxxx J. J.). Kohus 15.04.2015 määruses juhtis hageja tähelepanu sellele, et 20.02.2013 hagiavaldusele lisatud
2-12-43588 tõenditest (Xxxxxxxxxx xx elumaja rekonstruktsiooni plaanid, milles tellijaks on Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxx, arve nr 005 ja parandatud arve nr 005, milles maksjaks on märgitud Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxx ja mille xxxxx on osaliselt tasunud) ja kostjate vastuväidetest nähtuvalt võib Xxxxxxxxxx xx projekteerimistööde tegemiseks hagejal olla kokkulepe pigem Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxuga, millest tulenevalt tuleks hagejal täiendavalt tõendada Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx tasumise kohustust ja võla suurust. - Hageja viitab õigesti VÕS § 835 lg-le 3, mille kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, kuid sellest sättest ei tulene, et Xxxxxxxxxx xx hoone projekteerimistööde teostamiseks Xxxxxxxxxx J. J. ja OÜ Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx vahelises töövõtulepingus muutuks XXXX Xxxxxxxxxx J. J. asemel töövõtjaks projekti koostanud isik J. J.. Projekteerimistegevus eeldab registreeringut majandustegevuse registris. Majandustegevuse registri väljavõtte (I kd, lk 123) kohaselt on majandustegevuse registris registreeritud isikuks Xxxxxxxxxx J. J., registrikoodiga xxxxxxxx, J. J. on majandustegevuse registrisse kantud kui füüsilisest isikust ettevõtja Xxxxxxxxxx J. J. vastutav spetsialist. Seni menetluses esitatud tõendite ja hageja Xxxxxxxxxx J. J. enda poolt väidetu kohaselt ei tekkinud OÜ-l Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx töövõtusuhet mitte J. J.’iga (isikukoodiga xxxxxxxxxxx), vaid Xxxxxxxxxx J. J.’iga, mille kaudu J. J. ettevõtjana tegutseb. Kuigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (XXXX) on juriidiline abstraktsioon ning äriregistris registreeritud Xxxxxxxxxx J. J. tegutseb J. J.’i (isikukoodiga xxxxxxxxxxx) isikus, ei saa neid õiguslikult samastada. - Samuti kohus 27.10.2015 määruses kohustas hageja esitama selge menetlusliku taotluse varem Xxxxxxxxxx J. J. poolt L. L. vastu esitatud nõude osas: kas hageja loobub L. L. vastu esitatud nõudest või võtab selle tagasi (hageja ei esitanud kostja L. L. vastu seoses Xxxx xxxx x-x objektiga esitatud 460,36 € väljamõistmise nõuet juba 10.02.2015 hagiavalduse terviktekstis). Kohus määruses selgitas nõudest loobumise ja nõude tagasivõtmise erinevaid õiguslikke tagajärgi. Kohus J.is tähelepanu ka sellele, et L. L. vastu esitatud hagi saab tagasi võtta või hagist loobuda L. L. vastu nõuded esitanud Xxxxxxxxxx J. J..
9.Adv Valli Murde sai 27.10.2015 määruse kätte e-toimiku vahendusel 28.10.2015. Kohtu määratud tähtpäevaks hageja esindaja kohtu nõudmisi ei täitnud.
10.01.02.2016 J. J. esitas kohtule koopia Eesti Advokatuuri aukohtule esitatud kaebusest advokaatide Valli Murde ja Anu Talu kohta tsiviilkohtumenetlustoimingutes 2-12-43588, 2-1332972 ja 2-13-70070.
11.29.02.2016 esitas adv Murde kohtule taotluse riigi õigusabi osutamise lõpetamiseks ja määrata kindlaks riigi õigusabi tasu. Taotluse kohaselt on seaduses ettenähtud alused J. J.ile riigi õigusabi andmiseks ära langenud, sest tsiviilasjas 2-13-70070 esitas advokaat Katri Bagirov kohtule volikirja M. J.i esindamiseks, volikirja aluseks on advokaadibüroo ja J. J.i vahel sõlmitud õigusabiteenuse leping ning 09.02.2016 teatanud adv Murdele, et esindab M. J.i tsiviilasjas 2-1332972 õigusteenuse lepingu alusel.
12.Kohus 04.03.2016 küsis Xxxxxxxxxx J. J.’ilt, adv Murdelt ja kostjate esindajalt adv Talult riigi õigusabi taotluse lahendamiseks täiendavaid andmeid ja seisukohta tsiviilasjas menetluse jätkamise perspektiivikuse kohta. Kohus selgitas, et hageja ei ole täitnud 27.10.2015 määrusega talle pandud kohustust täpsustada oma lõpliku nõude osas menetlusosaliste ringi, nõude kujunemist ning esitada põhistatud taotlus senise hageja asendamiseks, samuti seisukoht L. L. vastu esitatud nõude edasise menetluse osas. Kohus selgitas, et kuna pärast hagiavalduse menetlusse võtmist muudetud nõuded ei ole puuduste tõttu menetletavad, samas järeldub täiendavatest hagiavalduse terviktekstidest, et hageja Xxxxxxxxxx J. J. ei soovi esialgses hagiavalduses nimetatud asjaoludel ja suuruses L. L. ja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu esitatud nõuete menetlemist, tuleb kohtul kaaluda tsiviilasjas menetluse jätkamise perspektiivi. Kohus kohustas J. J.i teatama, kas ta on sõlminud õigusabilepingu enda esindamiseks tsiviilasjas 2-12-43588.
2-12-43588
13.Adv Valli Murde kohtu 04.03.2016 kirjale ei vastanud. J. J. esitas 23.04.2016 kohtule arvamuse kohtuasja 2-12-43588 menetlustoimingute kohta, 17.05.2016 hageja esitas sama menetlusdokumendi parandatud teksti uuesti. J. J. muu hulgas märgib, et menetlusosalisteks ja teenuste tellijaks kohtuasjas 2-12-43588 on füüsilisest isikust kostja xxxxxxxx L. L., kes on ühtlasi Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx omanik ja võib-olla veel mõne muu ettevõtte esindaja või omanik, mida hageja insener J. J. kui Xxxxxxxxxx J. J. füüsilise isikuna ei pea ega pidanud teadma kokkuleppe sõlmimise ajal. Hageja teab kindlalt, et projektdokumentide jooniste teenustöid suuremas osas xxxxxxxxxx ventilatsioonile, kliimaseadmetega küttele, hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemi renoveerimiseks tellis füüsilise isikuna esinedes xxxxxxxx L. L.. Juriidilise isiku staatuses esinedes tellis L. L. Xxxx xxxx x-x renoveerimisjoonised nr 00508 ja Xxxxxxxxxx xx väliste tehnovõrkude täiemahulise projekti. J. J. ei andnud selgitusi õigusabilepingu sõlmimise kohta, kuid taotles tervislikel põhjustel taastada ehk ennistada riigi õigusabi.
14.Kostjad L. L. ja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx esindaja adv Talu kaudu 14.03.2016 taotlesid hagi läbi vaatamata jätmist, kuna hagejale on antud korduvalt aega oma nõude täpsustamiseks, kuid enam kui kahe aasta jooksul ei ole hageja suutnud kohtu nõuet täita ning enda nõudeid seaduses sätestatud viisil ja vormis kohtule esitada. Hageja ei ole esitanud selget seisukohta kostja L. L. vastu esitatud nõude osas ning ei ole võimalik asuda seisukohale, kas hageja on oma nõudest L. L. vastu loobunud või selle tagasi võtnud. Varasemalt ei suutnud hageja võtta selget seisukohta kostja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx suhtes. Kostjad on seisukohal, et pärast kohtu 13.08.2013 määrusega menetlusse võetud Xxxxxxxxxx J. J. hagi L. L. vastu ja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu esitatud hagejate nõuete menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 376 lg 1 järgi pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Menetlusse võetud hagi tuleks kostjate arvates jätta läbi vaatamata, kuna kohtu poolt korduvalt määratud tähtaegadeks ei ole puudusi kõrvaldatud. Juhul, kui kohus ei pea hagi läbivaatamata jätmist võimalikuks, paluvad kostjat jätta hagi rahuldamata. Kostjad esitasid enda menetluskulude nimekirjad, samuti Eesti Advokatuuri aukohtu 18.02.2016 otsuse mitte algatada J. J.i kaebuse alusel aukohtumenetlust adv Talu tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega.
15.01.06.2016 J. J. esitas kohtule taotluse riigi õigusabi osutajaks määratud adv Valli Murde väljavahetamiseks. Taotluse lahendamiseks kohus kohustas adv Murdet esitama kohtule 30.06.2016 selgitused Xxxxxxxxxx J. J.ile riigi õigusabi osutamisega seotud asjaolude ning kohtu varasemate nõudmiste täitmata jätmise kohta.
16.05.07.2016 Valli Murde esitas kohtule taotluse lõpetada J. J.ile riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamine tsiviilasjas 2-12-43588 protsessuaalse võimaluse puudumise tõttu ning vabastada adv Murde J. J.ile õigusteenuse osutamisest advokaadi vastu usalduse kaotamise tõttu. V. Murde esitas kohtule ka Advokatuuri Aukohtu 18.02.2016 otsuse mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Taotluse põhjenduste kohaselt advokaat on esindatavale korduvalt selgitanud nii isiklikult kohtumistel, kui e-posti ja telefoni teel toimunud suhtlemise käigus tsiviilkohtumenetluse norme ja seda, mida tähendab hagi TsMS § 363 mõttes. Vestluse ajal nõustub esindatav esitatud argumentatsiooniga, kuid juba järgmisel päeval muudab oma arvamust. Kahjuks pole ükski advokaadi püüdlustest täpsustada ja viia seadusega vastavusse J. J.i poolt kohtule edastatud kirjalikud materjalid tulemusi andnud. Seetõttu pole ka tema esitatud hagiavaldused siiani lahendatud. Advokaat ei saanud täita kohtu 27.10.2015 määratud kohustust hagiavalduse täpsustamise kohta, sest ei olnud võimalik J. J.i esitatud arvamusi õiguslikult formuleerida. Juhiseid selle kohta, kuidas tuleks koostada hagiavaldus, J. J. ignoreerib ja jätkab kohtule kirjalike dokumentide esitamist, mida täpsustada või parandada ei ole võimalik. Ülaltoodud põhjusel advokaat leiab, et puudub protsessuaalne võimalus J. J.i õiguste kaitseks. Advokaat on kindel, et täitis kohustused nõuetekohaselt ja vastavalt Eetikakoodeksi § 14 lg-le 21.
2-12-43588 advokaat näeb probleemi selles, et J. J.i jaoks pole oluline mitte konkreetse vaidluse lahendamine, vaid võimalus n.ö täiendada oma elu kohtuasjadega. Advokaadi arvamus on rajatud J. J.i käitumisele ja kohtule esitatud kirjalike materjalide tekstide analüüsile – vastaspoole sõimamine, uute asjaolude korduv esitamine, loogilise seose puudumine kirjeldatud asjaolude ja nõude vahel. Advokaat julgeb eeldada, et antud asjas võivad esineda TsMS § 423 lg 2 tingimused. Advokaat Murde leiab, et olukorras, kus advokaadi tegevus seisneb suures osas kliendi rahustamises ja temale korduvalt ühe ja sama asjaolu selgitamises ning tema advokaadi tegevuse õiguspärasuse kohta esitatud kahtluste ja süüdistuste ümberlükkamises, oleks õige paluda kohtul lõpetada kliendile riigi õigusabiteenuse osutamine.
17.28.07.2016 saabus kohtule J. J.’ilt menetlusdokument pealkirjaga „Kohtuasja 2-12-43588 uusesituse hagihinna kokkuvõte hagiasjale 2-12.43588(2-12-12238), milles palutakse kostjatelt nr 1 ja nr 2 välja mõista hagejate nr 1 ja nr 2 kasuks 39 619,40 eurot Pärnu Xxxxxxxxxx xx ja Xxxx xxxx x-x planeerimise ja projekteerimistööde eest kohtuasjas 2-12-43588, välja mõista riigi õigusabi andjalt hageja nr 2 kasuks tema õigusabi kulud 1200 eurot, välja mõista riigi õigusabi advokaadilt Valli Murdelt hageja nr 1 kasuks mittevaraline kahju 7500 eurot ja hageja nr 2 kasuks mittevaraline kahju 11 250 eurot, välja mõista kostja lepinguliselt esindajalt Anu Talult hageja nr 1 kasuks mittevaraline kahju 9375 eurot ja hageja nr 2 kasuks 9357 eurot, mõista kostjalt nr 1 välja hageja nr 1 kasuks mittevaraline kahju 7500 eurot ja hageja nr 2 kasuks mittevaraline kahju 11 250 eurot, mõista kostjalt nr 2 välja hageja nr 1 kasuks mittevaraline kahju 5625 eurot ja hageja nr 2 kasuks 13 125 eurot. Selles menetlusdokumendis J. J. märgib, et tegemist on asjaolude muudatusega seonduv haginõude uusesitus kohtuasjas 2-12-43588 (2-12-12238), hagihinnaks 115 819,40 eurot. Hageja teatab, et käesolevat dokumenti lugeda hagiasja uusesituseks. Samuti hageja viitab õigusele taotleda riigi õigusabi tegevusetusega eest kohtuasjas 2-13-32972 (2-1212238) edasikaebamise vormistamise õigusabikulusid kokku 1200 €: Citi õigusbüroo 624 €, Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ 576 €.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud põhjalikult kohtule esitatud dokumentidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Asjaoludest ja seni kohtule esitatud avaldustest järelduvalt Xxxxxxxxxx J. J. ei soovi enam menetleda 26.10.2012 kohtule esitatud hagiavalduses ning 17.02.2013 ja 14.06.2013 täpsustatud kujul kostjate vastu esitatud nõudeid, mille kohus on 13.08.2013 määrusega menetlusse võtnud. Hageja on pärast hagi menetlusse võtmist korduvalt hagiavalduse terviktekstidena muutnud, lisanud ja täiendanud oma nõudeid, nõuete aluseks olevaid asjaolusid ja muutnud menetlusosaliste ringi. Täiendustele ja täpsustustele vaatamata ei ole hageja suutnud arusaadavalt välja tuua, kelle vastu, millisel alusel ja milline nõue tal on.
19.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagiavalduse vormi ja sisu nõuded on ette nähtud § 363 lg-s 1. TsMS § 363 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt peab hageja hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele märkima selgelt väljendatud nõude ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. TsMS § 376 lg 1 kohaselt võib hageja pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. TsMS § 376 lg 2 järgi kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige, kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.
20.Kohus on ligi 4 aasta jooksul võimaldanud hagejal nõuet täpsustada, hagejale on määratud selleks esindaja riigi õigusabi korras ning kohus on hageja ja tema esindajaga (selleks hageja esindaja taotlusel korraldatud kohtuistungil) selgitanud, millised nõuded on kohtu ette toodud asjaolude pinnalt õiguslikult võimalikud. Vaatamata kohtuistungil väljendatud arusaamisele ja nõustumisele, et avaldusi ja dokumente esitab edaspidi kohtule üksnes esindaja, asus J. J. ise järjest uute avaldustega lubamatult muutma ja täiendama samaaegselt nii nõudeid kui ka nõuete aluseks olevaid asjaolusid, on esitanud järjest ka uusi nõudeid, sh kostjatena menetlusse kaasamata isikute
2-12-43588 vastu. Hageja ei ole usaldanud talle määratud esindajat, kuid ei ole ka ise suutnud selgelt välja tuua, kui suur nõue, kelle vastu ja mis asjaoludel tal on. Hagejal puudub selgus ka hagejaks olevate isikute suhtes. Esialgne hagi on esitatud Xxxxxxxxxx J. J. nimel. Hagiavalduste täiendustes/terviktekstides J. J. nimetab hagejatena nii J. J.i, XXXX J. J.i, kui Xxxxxxxxxx J. J.i ning taotleb kostjatelt summade väljamõistmist kõikidele hagejatele.
21.Kostjad ei ole hagi muutmiseks nõusolekut andnud. Kohtu hinnangul ei ole asjas hagi muutmist õigustavaid mõjuvaid põhjuseid ning hageja ebaselge nõue ja pidev nõuete muutmine ja täiendamine on takistanud asja lahendamist. Kohus ei pea võimalikuks lubada hageja poolt pärast hagi menetlusse võtmist esitatud hagiavaldustega menetlusse võetud nõuete muutmist ja samas menetluses täiendavate nõuete esitamist. Seetõttu kohus, juhindudes TsMS § 3 ja § 371 lg 2 punktidest 1 ja 2, jätab pärast 13.08.2013 esitatud hagiavalduste tekstid ja uued nõuded menetlusse võtmata. Hagiavaldustega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada osas, milles nõudeid esitatakse isikute vastu, keda hagiavaldustes kostjatena ei ole näidatud. Täiendavaid nõudeid sisaldavad menetlusdokumendid on segaselt vormistatud ning faktiliste asjaolude asemel on nõudeid valdavalt põhistatud süüdistuste ja etteheidetega kostjate, pooli menetluses esindavate advokaatide ja J. J.iga seotud erinevaid tsiviilasju lahendanud kohtukoosseisude aadressil, mistõttu ei ole kohtul võimalik esitatud nõudeid õiguslikult kvalifitseerida ega hinnata, milliseid puudusi peab hageja kõrvaldama, et nõudeid saaks kohtus menetleda. Kohus leiab, et puudused ei ole kõrvaldatavad hagi käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel. Seetõttu kohus ei pea võimalikuks varem esitamata nõudeid või muudetud nõudeid, mille menetlemisega käesoleva tsiviilasja raames kostjad ei nõustunud, eraldamist ka eraldi menetlusse, vaid kohus keeldub kohe nende menetlusse võtmisest. TsMS § 372 lg 4 sätestatust tuleneb, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kohus tagastab hagiavalduse koos määrusega. Kuna J. J. on dokumendid esitanud kohtule elektrooniliselt, siis kohus füüsilisel dokumente ei tagasta. TsMS § 372 lg 6 järgi loetakse hagiavaldus menetlusse võtmisest keeldumise ja tagastamise korral, et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
22.Hageja ei ole ligi 4 aasta jooksul suutnud selgelt välja tuua ja faktiliste asjaoludega põhistada kostjate vastu esitatud nõuet, mistõttu ka menetlusse võetud nõuded tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui esitatud hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
23.Kohus on 13.08.2013 määrusega menetlusse võtnud Xxxxxxxxxx J. J. hagi L. L. vastu Xxxx xxxx x-x teenustööde eest 460,36 € ja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu (nõue on hagiavalduses sõnastatud küll rahasumma väljamõistmisena Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx-lt L. L. isikus või L. L. kui Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx omanikult ja esindajalt) Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxu Pärnu xxxxxxxxxxle Xxxxxxxxxx xx teostatud teenustööde eest 799,23 € saamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt pidid J. J. ja M. J. tegema Xxxx xxxx x-x objektil remonditöid vastavalt L. L. poolt esitatud Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx projektile. See töövõtuleping on kokkuleppel lõpetatud ning pooled on kinnitanud, et neil ei ole vastastikku teineteisele nõudeid sellest töövõtulepingust. Kostja kirjaliku vastuse ja eelistungil poolte selgituste peale kohus palus hagejal nõuet täpsustada.
24.Hageja esindaja palvel asjaolude ja võimalike nõuete selgitamiseks 08.06.2015 korraldatud kohtuistungil J. J. selgitas:„ Hagejaks olen mina kui füüsiline isik ja teine hageja on Xxxxxxxxxx J. J.. Esimene leping oli L. L.ga suuline 2008 augustis. 2008 detsembris tulin haiglast välja, leping lõppes 2009 jaanuaris. I kd lk 64 on Xxxx xxxx x-x lepingu lisa. Lepingu pikendamine ei kehti. L. koostas selle, ma ei tea, miks ta pani sinna XXXX J. J.. XXXX J. J.i ei olnud siis enam olemas, XXXX Xxxxxxxxxx J. J. ei ole XXXX J. J. õigusjärglane. 2008. augustis sõlmiti leping sama korteri remondiks. 2008 septembris tegin ennast XXXX-ks. Kirjutasin lepingu pikendamisele alla, aga XXXX J. J.ina ei olnud mul õigust neid töid teha. Sellepärast muutsin formuleeringut ja kandsin ennast majandustegevuse registrisse. Xxxxxxxxxxu nime all ei ole L. L.ga lepingut
2-12-43588 sõlminud. Xxxx xxxx x-x lepingu järgi ei pidanud keegi midagi maksma, selle eest pidi L. L. vastutasuks tegema xxxxxxxx xxx xx projekti. Mina tegin oma tööd ära, aga L. L. ei teinud. Pidime tööd tasaarvestama. XXXX J. J. nõuab selle eest L.lt raha, XXXX-t J. J. praegu enam ei eksisteeri. Selles menetluses ei nõua ma midagi xxxx xxxx osas.“
25.Hageja kinnitustest ja hagiavaldusele lisatud tõenditest (töövõtuleping nr 0811 ja akt töövõtulepingu nr 0811 lõpetamise kohta – toimikus I kd, lk 37 – 38) nähtub, et Xxxx xxxx x-x korteri remondiga seoses sõlmisid XXXX J. J. ja L. L. kirjaliku (mitte suulise, nagu hagiavalduses väidetakse) töövõtulepingu ning see leping on poolte kokkuleppel lõpetatud. Xxxxxxxxxx J. J. ei ole L. L.ga Xxxx xxxx x-x remondiks mingit lepingut sõlminud. Lisaks hageja märkis 08.06.2015 kohtuistungil ka ise, et Xxxxxxxxxxu nime all ei ole ta L. L.ga lepingut sõlminud ning selles menetluses ta Xxxx xxxx x-x remondiga seoses midagi ei nõua. Sellest võib järeldada hageja soovi hagi selles osas tagasi võtta või Xxxx xxxx x-x korteriga seotud nõudest L. L. vastu loobuda, kuigi kohtu nõudmisele vaatamata ei ole hageja selgesõnaliselt oma seisukohta selles osas täpsustanud. Samas aga J. J. kinnitas, et XXXX-t J. J. enam ei eksisteeri ning XXXX Xxxxxxxxxx J. J. ei ole XXXX J. J. õigusjärglane. Seega Xxxx xxxx x-x- korteriga seoses L. L. vastu esitatud nõude osas on hageja möönnud, et nõudeõigusega lepingupool on enne hagi esitamist õigusjärgluseta lõppenud, mis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 5annab kohtule aluse selles osas jätta hagi läbi vaatamata.
26.Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest, lisatud tõenditest ning kostjate esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmis Xxxxxxxxxx J. J. xxxxxxxxxx xx xx, nn xxxxxxxxxxga seoses töövõtulepingu Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxu xxxxxx-xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx, keda esindas xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xx xxxxxxxx (töövõtuleping nr 3/09, 29.01.2009 – I kd, lk 113-119). Töövõtulepingu punkti 2.2. kohaselt oli lepingu objektiks korter nr 5 ning töövõtja võttis teha remonttööde hinnakalkulatsiooni koostamise, tööde organiseerimise, elektrisüsteem paigalduse, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigalduse, ventilatsioonisüsteemi paigalduse koos kõigi sellega kaasnevate kohustuste, õiguste ja riskidega. Töid teostatakse vastavalt Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx projektile „Elamu rekonstrueerimine Xxxxxxxxxx xx Pärnu, Töö nr 00308 Pärnu 208“ ning vastavalt lepingu lisa nr 1 kirjeldustele. Töövõtulepingu nr 3/09 lisa 1 järgi hõlmas leping xxxxxxxxxx xx Pärnus asuva maja üldtrasside -vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitust ning ventilatsioonisüsteemi ehitust. Asjas ei ole vaidlust, et Xxxxxxxxxx J. J. esitas Xxxxxxxxxx Xxxxxxxxxx xx töödega seoses arved Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxule (I kd, lk 52 – 53) ning xxxxx osaliselt ka maksis tehtud tööde eest.
27.Samuti on hageja ise (I kd, lk 49-50), kui kostjad (I kd, lk 121) esitanud J. J.i ja xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxx xxxx xxxxxxxxxxx e-kirjavahetuse, milles xxxxx tunnistab tööde tellimist ja kokkuleppeid. xxx xxxxxxxxxx 19.08.2010 vastusest J. J.ile nähtub et hagejal oli xxxxxuga suusõnaline kokkulepe ka Xxxxxxxxxx xx Pärnus asuva hoone projekteerimistöödeks: vee- ja kanalisatsiooni projekt hinnaga 6000 krooni, kütte ja ventilatsiooni projekt hinnaga 6000 krooni ning elektri projekt 4000 krooni (hinnad sisaldavad käibemaksu). Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejal hagiavalduses nimetatud asjaoludel ja xxxxxuga sõlmitud töövõtulepingu alusel olla Xxxxxxxxxx xx hoone renoveerimistöödega seoses nõuet Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu.
28.Lisaks on hagiavalduses Xxxxxxxxxx xx hoone renoveerimistöödega seoses kirjeldatud nõude alusena ka asjaolu, et xxxxxxxxxx töid tellis L. L. ning alles L. L. palvel arvete esitamisel Xxxxx Xxxxxxxx xxxxxu xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx olevat selgunud, et L. L. ei olnud volitatud xxxxxu asju ajama ja tellis tööd omavoliliselt. See asjaolu ei põhista hageja nõuet Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu. L. L. vastu ei ole hageja aga Xxxxxxxxxx xx töödega seoses nõuet esitanud. Hagi aluseks olevad asjaolud ja tõendid (sh hageja enda esitatud tõendid) on selle nõude osas ka vastuolulised: ühelt poolt hageja väidab, et L. L. tellis töid omavoliliselt ja xxxxxu teadmata, samas on kohtule esitatud hageja ja xxxxxu vaheline kirjalik töövõtuleping, samuti hageja hagiavalduses toob välja, et hageja ja xxxxx sõlmisid kokkuleppe hageja teenustööde hinna vähendamiseks 22 900 kroonilt 17 500 kroonile ning xxxxx tasus hagejale L. L. eest arve 005 alusel kompensatsioonina 5000 krooni ehk 319,69 eurot. 08.06.2015 istungil J. J. selgitas, et
2-12-43588 xxxxxu majaga seotud nõude aluseks on arve nr 005 maksetähtajaga 20.07.2010 (I kd lk 53), lk 52 parandusega arvet hageja raamatupidamises ei ole. Viidatud arve nr 005 on aga adresseeritud Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxule ning lisaks on xxx xxxxxxxxxx 19.08.2010 kirjas (I kd, lk 121) nõustunud kehtivale kokkuleppele vaatamata kompenseerima hagejale selles arves näidatud töid summas 5200 krooni (332,34 eurot), s.o vastavalt hageja poolt tegelikult tehtud tööde mahule ja kvaliteedile. Seega on hageja ise välja toonud, et tal oli Xxxxxxxxxx xx hoone renoveerimistööde ja selleks vajalike projekteerimistööde osas töövõtulepinguline suhe Xxxxx Xxxxxxxx Xxxxxuga. Asjaolu, et xxxxx keeldus hageja esitatud ulatuses arveid maksmast, ei anna hagejale alust esitada samade tööde eest ja sama töövõtulepingu alusel nõuet kostjate L. L. ja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu. Eeltoodust järeldub, et hagiavalduses ja selle menetlusse võtmisele eelnenud täpsustustes kohtu ette toodud asjaoludel ei saa hagejal olla töövõtukokkulepetest tulenevaid nõudeid kostjate vastu ning seega hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja faktiliste väidete õigsust. TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
29.Esialgses hagis hageja tugines sellele, et xxxxxxxxxx trasside plaanide koostamiseks ja ehitamiseks oli tal kokku lepitud tööde maht ja hind, kokkuleppel xxxxxuga hageja vähendas hinda ning xxxxx osaliselt tasus tehtud tööde eest. Esindaja poolt J. J.i nimel esitatud uus hagi Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu, milles nõutakse plaanide koostamise eest hinnas kokkuleppe puudumise tõttu tavalist tasu 1500 eurot erineb esialgsest hagist nii aluse kui eseme poolest, samuti erineb hageja, mistõttu ei ole tegemist hagi täpsustusega, vaid uue hagi esitamisega. Pärast seda on J. J. ise esitanud korduvalt nõuet muutvaid menetlusdokumente ega ole kinnitanud hageja esitatud hagi menetlemise soovi, mistõttu kohus ei pea õigeks esindaja poolt esitatud hagi eraldamist iseseisvasse menetlusse. Kõige eeltoodu alusel kohus jätab tsiviilasjas 212-43588 kostjate L. L. ja Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx vastu esitatud nõuded läbi vaatamata ning pärast hagi menetlusse võtmist esitatud täiendused ja uued nõuded menetlusse võtmata.
30.Kohus vabastab hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabi osutamise kohustusest. Kohus leiab, et adv Murde on vajalikus ulatuses selgitanud J. J.ile õiguslikke võimalusi oma huvide kaitsmiseks, kuid J. J. ei ole esindajat usaldanud ega nõustunud esindaja soovitatud lahendustega ja nõuetega. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 19 lg 1 sätestab, et kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale. Kohus leiab, et riigi õigusabi jätkamine XXXX-le Xxxxxxxxxx J. J. ei ole võimalik ega otstarbekas, sest puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve. Kohus leiab, et Xxxxxxxxxx J. J. õigusabi osutamine tuleb lõpetada, sest menetluse käigus on ilmnenud, et tema menetluses osalemine on ebamõistlik ning esitatud hagil ei ole perspektiivi. Seega adv Murde vabastamisel uut esindajat XXXX-le Xxxxxxxxxx J. J. ei määrata.
31.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg-te 1 ja 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle, samuti kannab hageja menetluskulud kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata ning keeldub täiendavate nõuete menetlusse võtmisest, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka kulude rahalise suuruse. Kostjad 14.03.2016 seisukohas esitasid kohtule ka oma menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kostjad paluvad määrata nende menetluskulude suuruseks õigusabikulud 800 eurot. Kostjad paluvad selle summa hagejalt kostjate kasuks välja mõista ja kohustada hagejat
2-12-43588 tasuma kostjatele menetluskuludelt viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. TsMS § 175 lg 1 alusel kohus kontrollib kostjate lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostjate 28.08.2013 kirjalikule vastusele (I kd, lk 126) ja menetluskulude nimekirjale lisatud arvetelt nähtuva õigusabi teenuse spetsifikatsiooni järgi kostjate esindaja on selles asjas kostjatele õigusabi osutamise toimingutele kulutanud kokku 8 tundi, hinnaga 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks 20%. Kostjad kinnitavad, et kulud on kantud seoses selle tsiviilasjaga. Kostjate taotletud õigusabi kulude summa 800 eurot ei sisalda käibemaksu. Kohus leiab, et 8 tundi on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu, arvestades asja sisu ja mahtu, menetluse kestust ning kostjate esindaja osalemist korraldaval eelistungil ning tema esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahu. Tunnitasu 100 eurot on mõistlik. TsMS § 174 lg 10 alusel tuleb õigusabikulud kostjatele hüvitada ilma käibemaksuta, sest kostjad ei ole kohtule kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased või ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu muul põhjusel tagasi arvestada. Arvetele lisatud maksekorralduste kohaselt on kostjate õigusabikulude arved tasunud kostja 2, Xxxxxxxxxxxxxxxxx Xxxxxx xx. TsMS § 174 lg 9 kohaselt ei välista menetlusosalisele menetluskulude hüvitamist see, kui kulud on tema eest kandnud muu isik. Eeltoodu alusel kohus mõistab hagejalt menetluskulud välja kostjate kasuks solidaarselt. Kostjate taotlusel ja vastavat TsMS § 177 lg-le 4 kohus märgib kohtuotsuses, et hagejatel tuleb kostjale maksta menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
33.Kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata, on hagejal õigus TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Tulenevalt TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõppemisest, millal riigilõivu tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Selles asjas on hageja tasunud riigilõivu 200 eurot 06.08.2013, riigilõivu tasumise aasta lõppemisest möödus kaks aastat 31.12.2015 ning seega hagejal on õigus taotleda riigilõivu tagastamist kuni käesolevas asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
34.Hagejale on menetluses antud riigi õigusabi 19.09.2014 määrusega (II kd, lk 91 – 93) kohustusega hüvitada riigi õigusabi lõppemise järel riigi õigusabi tasu ja kulud täies ulatuses osamaksetena kohtu määratava tähtaja jooksul. Kohus vormistab riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse ning hageja hüvitamiskohustuse kindlaksmääramise eraldi määrusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.