Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagiavaldus Hageja ja Kostja vahel on 21.03.2012 sõlmitud tähtajatu suuline laenuleping, mille alusel andis Hageja kostjale samal päeval laenuks 40000 eurot ja tegi seda vastava ülekandega Hageja SWEDBANK AS arvelduskontolt Kostja arvelduskontole. Laenu andmise põhjuseks oli asjaolu, et Kostja saaks soetada korteriomandi. 02.05.2016 teatas Hageja esindaja Kostjat kirjaliku teatisega, et juhindudes VÕS § 389 lg-st 1 ütleb laenusaajaga sõlmitud suulise laenulepingu üles. Seejuures palub võetud laen tagastada kahe kuu möödudes käesoleva avalduse esitamisest ehk hiljemalt 20.07.2016 Sikuti Advokaadibüroo OÜ deposiitkontole. Kõnealune teatis esitati Kostjale tähitud kirjaga, millele ka Kostja vastas lühidalt teatades vaid, et neil omavahel puudub kirjalik laenuleping. Oma kohustust Kostja Hageja ees siiani täitnud ei ole. Arvestades, et võlgnik on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, rakendab võlausaldaja asja kohtuliku menetlus käigus sätestatud õiguskaitsevahendit ning nõuab võlgnikult ka viivitusintresse. Lisaks põhinõudele palub hageja arvestada väljamõistetavalt summalt viivist alates kohustuse täitmise sissenõutavaks muutumisest VÕS § 94 lg 1 alusel, s.o. alates 21.07.2016. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimise baasintressimäär on alates 01.07.2016 0,00% , millele lisandub VÕS § 113 lg 1 kohaselt 8% aastas. Seega on intresside arvutuse aluseks 8,00% tasumata summalt aastas, mis seisuga 11.08.2016 moodustab 192,35 eurot. Päeva intressi määraks on 8,74 eurot. Hageja palub mõistja kostjalt hageja kasuks välja 40 000 eurot + viiviseintressid seisuga 17.08.2016 summas 244,81 eurot ning alates 12.08.2016 igapäevaselt kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas arvestusega 0,022% päevas ning edasi seaduses (VÕS § 113 lg-s 1) sätestatud määras kuni kostja poolt põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulu panna täies ulatuses kostja kanda. Kostja seisukoht Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb hagile kui põhjendamatule ning tõendamata hagile vastu. Ekslik on hageja väide, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 21.03.2012.a. suuline laenuleping. Hageja pole kostjaga mitte kunagi sõlminud laenulepingut. Kostja tunnistab, et hageja kandis 21.03.2012.a. kostja arvelduskontole 40 000 eurot, kuid tegemist ei ole laenuga, pigem on

tegemist kinkega kui laenuga. Pangaülekandest nähtub, et tegemist on raha ülekandega. Millega tegemist oli, seda panga ülekandest ei nähtu. Kostja tunnistab, et hageja ja kostja elasid vahelduvate vaheaegadega koos alates 2008. aastast. Kui hageja hakkas liialt tarvitama alkoholi, läksid pooled lahku, mõne aja pärast kui hageja käitumine paranes, jätkasid nad kooselu. Kooselu jätkus ka 2012.aastal. 2012.a alguses tegi hageja kostjale ettepaneku, et ta kannab 40 000 eurot kostja arvelduskontole, mille arvel kostja võib soetada endale korteri. Kostja pangakaart jääb edaspidi hageja kätte ja hageja kasutab kostja pangakaardil olevaid rahalisi vahendeid edaspidi ise vastavalt vajadusele. Kostja nõustus hageja ettepanekuga, et hageja kannab kostja arvele 40 000 eurot, mille arvel kostja ostab korteri. Peale korteriomandi ostmist, jääb pangakaart hageja kätte, kuna nad elavad koos ja hageja nõustus kasutama ülejäänud raha kooselu vajadusteks. 22.03.2012.a. ostis kostja endale korteriomandi, mille eest ta tasus tema arvele kantud raha arvel 18 800 eurot. Seda korteriomandi soetamist käsitlesid hageja ja kostja hagejapoolse kingitusena kostjale. Hageja ja kostja kasutasid korterit ühiselt elamiseks. Kostja pangakaart jäi hageja valdusse ja kasutusse. Hageja tasus pangakaardil olevate rahaliste vahendite arvel kõik arved. Ta ostis hageja nimele 24.05.2012.a sõiduauto, mida kasutas isiklikult hageja ( kostjal puudub juhtimisõigus ja ta sõiduautot isiklikult kasutanud ei ole). Pangakonto väljatrükist nähtub, et antud arvelduskonto rahaliste vahendite arvel on tasutud bensiiniarved, ostetud mööblit, mis hageja on tunnistanud isiklikuks omandiks, ostetud kalastustarbeid, tasutud hageja hambaravi kulud OÜ-s Dentes A&E jne. Hageja on korduvalt kiitnud kostja sõbrannadele, et ta on kinkinud kostjale korteri. Nii näiteks kiitis hageja kostja sõbrannale E. K.(K.), kes käis hagejal ja kostjal külas, kui ta tegi Viljandi Vallavalitsuses koristustöid, et hageja kinkis kostjale korteri. Samuti on hageja tunnistanud ka P. K., kes käis sageli neil külas, et hageja kinkis kostjale korteri. Hageja ja kostja kooselu lõppes 22.11.2015.a., kuna hageja liigtarvitas alkoholi, ta tarvitas korduvalt psüühilist ja füüsilist vägivalda kostja suhtes. 22.11.2015.a.tungis hageja kostjale kallale pannes tema suhtes toime kehalise väärkohtlemise. Hageja suhtes algatati kriminaalmenetlus KarS-i § 120 ja KarS-i § 121 lg 2p 2 tunnustel (kriminaalasja nr. 15284000545). Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 19.02.2016.a. määrusega lõpetati kriminaalmenetlus osaliselt KarS-i § 120 tunnustel. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 12.07.2016.a. määrusega lõpetati menetlus kriminaalasjas nr. 15284000545 avaliku huvi puudumise motiivil KrMS-i § 202 lg.2p.3 lg.7, § 206 alusel ja määrati hagejale 40 tundi üldkasulikku tööd. Peale hagejapoolset kallaletungi kostjale on hageja kostja juurest lahkunud. Ta on võtnud kaasa ka kostja arveldusarvele kantud rahaliste vahendite arvel soetatud mööbli, kalastustarbed ja muu vara, mida ta peab enda isiklikuks omandiks. Soetatud sõiduauto läks sundvõõrandamisele kooselu kestel tekkinud võlgade katteks. Kostja leiab, et tegemist ei ole laenulepinguga. Hageja ei ole kostjale mitte kunagi laenu andnud, seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostjale jääb arusaamatuks hagi lisas viiviseraportis märgitud viivisemäär 8%, mis ei tulene VÕS-i § 113 lg.1. Hageja seisukoht kostja vastuväidete kohta Mööbel on ostetud kostja poolt ja kostja korterisse. Ka juhul kui nõustuda, et pangakaart osa ajast hageja valduses oli, siis ei ole tema sellega bensiiniarvete eest tasunud, tegemist on

väikeste summadega, mis tähendab, et tegemist võis olla ka tanklas tehtud muude ostudega või võis kostja maksta oma poja kütusearveid. Kostja pangakontole kantud raha arvelt osteti ka sõiduauto, väärtuses 9000 eurot. Kostja on vastuses märkinud, et sõiduki omanikuks registreeriti kostja kuid sõiduk jäi hageja kasutusse põhjusel, et kostjal puudub juhtimisõigus. Hageja nõustub, et sõidukit kasutas hageja, kuid omand oli jätkuvalt kostjal. Ka anti sõiduk kostja poolt võetud laenu tagatiseks (tegemist oli kostja poolt Mogost võetud laenuga), mis tähendab, et antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et hageja lühikese ajavahemiku jooksul sõidukit kasutas, vaid siiski omandiõiguse kuuluvus kostjale ning et sõiduk anti kostja poolt võetud laenu tagatiseks (millega kostja vabanes laenu tagasimaksmise kohustusest). Alusetust rikastumisest tulenev nõue Hageja soovib hagiavalduses esitatud nõuet täiendada alternatiivse nõudega, milleks on VÕS §-st 1028 tulenev alusetu rikastumise nõue. Kui kohus leiab, et tõendatud ei ole laenulepingu sõlmimine, siis on hageja seisukohal, et tegemist oleks kostjapoolse alusetu rikastumisega, kuivõrd ka kinkelepingu sõlmimine on kostja poolt täielikult tõendamata ning hageja seda ei tunnista. Alusetu rikastumise esmaseks eelduseks on, et teisele isikule on midagi üle antud. Käesoleval juhul on hagiavalduses esitatud pangakonto väljavõttega tõendatud, et hageja on teinud kostja pangakontole ülekande 40 000 euro ulatuses, mille arvelt ostis kostja korteri, sõiduauto, mööblit ning tasus muude igapäevaste kulutuste eest (sh kommunaalteenuste arved jm). Seega on pangakonto väljavõttega tõendatud, et hageja on kostjale üle andnud 40 000 eurot. Hageja on seisukohal, et puuduvad VÕS § 1028 lg-st 2 tulenevad alusetu rikastumise nõuet välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt, kui kohus peaks leidma, et hageja ja kostja vahel puudub laenulepingust tulenev võlasuhe, siis on rahasumma kantud kostja pangakontole alusetult, mis tähendab, et hagejal on kostja suhtes alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus summas 40 000 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 244,81 eurot; alternatiivselt, mõista kostjalt hageja kasuks välja alusetu rikastumise võlasuhtest tulenev nõue summas 40 000 eurot; Kostja täiendavad seisukohad Kostja on seisukohal, et ka hageja alternatiivväide on väär, kuna kinge välistab alusetu rikastumise võimaluse. Aluseta rikastumisega on tegemist siis, kui üks isiku omandab ilma õigusliku aluseta teisele isikule kuuluvat vara või selle omandamise alus on hiljem ära langenud. Antud juhul omandas kostja hagejale kuuluvat vara ( raha) õiguslikul alusel, so. kinke teel. Kinkest ei ole taganetud. Seega ei saa olla tegemist alusetu rikastumisega. Hageja avaldas soovi kinkida kostjale raha, mille arvel kostja võiks endale soetada korteriomandi. Hageja kandis vabatahtlikult kostja arveldusarvele raha, mille arvel kostja soetas endale korteriomandi. Suure osa kostja arveldusarvele ülekantud rahast kasutas hageja ise oma isiklikeks vajadusteks. Kohtuistung 17.05.2017 Hageja esindaja: nõue on laenulepingust. Hageja andis kostjale 2012 aastal 40 000 € laenu, mille kandis kostja arvelduarvele (kt lk 3). Kuna tegemist oli suulise laenulepinguga, siis ei ole meil lepingut esitada. Hagiavaldust on täiendatud alternatiivise nõudega, see seisneb alusetu rikasutmise nõudes. Raha on üle kantud ja palume tagastada selle VÕS § 1028 alusel. 10. november 2016 oleme esitanud alternatiiv nõude (kt lk 72).

Kostja esindaja vaidleb hagile vastu, leiab, et tegemist ei ole laenulepinguga, vaid kinkega. Kostja tunnistab, et hageja kandis tema arvele 40 000 eurot ja tegemist ei olnud laenu, vaid kinkega. Hageja soovis anda raha üle kostjale ja kostja võis raha kasutada oma äranägemise järgi. Käisid ja valisid koos korteri välja ja kostja ostis korteri hinnaga 18 800€. Kostja pangakaart jäi hageja kätte ja hageja kasutas pangakaardil olevat raha oma äranägemise järgi. Ostis kostja nimele auto ja kalastustarbed, mitmesugust mööblit jne. Peale seda, kui hageja ja kostja suhted jahenesid, on leidnud tõendamist, et hageja pani toime kuriteo, mis lõpetati oportuniteediga. Kui leitakse, et on alusetu rikastumisega tegu, siis on nõue aegunud. Raha kanti üle märtsis 2012 ja hagi esitati 17. august 2016 seega on möödas enam, kui 3 aastat. Kostja esindaja tõenditeks on kostja vande all ärakuulmise ja tunnistajate ütlused. Pangakonto väljatrükis nähtub, et hageja käis hambaravil. Kontoväljavõte 24 oktoobri lisa nr 1 ( kt lk 5362). Esimesel leheküljel alt 4 rida on näha, et on tasutud Dentes hambaravi OÜ-le. Arvelt on tasutud, aga hambaravi tasus hageja. Lisa nr 2 Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus (kt 63-64) ja lisa nr 3 Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (kt lk 65-66). Muid kirjalike tõendeid ei ole. Hageja Lembit Lumi andis vande all ütlusi, et 21. märtsil 2012 aastal sõlmitud leping oli neil omavaheline kokkulepe. Oma vanemate poolt ja tema poolt ehitatud maja ta müüs maha ja sealt tekkis raha. Müüs maha, et osta korter ja oma asjadega välja tulla. Malle oli selline tore ja hea inimene, kes teda aitas. Ta usaldas teda ja neil oli kokkulepe, et see korter läheb Malle nimele ja ta saab seal surmani elada. No ja, et tema mataks ta maha kah. Malle pidi nagu tema eest hoolt kandma. See oli ka, et kolm aastat, et äkki maja kohta esitatakse pretensioone. Kui kolm aastat on möödas, kirjutatakse see korter tema nimele. Kes maja ostja oli, võib kolm aastat pretensioone esitada, nii räägiti teda lihtsalt ära. Kirjalikku lepingut polnud, suusõnaline oli. Ta ei eeldanud, et raha antakse talle tagasi, eeldas, et korter tuleb kolme aasta möödudes tema nimele ja muud asjad ka, auto jne. Talle tehti selgeks, et on ohtlik, sest maja ei olnud kõige paremas korras. Kõiki puuduseid ta äkki ostjale ei märkinud. Ostja oleks võinud hakata nõudma varjatud puuduseid kolme aasta jooksul. Kui tal midagi vara ei ole, siis nagu pole ka midagi temalt nõuda. Kinkelepingut neil ei olnud, siis ta oleks võinud ju ülekandele kingitus kirjutada. Kirjutas lihtsalt ülekanne. Oleks ta teadnud, oleks sinna kirjutanud laen. Oli laenuleping. Malle võttis Mogost laenu ja auto läks tagatiseks. Laenu tagasi maksmisega oli raskusi ja see auto läks tagasi. Tema kasutas autot, tal olid load ja Mallel ei olnud. Oma otstarbeks kasutas autot kalal käikude jaoks. Et talle tagatakse eluaegne elamine antud korteris, neil oli suusõnaline leping. Malle Jaanisoo võimaldas teil korteris elada kuni 2015 aasta 22. novembrini. Neil oli väikene konflikt. Kuna tal oli tõsiseid probleeme no, kuidas öelda, mõistus tuli pähe. Peale seda kuu aja pärast haiglast tulles käisi notari juures, et teha ümbervormistamise tehing. Sealt tuli välja, et korterile on seatud 35 000 hüpoteek Malle Jaansoo poolt. Siis läksidki suhted väga halvaks. Tal ei ole kirjalikke ega suuliseid tõendeid laenulepingu kohta. Ta ei ole kellelegi tunnistanud, et kinkis Mallele korteri. Ta on kalamees, varustuse ostis ise oma rahade eest, aga kummipaadi asja ta ei mäleta. Auto oli ostetud mõlema huvides. Kas ta käsitles seda raha, kui kooselu kestel olevat raha, ta ei oska vastata. Nad elasid koos, aga ikka katsusid igaüks oma rahadega hakkama saada. Osaliselt sai ostetud mööbel sellest rahast, mis talle peale 40 000 kätte jäi. Enamus sai ostetud tema raha eest. Ta kandis 40 000€ üle Mallele, et tema oskab rahaga paremini majandada. Auto maksis neil 9000€. Ta arvas, et võib-olla saab kooselu ja Malle matab ta maha. Ta kandis 40 000€ üle, põhiliselt ikka selleks, et osta auto ja korter. Ühiselt ei olnud plaani. Kui korter sai ostetud, elas ta oma üürikorteris. Raha oli mõeldud auto ja korteri ostmiseks. Tehti talle selgeks, et las olla Malle nimel. Tosmann rääkis, et nii on kõige õigem. Ta kujutas ette, et kui 3 aastat täis saab, saab korteri ja auto oma nimele

tagasi. Selleks ajaks enam autot ei olnud. Kuid ta tahtis, et korter tema nimele tuleks. Ülejäänud raha eest sai korteris remont tehtud ja mööblit ostetud. Nii ta ära kulus, kui raha on, siis kulub, kui ei ole, siis ei kulu. Kostja Malle Jaanisoo andis vande all ütlusi, et ta elas hagejaga koos 2008 aastast. Kõigepealt elasid hageja vanemate kodus Peetrimõisas, siis oli seal selline aeg, et Lembit ei joonud üldse. Hiljem elas üürikorteris, sest Lembit jõi palju. Korteri ostu mõte tuli 2012 aastal, kui Lembitul suri ema. Ta oli siis juba teises korteris, aga Lembit käis ikka tema juures. Kui Lembit vajas abi, ta alati aitas teda ja ta küsis ka ise abi. Lembit rääkis ta ära, lubas end parandada jne. Nii ta läkski. Mõte osta Lembituga korter tekkis, kuna Lembit tegi selle ettepaneku, et kingib korteri, kui hakkame uuesti koos elama. Lembit enda nimele ise ei ostnud, tahtis talle kingituse teha. Raha kandis tema arvele. Kui Lembit kinkis raha, oli korter välja valitud koos Lembituga. Nad pidid selles korteris elama koos. Ta kandis notari deposiitkontole 18 800€ . Kaardi ülejäänud rahaga sai Lembit oma kätte. Ülejäänud raha kasutati vastavalt Lembitu soovile, aga miks tema nimele auto osteti, ei saanud aru. Kui oleks olnud laen, ei oleks ta iial ostnud autot omale. Tal ju pole juhilube. Lembit käis hambaravis 2016 aastal 2 korda ja tasus tema panagakaardiga. Neil oli ühine kooselu ja majapidamine. Mis ajani Lembit võis antud korteris elada, neil ei olnud kokkulepet. Oleksid tänase päevani koos elanud, aga Lembit tuli talle öösel kallale. Ta ei suutnud nii enam jätkata. Lembit ei ole kunagi avaldanud, et laenab raha ja tema peab tagasi maksma. Kokkulepet, et ta annab või kirjutab korteri 3 aasta möödudes Lembitu nimele tagasi, ei ole olnud. Lembit raha ülekandmistel märkis lihtsalt ülekanne. Märge on küll ülekanne, aga kasutasid raha ühiselt. Lembit on öelnud tema sõbrannadele, et kinkis korteri. Seda neile, kes tal külas käisid. Raha kandis kinkena ühiseks tarbeks. Lembit ju ostis kalastustarbeid ja auto. Tema neid ei kasuta. Raha kinkis korteri ostmiseks talle ja ülejäänud raha jäi ühiseks kasutamiseks. Autot kasutasid ühiselt, tal ei ole autojuhe lube. Auto läks võlgade katteks. Koos käisid Tartus firmas, kuskohast laen sai võetud. Laenuga maksid olemasolevaid laene ja elamiseks. Tema oli osalise tööajaga tööl ja Lembit ei käinud tööl. Sellist asja pole olnud, et 3 aasta möödudes pidi korteri minema hageja nimele vormistama. Pangakaart oli tema nimel, aga Lembitu käes. Kaardil muud raha kui üldse oli, siis minimaalselt. Ta kasutas ka pangakaarti, kui Lembit soovis, et ta poodi läheb. Võib ka nii öelda, et kaarti kasutasid ühiselt. Auto läks võlgade katteks, osaliselt maksis sellest Lembitu SMS laene ja intresse maksab tema tänaseni. Laen võeti Mogost, laenu võttis ametlikult tema, sest auto oli tema nimel. Mogo annabki laenu auto järgi. Kui auto ostsid, Lembit valis auto välja ja ARK-s tuli välja, et auto läheb tema nimele. Nad elasid koos ja see pidi olema koos. Elaksid ka tänaseni koos, kui Lembit poleks talle öösel kallale tulnud. Tunnistaja I. K. kohtuistungil antud ütluste järgi teab ta Mallele korteri ostmisest, tuli jutuks, et korter on kingina saadud. Seda rääkis Malle. Tunnistaja P. K. kohtuistungil antud ütluste järgi Malle ja Lembit ostsid korteri koos ja Lembit kinkis selle Mallele. Lembit kandis raha Mallele üle kinkena, Lembit ise ka ütles, et korter jääb Malle nimele. Lembit tunnistas, et korter on kingitusena. Laenulepingust ta ei ole kuulnud, aga on olnud viina jaoks raha laenamise jutt. Lahkumineku põhjuseks oli Lembitu poolne vägivald. Kui Lembit ütles, et kinkis korteri, oli ta kaine. Kas see võis olla öeldud, et näidata end paremana, ta ei usu, Lembit on tegelikult lihtne inimene. Kohtu põhjendused

laenulepinguga või mitte. Kostja väidab, et tegu ei olnud laenulepinguga, vaid pigem kinkega.

eest sai korteris remont tehtud ja mööblit ostetud. Nii ta ära kulus, kui raha on, siis kulub, kui ei ole, siis ei kulu.

elasid vahelduvate vaheaegadega koos alates 2008. aastast. Kui hageja hakkas liialt

tarvitama alkoholi, läksid pooled lahku, mõne aja pärast kui hageja käitumine paranes, jätkasid nad kooselu. Kooselu jätkus ka 2012.aastal. 2012.a alguses tegi hageja kostjale ettepaneku, et ta kannab 40 000 eurot kostja arvelduskontole, mille arvel kostja võib soetada endale korteri. Kostja nõustus hageja ettepanekuga, et hageja kannab kostja arvele 40 000 eurot, mille arvel kostja ostab korteri. Peale korteriomandi ostmist, jääb pangakaart hageja kätte, kuna nad elavad koos ja hageja nõustus kasutama ülejäänud raha kooselu vajadusteks.

korteri ostuks üle kantud raha 18 800 eurot on kinge. Kostja ütluste järgi hageja kinkis talle raha, et kostja saab osta korteri, kus nad hakkavad koos elama. Tunnistaja P.K. i ütluste järgi Lembit tunnistas, et korter on kingitusena. Hageja andis ütlusi, et ta kandis 40 000€ üle põhiliselt ikka selleks, et osta auto ja korter. Et talle tagatakse eluaegne elamine antud korteris, neil oli suusõnaline leping. Ta kujutas ette, et kui 3 aastat täis saab, saab korteri ja auto oma nimele tagasi.

jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

menetlusabina riigi õigusabi.

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvi Maiste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.