Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Pärnu Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas 13.09.2006 määrusega TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg-te 1 kuni 3 ja § 431 lg 1 alusel menetluse E.K hagis H.A ja K.L vastu solidaarselt 290 180,70 krooni saamiseks. Sama määrusega mõistis maakohus E.Klt kummagi kostja kasuks välja kohtukulu 17 700 krooni, leides kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 62 lg-le 1 tuginedes, et kostjate kulutused õigusabile kuuluvad hageja poolt hüvitamisele, arvestades asjas toimunud istungite arvu ja istungitel arutatu sisu, asja keerukust ja esindaja töö kvaliteeti. Määruskaebuse nõue ja põhjendused Hageja E.K palub määruskaebuses tühistada Pärnu Maakohtu 13.09.2006 määruse tsiviilasjas nr 2-04-1343 hagist loobumise ja menetluse lõpetamise osas ning saata asi edasiseks menetlemiseks esimese astme kohtusse. Apellatsioonikohtu poolt menetluse lõpetamise aktsepteerimisel taotles hageja alternatiivselt vähendada temalt väljamõistetud kohtukulude suurust, kuna solidaarses nõudes esindas mõlemat kostjat ühine esindaja, mistõttu kostjate esindamisel tehtud töö oli oma sisult kattuv. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus TsMS § 217 lg-st 4 tulenevalt vaidlustada esindaja vahendusel kohtule esitatud hagist loobumise avaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud tehingu tühistamise reeglite järgi. Hageja esindajal vandeadvokaat T.P oli vastavalt hagejaga sõlmitud kliendilepingule tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenev piiramatu esindusõigus, mistõttu tal oli formaaljuriidiliselt õigus hagist loobuda. Ent hagist loobumine ei vastanud hageja tahtele ning kahjustas olulisel määral viimase rahalisi huve. Lepinguline esindaja ei informeerinud hagejat hagist loobumise avalduse esitamisest ega omanud selleks hageja heakskiitu. Hagist loobumine on sisult tehing, mille tagajärjeks on tsiviilasjas menetluse lõpetamine. On ilmne, et vandeadvokaat T.P rikkus kliendi nõusolekuta ning viimast informeerimata hagist loobumisel advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi kui ka esindatavaga sõlmitud käsunduslepingut (VÕS § 621 lg 1, § 624 lg 1). Seetõttu leiab hageja, et tal on õigus tühistada hagist loobumine TsÜS § 131 lg 1 alusel, mille kohaselt esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Vastuväited määruskaebusele Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtumääruse muutmata. Menetluse vahepealne käik Pärnu Maakohus võttis E.K määruskaebuse 01.11.2006 menetlusse ja rahuldas selle 14.12.2006 määrusega osaliselt. Pärnu Maakohus leidis 14.12.2006 määruses, et sama kohtu 13.09.2006 määrus tuleb kohtukulude jaotamise osas tühistada ja hagejalt E.Klt välja mõista 8 850 krooni kohtukulu H.A ja 8 850 krooni kohtukulu K.l kasuks. Seoses samasisulise solidaarnõudega on esindaja poolt tehtud töö mõlema kostja suhtes kattuv. Kohus luges vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks kostjate esindaja osutatud õigusabi eest 17 700 krooni, millest hagejal tuleb kummalegi kostjale tasuda 8 850 krooni. Hagist loobumise vastuvõtmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise osas jättis Pärnu Maakohus E.K määruskaebuse 14.12.2006 määrusega rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

2(4)

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu 13.09.2006 määruse tühistamiseks tsiviilaja menetluse lõpetamise osas, kuid määrus kohtukulude jaotamise osas kuulub tühistamisele. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult lõpetanud tsiviilasja menetluse E.K hagis H.A ja K.L vastu 290 180,70 krooni saamiseks hageja hagist loobumise tõttu ning hagist loobumise vastuvõtmine ja asjas menetluse lõpetamine on kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-ga 3 ja §-ga 429. Hageja nimel esitas 30.08.2006 avalduse hagist loobumiseks teda käsunduslepingu alusel esindanud vandeadvokaat T.P, kelle esindusõigus nähtus kohtu jaoks AS Advokaadibüroo * väljastatud advokaadivolikirjast (t lk 6). Nimetatud advokaadivolikirja kohaselt oli vandeadvokaat T.P kõigi seaduses sätestatud õigustega volitatud esindama E.K Pärnu Maakohtus hagiavalduse esitamisel H.A ja K.L vastu 300 000 krooni tasumise nõudes ning asja läbivaatamisel. Hageja on määruskaebuses möönnud, et avalduse tegemise ajal oli tema lepingulisel esindajal volitus hagist loobumiseks, kuna hageja ei olnud piiranud oma esindaja esindusõigust TsMS § 223 tähenduses. Hageja väidab, et kuna esindaja rikkus nendevahelist käsunduslepingut ja tegutses esindatava huvide vastaselt, on ta volituse tagasi võtnud ja TsÜS § 131 alusel tühistanud hageja nimel esitatud hagist loobumise avalduse kui tehingu. Kolleegium leiab, et hageja arusaam esindamisest tsiviilkohtumenetluses ja hagist loobumise avalduse tühistamisest on ekslik alljärgnevatel põhjendustel. Hageja sõlmis kohtule esitatud volikirjast nähtuvalt advokaadibüroo pidajaga õigusabilepingu ehk käsunduslepingu, millega volitas advokaati esindama ennast tsiviilkohtumenetluses. Vastavalt TsMS § 222 lg-le 1 on esindaja tsiviilkohtumenetluses volitatud esindatava nimel tegema menetlustoiminguid. Hagist loobumine on vastavalt TsMS § 222 lg 1 p-le 3 menetlustoiming. TsMS § 217 lg-test 5 ja 6 tuleneb, et esindajal on selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab. Esindaja tehtud menetlustoiming loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt. Esindaja käitumine ja teadmine loetakse võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Sellepärast on ebaõige hageja arusaam, et menetlustoiminguid on ühe menetlusosalise tahteavalduse alusel võimalik tagasiulatuvalt tühistada põhjusel, et esindatava menetlusosalise tahe lahknes esindaja tahtest. Hagist loobumisele kui menetlustoimingule ei kohaldu tehingu tühistamise sätted. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja Pärnu Maakohtule teatamisega 09.11.2006 tagasi võtnud esindaja volituse (t lk 258) ja vastavalt TsMS § 225 lg-le 1 puudub esindajal alates sellest kuupäevast õigus teha menetlustoiminguid hageja nimel. Varem tehtud menetlustoimingute kehtivust see ei mõjuta. Hageja ja tema esindaja vaheline käsundusleping on nendevaheline sisesuhe, kuid kohtu ja teiste menetlusosaliste jaoks ehk väljapoole nähtuvalt loetakse esindaja tehtud menetlustoimingud tema esindatava menetlusosalise poolt sooritatuks. Seetõttu ei anna tsiviilkolleegium hinnangut määruskaebuses väidetud käsunduslepingu rikkumisele. Kui hageja leiab, et esindaja on tema huve kahjustanud või käsunduslepingut rikkunud, on tal õigus oma õigusi kaitsta vastavat õiguskaitsevahendit kasutades. E.K vaidlustas kohtumäärust ka kohtukulude jaotamise osas, mistõttu kolleegium võtab seisukoha ka antud taotluses

3(4)

Pärnu Maakohtu 14.12.2006 määrusega on tühistatud 13.09.2006 määrus kohtukulude jaotamise osas. Kolleegium leiab, et 14.12.2006 kohtumäärus kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide rikkumise tõttu. TsMS § 663 lg 5 kohaselt kui maakohus ei rahulda määruskaebust, esitab ta selle viivitamata koos selle lisade ja sellega seotud menetlusdokumentidega kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette võimalust esimese astme kohtu kohtumääruse vaidlustamisel selle osaliseks tühistamiseks sama kohtu poolt. Antud juhul on Pärnu Maakohus nii toiminud, rahuldades määruskaebuse kohtukulude jaotamise osas, mis ei vasta TsMS § 663 lg- le 5. Pärnu Maakohtu 13.09.2006 määrusega mõisteti E.Klt H.A ja K.L kasuks kummalegi õigusabi eest 17 700 krooni, millist suurust peab määruskaebuse esitanud hageja põhjendamatult suureks. Kolleegium nõustub määruskaebuses toodud väitega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse paragrahvi 3 kohaselt enne käesoleva seadustiku jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagist loobumise korral olid kostjad õigustatud nõudma hagejalt kohtukulude tasumist. Kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt oli hinnaga hagi puhul õigusabikulu maksimaalmääraks viis protsenti rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuivõrd hagihinnaks oli 290 180,70 krooni, siis maksimaalseks õigusabikuluks ühele kostjale võis olla 14 509,03 krooni. Kohtumääruses oli ületatud nimetatud piirmäär. Õigusabikulu välja mõistmisel tuleb lähtuda kohtukulu vajalikkusest ja põhjendatusest. Kolleegium nõustub E.K väitega, et tegemist oli solidaarnõudega kahe kostja vastu, keda esindas üks esindaja, mistõttu esindaja töömahu arvestamisel tuleb seda arvesse võtta. Arvestades eeltoodut peab kolleegium vajalikuks ja põhjendatud õigusabikuluks kokku 17 700 krooni, millest kummagi kostja kasuks tuleb välja mõista 8850 krooni.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.