OÜ hagi OÜ ja TVi (V) vastu 82 221 krooni saamiseks ning TV’i vastuhagi OÜ vastu käenduslepingu tühisuse tuvastamise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
hageja OÜ hageja lepinguline esindaja K-KS Kostja 1. OÜ Kostja 2. TV Kostja esindaja vandeadvokaat BM
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
26.09.2006.a
Istungil osalenud isikud
Kostja TV kostja esindaja vandeadvokaat BM
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt OÜ-u kasuks võlgnevus 35 500 (kolmkümmend viis tuhat viissada) krooni.
3.Rahuldada vastuhagi.
4.Tunnistada tühiseks TVi (V ja OÜ vahel sõlmitud käendusleping . Kohtukulude jaotus: Välja mõista OÜ-ult OÜ kasuks riigilõiv 2450 (kaks tuhat nelisada viiskümmend) krooni. Välja mõista OÜ-ult TVi (V) kasuks menetluskuluna õigusabikulu 4000 (neli tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Esitatud asjaolud esitas hageja OÜ hagiavalduse kostjate OÜ-u ja TVi vastu võlanõudes summas 82 221 krooni ja palus selle kostjatelt välja mõista solidaarselt. Esitatud hagiavalduse kohaselt OÜ osutas OÜ-le tema tellimuste alusel transporditeenust 82 221 krooni eest, mis on OÜ-u poolt tasumata. sõlmisid OÜ ja TV käenduslepingu , mille kohaselt TV kohustus solidaarselt tagama OÜ ja OÜ vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevate OÜ-u kohustuste kohase ja täieliku täitmise summas 82 221 krooni. Käenduslepingu pooled leppisid kokku, et juhul, kui OÜ ei ole võlga kustutanud, tasub TV käendatava summa OÜ-u nõudel osade kaupa . Kuna OÜ võlga ei tasunud, saatis OÜ TVile võlanõude tasuda võlgnevus tähtajaga või esitada omapoolne ettepanek võlgnevus tasumise osas. Läbirääkimised võlgnevuse tasumiseks ei õnnestunud, mistõttu hageja algatas kohtumenetluse. Hageja tugines oma nõudes VÕS §§-s 76, 94 sätestatule. Kostja OÜ ei ole hagile vastuväiteid esitanud. Kostja OÜ juhatuse liikmele AK (K ) on isiklikult üle antud menetlusdokumendid, kirjaliku vastuse nõue ja kohtukutse kohtutäitur KF kaasabil. Kostja tema vastu esitatud hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja TVi (V) vastuväited Kostja TV hagi ei tunnista ja vaidles sellele vastu alljärgnevatel põhjendustel (tlk 70-76):
1.Hageja OÜ osutas kostjale OÜ transporditeenust. Kostja TV ja Hageja OÜ sõlmisid käenduslepingu , mille kohaselt TV kohustus solidaarselt tagama OÜ ja OÜ vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise.
2.Leping on vastuolus heade kommetega. TVi ja OÜ vahel sõlmitud käendusleping (edaspidi Leping) on tühine, kuna TsÜS § 86 kohaselt on see vastuolus heade kommetega. OÜ on TVile tekitanud olukorra, mida ei saa tunnistada mõistlikuks ja kooskõlas kehtiva õiguskorraga. TV omas OÜ-s töölepingulist suhet, ta ei ole olnud äriühingu osanik ja juhatuse liige. Äriühingu töötajale käenduse panemine võlausaldaja poolt on asjakohatu ja vastuolus õigusaktidega. Samas antud asjas on tõendamist leidnud asjaolu, et OÜ osutatud teenuse saajaks oli OÜ . OÜ oma tegevusega kahjustab olulisel määral õiguskindluse põhimõtet, sest välistatud oleks võlausaldaja poolt nõude esitamine võlgniku töötaja (TVi) vastu, kellel puudub seaduse, lepingu või muul alusel või muul alusel kohustus täita oma tööandja kohustust. Kostja möönab, et on kirjaliku kokkuleppe sõlminud. Kehtivad õigusaktid ei sätesta töötaja kohustust kolmanda isikuna olla tööandja kohustuse täitmise garandiks võlausaldaja ees.
3.Hageja tegevus on vastuolus VÕS § 5 ja TsÜS § 86 mõttega. VÕS § 5 sätestatu kohaselt ei tohi poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui selline kõrvalekaldumine oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kostja TVi ja hageja OÜ käenduslepingu sõlmimine OÜ kohustuste täitmise tagamiseks piirab kostja õigust vabale eneseteostusele, milline seisneb põhjendamatute kohustuste panemises õigusliku aluseta.
4.Hageja oma tegevusega rikub TsÜS § 138 ja VÕS § 6 sätestatut. TsÜS § 138 kohaselt, tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et tsiviilõiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 kohaselt peavad pooled teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, eeldades et esindusõiguslikud isikud lepivad kokku teatud tingimustes oma igapäevase majandustegevuse korraldamisel nagu tegid seda OÜ ja OÜ – tuleb üheselt nõuda kokkulepete kohustuslikkust hea usu põhimõttest lähtuvalt õigelt kohustatud isikult (teenuse saaja – OÜ )
5.Hageja on rikkunud VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtet. Kostja on teinud endast kõik oleneva OÜ kohustuse täitmise korraldamiseks, et saavutada ka oma tegevuse abil hageja majandusliku eesmärgi täitumine.
6.Hageja ei juhindu tava ja praktika siduvuse (VÕS § 25) ning koostöö põhimõttest. Lepingulises suhtes peavad pooled tunnustama, et lepingud on täitmiseks kohustuslikud ning vältima oma õiguste kasutamist teist poolt kahjustavalt.
7.TsMS § 147 kohaselt kohtule esitatav hagiavaldus peab sisaldama hageja selgelt väljendatud nõude, hagihinna ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on pöördunud kohtusse nõudega summas 82 221 krooni, kuid nõude tõendamiseks on esitanud arved summas 35 500 krooni. Kostja hinnangul on hagi tema suhtes alusetu ja põhjendamatu. TVi (V) vastuhagi käenduslepingu tühistuse tuvastamise nõudes esitas TV vastuhagi kostja (põhihagis hageja) OÜ vastu käenduslepingu tühisuse tuvastamise nõudes ( tlk. 81-86). OÜ osutas OÜ-le transporditeenust . TV ja OÜ sõlmisid käenduslepingu , mille kohaselt TV kohustus solidaarselt tagama OÜ ja OÜ vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise. OÜ esitas hagi kostjate OÜ-u ja TVi vastu võlanõudes summas 82 221 krooni ja palus selle välja mõista kostjatelt solidaarselt. TVi ja OÜ vahel sõlmitud käendusleping on tühine ja TsÜS § 84 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 86 kohaselt on sõlmitud käendusleping vastuolus heade kommetega. Häid kombeid on rikutud, kui tehing on sisult, motiivilt või eesmärgilt vastuolus erapooletult ja õiglaselt mõtlevate isikute sündsustundega. OÜ on TVile käenduskohustuse panemisega tekitanud olukorra, mida ei saa tunnistada mõistlikuks ja kooskõlas kehtiva õiguskorraga. TV omas OÜ-s töölepingulist suhet, ta ei ole olnud äriühingu osanik või juhatuse liige. ÄS § 187 ja 188 näevad ette eelnimetatud isikute vastutuse kohustuste rikkumise eest, kui äriühingu varast ei jätku võlausaldaja nõude rahuldamiseks, võimaldab pöörata nõuetjuhatuse liikme või osaniku vastu. Äriühingu töötajale käenduse panemine võlausaldaja poolt on asjakohatu ja vastuolus õigusaktidega. Antud asja on tõendamist leidnud asjaolu, et võlausaldaja osutatud teenuse saajaks oli OÜ . OÜ oma tegevusega kahjustab olulisel määral õiguskindluse põhimõtet, sest välistatud oleks võlausaldaja poolt nõude esitamine võlgniku töötaja (TVi) vastu, kellel puudub seaduse, lepingu või muul alusel kohustus täita oma tööandja kohustust. Osaühingu töötajale panna kohustus täita tööandja kohustusi võlausaldaja ees on õigusliku aluseta ja põhjuseta, on selgelt vastuolus kehtiva õiguskorra ja õigluse põhimõtetega. Kehtivad õigusaktid ei sätesta töötaja kohustust kolmanda isikuna olla tööandja (osaühingu) kohustuse täitmise garandiks võlausaldaja ees. OÜ tegevus on vastuolus VÕS § 5 ja TsÜS § 86 sätestatuga, rikub TsÜS § 138, VÕS § 6 ja VÕS § 7 sätestatud hea usu, heade kommete ja mõistlikkuse põhimõtet. Samuti ei juhindu OÜ tavade ja praktika siduvuse (VÕS § 25 ) ning koostöö põhimõttega. Õiguslikult siduva kokkuleppe sõlmimise eelduseks on poolte valmisolek järgida teatud õigus-eetilisi reegleid. Lepingulistes suhetes peavad pooled tunnustama, et lepingud on täitmiseks kohustuslikud ning vältima oma õiguste kasutamist teist poolt kahjustamata. esitas TV vastuhagi täpsustused (tlk 111-114). Vastavalt Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-29-01 tuleb lepingu heade kommete vastasus kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Käenduslepingu vastuolulisus heade kommetega seisneb käesolevas asjas isikuvabaduste piiramises. Kehtivast lepinguvabaduse põhimõttest hoolimata on ühiskond seotud kohustusega mitte lubada lepingute kehtivust, mis ebaõiglaselt piiravad isiku isiklikke või majanduslikke vabadusi. Käesoleval juhul ei ole OÜ oma õiguste kasutamisel arvestanud TVi õiguste ja vabadustega ning seega on käenduslepingut sõlmides piiranud TVi õigust vabale eneseteostusele. OÜ on pannud TVile kohustuse tagada oma tööandja OÜ-u poolt võetud kohustuse täitmise, mida ilmselgelt ei saa lugeda Eesti ühiskonnas levinud ning aktsepteeritud käitumiseks. TV töötab OÜ-s töölepingu alusel ning üldiste arusaamadele vastavalt ei peaks ta tööandja võlausaldajate ees
vastutama, kuna ei ole vastava äriühingu omanik, ühegi juhtorgani liige ega ka mitte mingisugusel viisil seotud võlakohustuse tekkimisega. Käesolevas asjas seisneb OÜ käitumise vastuolulisus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega järgnevas:
1.põhihagi on kohtusse esitatud enne nõude sissenõutavaks muutumist. Käenduslepingu punktis 4 on kohustuse täitmise tähtpäevaks . OÜ on enne seda tähtpäeva, esitanud võlanõude ja pöördunud kohtusse.
2.OÜ on oma õigust kuritarvitanud ning pole TVi suhtes õiglaselt käitunud. OÜ , nähes, et OÜ oma võlgnevust õigeaegselt ei täida, vaid asus oma õigust nõudma vastavasse võlasuhtesse mittepuutuvalt isikult TVilt, kes OÜ poolse surve mõjul nõustus lõpuks sõlmima vaidlusaluse käenduslepingu.
3.OÜ tegevust käenduslepingu sõlmimise näol ei saa lugeda mõistlikuks, kuna heas usus tegutsev võlausaldaja ei oleks samasuguses situatsioonis käenduslepingut äriühingust võlgniku töötajaga sõlminud. Eeltoodu alusel TV palub rahuldada tema vastuhagi ja tunnistada tühiseks TVi (V) ja OÜ vahel sõlmitud käendusleping. OÜ vastus TVi vastuhagile OÜ ei tunnista vastuhagi ja vaidleb sellele vastu (tlk. 97- 99). . Asjaolust, et käendusleping sõlmiti OÜ töötajaga, ei järeldu, et TsÜS § 86 alusel oleks häid kombeid rikutud. Võib öelda ka nii, et äriühingu töötajaga käenduslepingu sõlmimine ei ole vastuolus ühiskondlike väärtushinnangutega või üldaktsepteeritavate moraalinormidega. Asjaolu, et TV ise suhtub käenduslepingusse negatiivselt, ei ole piisav alus järeldamaks, et ka enamik ühiskonnaliikmeid omaks samasugust hinnangut. OÜ-le teadaolevalt ei näe ükski seadus ette, et äriühingu töötajaga ei tohi käenduslepinguid sõlmida. Ka ÄS § 187 ja 188 ei välista ega keela taoliste käenduslepingute sõlmimist, vaid käsitlevad juhatuse liikmete ja osanike vastutust äriühingu ees. OÜ-le jääb arusaamatuks TVi seisukoht, et käenduslepingu sõlmimine piirab tema õigust vabale eneseteostusele, on talle õigusliku aluseta pannud kohustused, ning millega ta rikub hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. OÜ leiab, et käenduslepingu sõlmimisega TV realiseeris oma õigust vabale eneseteostusele. esitas vastuhagile täiendava vastuväite (tlk. 124-126). OÜ on seisukohal, et kehtiv seadus võimaldab käenduslepingute sõlmimise ning ei näe ette ühtegi kitsendust piiramaks isikute ringi, kes käenduslepinguid sõlmida tohivad (v.a. TsÜS –is sätestatud piirangud alaealistele). Käesoleval juhul on käendusleping sõlmitud õiguspäraselt. Leping väljendab poolte tahet ja seega on TV võtnud omale kohustuse käendada võlgnevust ja OÜ on sellega nõustunud ning ei ole rikkunud T .V õigust vabale eneseteostusele. OÜ märgib, et TV ei pea oma tööandja võlausaldaja ees vastutama, küll aga võib ta seda teha ja soovi korral sõlmida käenduslepinguid või anda muid tagatisi. TV sõlmis lepingu, millega võttis endale kohustuse ja ise piiras oma majanduslikke vabadusi. Tõendamata on TVi väited, et OÜ on avaldanud survet käenduslepingu sõlmimiseks. OÜ palub jätta vastuhagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leidis, et hagi tuleb osaliselt rahuldada ja vastuhagi rahuldada. esitas hageja OÜ hagiavalduse kostjate OÜ-u ja TVi vastu võlanõudes summas 82 221 krooni ja palus selle kostjatelt välja mõista solidaarselt. Esitatud hagiavalduse kohaselt OÜ osutas OÜ-le tema tellimuste alusel transporditeenust 82 221 krooni eest, mis on OÜ-u poolt tasumata. VÕS § 774 lg. 1 kohaselt kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu. (veotasu).
OÜ (hageja/vedaja) esitas võlgnevust tõendavate dokumentidena:
1.OÜ-u (kostja/saatja) veotellimuste (veotasu hind 12 721 krooni); (veotasu 18 000 krooni) ja (veotasu 17 500 krooni) koopiad, mis on tellija OÜ töötaja T. V’i ja TV’i poolt allkirjastatud.(tlk. 7, 9, 11).
2.OÜ esitas CMR , mis on koostatud Tallinnas ja mille järgi on kauba pealelaadimiskoht Tallinn ja vedaja OÜ (registrikood 1 , asukoht: ) (tlk. 8) ning ingliskeelse kauba laadimisdokumendi, mille kohaselt on I saadetud kaupa E , kusjuures saaja nime ei ole märgitud, vaid aadress . (tlk. 10).
3.OÜ esitas: Arve (tellimus , kliendi Ref.: veotellimus , transport JA (D)), summas 18 000,00 krooni (tlk. 12); Arve (tellimus , kliendi Ref:; veotellimus ; transport J –S –G (D)), summas 17 500,00 krooni (tlk. 13); Arve (tellimus , lähtekoht T , I , meretransport), summas 12 721,00 krooni (tlk. 14); Arve (tellimus , kliendi Ref.; veotellimus , transport R – S –T (D)), summas 16 500,00 krooni (tlk. 15); Arve (tellimus , kliendi Ref.; ; transport R –S –G (D)), summas 17 500,00 krooni (tlk. 16). Kohus, tutvunud esitatud dokumentidega, leiab, et veotellimus ja selle alusel esitatud arve , summas 18 000,00 krooni ning veotellimus ja selle alusel esitatud arve summas 17 500 krooni, on vastastikku seotud OÜ ja OÜ vahelise veoteenuse osutamisega ja saamisega ning kuna kostjad ei ole sellele vastu vaielnud, siis tuleb esitatud dokumentidega OÜ-u võlgnevus OÜ-u ees summas 35 500 krooni lugeda tõendatuks ja nimetatud summas hagi rahuldada. Veotellimuse tasumiseks ei ole esitatud arvet ning arvete ja kohta ei ole esitatud vastavat veotellimust, mistõttu ei ole tõendatud, kas poolte vahel vastavat veoteenust osutati või osutatud veoteenus on tasumata, seega jätab kohus eelnimetatud tõendid tähelepanuta. Eelnimetatud tõenditele vaidles vastu ka kostja TV. esitas TV vastuhagi kostja (põhihagis hageja) OÜ vastu käenduslepingu tühisuse tuvastamise nõudes TV ja OÜ sõlmisid käenduslepingu , mille kohaselt TV kohustus solidaarselt tagama OÜ ja OÜ vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevate kohustuste kohase ja täieliku täitmise summas 82 221,00 krooni ja käendatava kohustuse täitmise aeg on (tlk. 17). TV omas OÜ-s töölepingulist suhet, ta ei ole olnud äriühingu osanik või juhatuse liige, tal puudub seaduse, lepingu või muul alusel kohustus täita oma tööandja kohustust. Osaühingu töötajale panna kohustus täita tööandja kohustusi võlausaldaja ees on õigusliku aluseta ja põhjuseta, on selgelt vastuolus kehtiva õiguskorra ja õigluse põhimõtetega. Kehtivad õigusaktid ei sätesta töötaja kohustust kolmanda isikuna olla tööandja (osaühingu) kohustuse täitmise garandiks võlausaldaja ees. OÜ poolse surve mõjul nõustus lõpuks sõlmima vaidlusaluse käenduslepingu. OÜ tegevus on vastuolus VÕS § 5 ja TsÜS § 86 sätestatuga, rikub TsÜS § 138, VÕS § 6 ja VÕS § 7 sätestatud hea usu, heade kommete ja mõistlikkuse põhimõtet. Samuti ei juhindu OÜ tavade ja praktika siduvuse (VÕS § 25 ) ning koostöö põhimõttega. OÜ-u vastuväite kohaselt, et käendusleping sõlmiti OÜ töötajaga, ei järeldu, et TsÜS § 86 alusel oleks häid kombeid rikutud. Äriühingu töötajaga käenduslepingu sõlmimine ei ole vastuolus ühiskondlike väärtushinnangutega või üldaktsepteeritavate moraalinormidega. Teadaolevalt ei näe ükski seadus ette, et äriühingu töötajaga ei tohi käenduslepinguid sõlmida. OÜ leiab, et käenduslepingu sõlmimisega TV realiseeris oma õigust vabale eneseteostusele. Leping väljendab poolte tahet ja TV on võtnud omale kohustuse käendada OÜ võlgnevust ja OÜ on sellega nõustunud ning ei ole rikkunud T .Vi õigust vabale eneseteostusele. Kohus leiab, et OÜ on pannud TVile kohustuse tagada oma tööandja OÜ-u poolt võetud kohustuse täitmise, mida ilmselgelt ei saa lugeda Eesti ühiskonnas levinud ning aktsepteeritud käitumiseks. TV töötab OÜ-s töölepingu alusel ning üldiste arusaamadele vastavalt ei pea ta tööandja võlausaldajate ees vastutama, kuna ei ole vastava äriühingu omanik, ühegi juhtorgani liige ega ka mitte mingisugusel viisil seotud võlakohustuse tekkimisega. TV viitab OÜ poolsele survele, mille mõjul nõustus lõpuks sõlmima vaidlusaluse käenduslepingu. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr. 3-2-1-29-01 tuleb lepingu heade kommete vastasus kindlaks teha koguhinnangu
andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Osaühingu töötajale panna kohustus täita tööandja kohustusi võlausaldaja ees on õigusliku aluseta ja põhjuseta, on selgelt vastuolus kehtiva õiguskorra ja õigluse põhimõtetega. Kehtivad õigusaktid ei sätesta töötaja kohustust kolmanda isikuna olla tööandja (osaühingu) kohustuse täitmise garandiks võlausaldaja ees. VÕS § 5, § 6 ja § 7 sätestatu ja TsÜS § 86 kohaselt on .a TVi ja OÜ vahel. sõlmitud käendusleping vastuolus hea usu, heade kommetega ja mõistlikkuse põhimõttega ning on seega tühine. TsÜS § 84 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel kohus leiab, et TVi (V) vastuhagi käenduslepingu tühistuse tuvastamise nõudes tuleb rahuldada. Kuna kohus tunnistab käenduslepingu , tühiseks, siis sellest tulenevalt ei kuulu ei OÜ rahaline nõue TVi vastu solidaarselt OÜ-uga rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni kehtinud TsMS sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud ja kohus rahuldas hagi osaliselt ning rahuldas vastuhagi, siis juhindudes kuni kehtinud TsMS § 60 lg. 1 tuleb OÜ-lt mõista välja OÜ kasuks riigilõiv 2450 krooni. Tulenevalt TsMS § 61 lg. 1 tuleb OÜ-lt välja mõista TV’i kasuks tema põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud summas 4000 krooni ning OÜ õigusabikulud jätta tema enda kanda. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.