Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.juuni 2017 Paide
Tsiviilasja number
2-15-5673
Tsiviilasi
AS Kiviõli Soojus hagi Heiki Hallik’ vastu võla nõudes
Hagihind
8070,02 EUR
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Kiviõli Soojus, registrikood 10245027, asukoht Aasa 19 Kiviõli, lepinguline esindaja Anne Talviste Kostja: Heiki Hallik, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx xxxxx, lepinguline esindaja Killu Kool
Asja läbivaatamise aeg
02.juuni 2017, kirjalik menetlus
Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Heiki Hallik (kostja) 01.11.2006 kantud kinnistusraamatusse xxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxx korteriomandi omanikuna. AS Kiviõli Soojus (hageja) on võrguettevõtjana elamut asukohaga Kiviõli xxxxxxxxxxx xx, s.h kostja omandisse kuuluvat korteriomandit, kütnud ja esitanud korteriomanikele, s.h kostjale arveid. Korteriomanikud on kohustatud kütteteenuse (soojus-energia) kasutmise eest tasuma vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Kostja on jätnud talle esita-tud arved alates 31.10.2007 tasumata. Korteriomanike varustamine soojusenergiaga on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja soojusettevõtja on üldhuviteenuse osutaja, millest tulenevalt on täidetud VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks. Hageja nõuabki VÕS § 1023 alusel kostjalt mõistlikku tasu käsundita asjaajamise eest. Tasu on mõistlik, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt ta soojust müüa ei tohi. Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust summas 7438,00 eurot ning lisaks viivist perioodi eest 26.03.2015 (viimane arve nr 3207 muutus sissenõutavaks) kuni 14.04.2015 summas 33,26 eurot ja viivist põhinõudelt (7438,00 EUR) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 15.04.2015 kuni põhinõude kohase tasumiseni, kuid
mitte rohkem kui 7438,00 EUR (I kd, tl 1-5). Hagiavaldusele on lisatud arved perioodi 01.01.2014 Tsiviilasi nr 2-15-5673 28.02.2015 eest (I kd, tl 7-20). 26.05.2016 vastuses lisas hageja, et temale teadaolevalt omandas kostja korteri xxxxxxxxxxx xxxxx enampakkumise tulemusena. Ning kinnistusraamatusse tehti vastav kanne 01.11.2006. Peagi selgus, et selles korteris keegi ei ela. Teenuse osutamine on paratamatu, kuid lepinguliste suhete loomine vabatahtlik. Hagejal ei ole kohustust lepingu sõlmimist klientidele pakkuda. Kostja ise hagejaga ühendust ei võtnud. Hagejal endal ei olnud võimalust võtta kostjaga ühendust, kuna puudusid tema kontaktid. Samas - 11.01.2007 sõlmis kostja elamu hoolduslepingu Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-ga, millest tulenevalt on ta teadlik muu hulgas ka sellest, et kohustub tasuma soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Arved kostjale saadeti kostjale elumaja xxxxxxxxxxx xxxxx postkasti. Kui omanik soovib saada arveid teisele aadressile, peab ta teenuse osutajat sellest teavitama. Sellisel juhul edastatakse arved kas soovitud aadressile või toimetatakse kliendini muid sidevahendeid kasutades. Heiki Hallik AS-iga Kiviõli Soojus ühendust ei võtnud. Hageja sai võlanõuete menetluste käigus teada kostja e-posti aadressi (teada oli, et korteris keegi ei ela või ei tohiks elada) ning edaspidi edastati kostjale arved elektrooniliselt aadressile x. Arvelduste teenustasu selgituseks lisas hageja, et Konkurentsiamet esitas 28.09.2012 oma seisukoha, et uus soojuse hind (alates 1.11.2012 - 75,06 MWh) ei tohi sisaldada ettevõtte kulusid, mis on seotud tarbijate soojussõlmede hoolda-misega ja eraldi korteri omanikega arveldamisega. Seoses sellega varem AS-i Kiviõli Soojus poolt osutavad teenused ja kulud, mis olid soojuse hinna sees, kajastatakse alates 01.11.2012.a eraldi reana. AS Kiviõli Soojus nõukogu 28.08.2012 otsuse alusel kinnitati arvelduse teenustasu 1 EUR. Suveperioodil (s.t kui ei köeta) sisaldab rida "Soojusenergia soojavee varustamiseks" vannituppa pai-galdatud Ssoojaveetoru (käteräti kuivati) soojendamist ja soojusenergiat sooja vee tsirkulatsiooni tagamiseks kogu kortermaja süsteemis. Soojavee tsirkulatsioon tagab tarbijatele soojavee saamise otsekohe pärast soojavee kraani avamist. Sooja vee soojendamiseks kulunud soojusenergiat ja sooja vee tsirkuleerimisel tekkinud soojuskadusid arvestab elumaja üldmõõtesüsteem, mis jagatakse kogu elumaja tarbijate vahel. Hagejale ei ole teada, kas kostja korteris on S-toru vannitoas maha võetud ja soe vesi kinni plombeeritud. Vastavasisulist akti ei ole. Kuna lepingut kostjaga sõlmitud ei ole, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, millest tulenevalt on nõude aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 149). Hageja esitas ka täiendavalt arved perioodi 31.10.2007-31.12.2013 eest (I kd, tl 111-179). 21.03.2017 täiendavas seisukohas märkis hageja, et AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja, kes on osutanud kostjale teenust, mis ei nõua selleks teenuse osutamise lepingu olemasolu ning mille eest kostja on jätnud tasumata. Hageja on algusest peale lähtunud sellest, et korterelamu küttesüsteem on ühtne tervik. Lepingu mittesõlmimisel ei saa korterit üldsüsteemist eraldada, kuna see pole tehniliselt võimalik. Üksikute korterite väljalõikamine rikub küttesüsteemi balanssi ja mõjutab kõrvalkorterite temperatuurirežiimi. Kui seda siiski tehakse, s.t korter lõigatakse välja ühtsest küttesüsteemist, peab lähtuma Kiviõli Linnavolikogu määrusest nr 18 17.06.2004.a, mis reguleerib korteri väljalülitamist küttesüsteemist. AS-le Kiviõli Soojus ei ole kostja poolt esitatud ühtegi kirja, kinnitust, akti vmt, mis näitaks, et xxxxxxxxxxx xxxxx korterist oleks keskküte välja lülitatud (I kd, tl 194195). 17.05.2017 vastuses kostja lõplikele seisukohtadele märkis hageja, et tema varustas ja varustab tänaseni kostjat soojusenergiaga ning esitas ja esitab kostjale arveid, mida kostja ei ole tänaseni tasunud. Poolte vahel lepingut ei ole, seega puudub ka lepinguline suhe. Asjaolu, et korter oli soetatud sundenampakkumisel, ei muuda teenust olematuks ning selle osutamiseks ei ole kostja nõusolekut ja lepingut vaja. AS Kiviõli Soojus tegelikkuses ei sõlmi teenuse osutamise lepinguid korteriühistutega, vaid arveldab iseseisvalt korteriomanikega otse vastavalt osutatud teenusele (kui just KÜ, vastavalt KÜ otsusele, ei avalda soovi vastupidiseks). Hageja on osutanud ja jätkab kostjale kuuluvale korteriomandile kütteteenuse osutamist, milleks hageja on kohustatud vastavalt kaugkütteseaduse § 14 lg-s 1 ning § 8 lg-s 2 sästestatule. Lisaks märgib hageja, et AS-i Kiviõli Soojus põhitegevuse (soojuse müük) hinnakujundust reguleerib Konkurentsiamet. Hinnamuutused on kättesaadavad ka Konkurentsiameti kodulehel. Seega on põhjendatud ka kõik arvetel kajastatud tasunõuded. Hagile lisatud arvete näol on tegemist ärakirjadega, mis ei ole koostatud tagasiulatuvalt lihtsalt selleks, et lisada hagile. Arvete originaale, mis olid kostjale väljastatud (enamasti postkasti panekuga aadressil xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx) saaks esitada ainult kostja kui arvete saaja. Asjaolu, et kostja seal ei ela või pole kunagi elanud/olnud, ei puutu hagejasse. Kuna alates 2011 on käibel olnud euro, toimivad ka kõik arvestussüsteemid (s.h arhiiv) ainult euro-põhiselt (II kd, tl 2932).
Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole nõue perioodi 31.10.2007-31.12.2013 eest tõendatud, kuna nimetatud perioodi eest esitatud arveid ei ole hagiavaldusele lisatud. Hagiavaldusele on lisatud arved
alates 01.01.2014 - 28.02.2015. Kostjale neid arveid esitatud ei ole ning kostja on seisukohal, et arved on koostatud tagasiulatuvalt hagiavaldusele lisamiseks. Kuidas muidu saab perioodile 01.01. Tsiviilasi nr 2-15-5673 2014 - 31.01.2015 esitatud arvetel olla läbivalt märkus: „Viimati laekunud 17.02.2015 50 EUR“. Kuna hageja ei ole kostjale arveid esitanud, ei ole kostjal ka olnud võimalik kuni käesoleva ajani arveid vaidlustada. Kostja ei nõustu arvetel oleva kirjega 1. „Arvelduse teenustasu 1 EUR (elanik)“, kuna nimetatud kulu on soojuse piirhinna sees ja tegemist on topelt võetava summaga. Kostja ei nõustu ka arvetel nr 68195, 70029, 72146 ja 74335 märgitud kuluga „Soojusenergia soojavee varustamiseks“. Kostja korterisse on paigaldatud veemõõtjad. Kuna kostja korterit ei kasutata, siis ei ole seal ka vee tarbimist, mistõttu nimetatud kulu on esitatud alusetult. Lisaks on kostja seisukohal, et käesolevas vaidluses ei kohaldu käsundita asjaajamise regulatsioon ning sellest tulenevalt on kõik nõuded, mis olid tekkinud enne 14.04.2013, TsÜS § 146 lg 1 ja 147 lg 3 järgi aegunud. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole kohustatud asja ajama lepingust või seadusest tulenevalt. Eluliselt usutav ei ole, et hageja osutaks teenust ilma liitumislepinguta. Nimetatud korterelamus on 22.01.2013 moodustatud Korteriühistu xxxxxxx xx xxxxxxx (registrikood x). Kuni korteriühistu moodustami-seni haldas korterelamut OÜ Kiviõli Kinnisvarahooldus. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole sõlminud liitumislepingut OÜ-ga Kiviõli Kinnisvarahooldus või moodustatud korteriühistuga. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et hageja kohaldab käsundita asjaajamise sätteid olukorras, kus olles soojust müüv ettevõtja, oli ta soojuse tarbimisest teadlik, kuid ei ole alates 01.11.2006 teinud kostjale võimalikuks sõlmida soojuse ostu-müügilepingut. Kümme aastat ilma lepingut sõlmimata soojuse müümine on kostjale kahjulik asjaajamise viis ja ei ole kostja huvidega kooskõlas. Kostja ei ole andnud heakskiitu selleks, et hageja võib talle teenust osutada ilma selleks lepingut sõlmimata. Ka ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks teavitanud kostjat sellest, et hageja on kostja eest asunud käsundita asjaajamisele (I kd, tl 95-98). Ka edasistes menetlusdokumentides on hageja jätkuvalt toonitanud, et hageja nõue on tõendamata ja ebaselge. Siiski on kostja märkinud, et põhjendatuks saab pidada arveid, mis on esitatud alates 31.05.201328.02.2015 summas 1513,62 eurot, millest tuleb maha arvestada 2014-2015 esitatud arvetel nimetatud makse 50 eurot, st et hageja arved on põhjendatud 1463,62 euro ulatuses. Juhul kui kohus siiski leiab, et tegemist on käsundita asjaajamisega, on hageja arved põhjendatud ainult keskküttele kulunud soojusenergia eest nõutavas suuruses. Kõik muud kulu, mida ei ole kajastatud käsundita asjaajamisele asumisel alates 31.10.2007 esitatud arvel nr 1743, on esitatud VÕS § 1023 lg 3 kohaselt alusetult, kuna hageja ei ole enne käsundita asjaajamist teavitanud kostjat võimalikust kulutuste hüvitamisest või lisatasude nõudmisest (I kd, tl 189-190, II kd tl 22-25 ).
tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi (lahend 3-2-1-33-13 p 13). Tsiviilasi nr 2-15-5673 TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Lahendis nr 3-2-1-23-16 on Riigikohus selgitanud, et õigustatud käsundita asjaajamisest tuleneva kulutuste hüvitamise ja tasu maksmise nõude rahuldamise eeldusena tuleb hagejal tõendada mh, et ta ei olnud lepingust või seadusest tulenevalt kohustatud asja ajama. Lepingu sõlmimine soorituse tegija ja muu isiku vahel välistab nõuded soodustatu vastu nii käsundita asjaajamise õiguse kui ka alusetu rikastumise õiguse järgi, sest soorituseks on sellisel juhul olemas lepinguline alus ja soorituse tegijal võib olla lepingust tulenev tasunõue isiku vastu, kes oli lepingu teiseks pooleks. 07.03.2017 menetlusdokumendis selgitas kohus hagejale tõendamiskoormist ning märkis, et negatiivse asjaolu tõendamiseks on piisav, kui hageja teeb usutavaks, et ta on xxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxx korteriomandit varustanud soojusenergiaga ilma lepinguta (I kd tl 192). Kohus on seisukohal, et vaatamata kohtu selgitusele ei ole hageja tõendanud ega teinud ka usutavaks käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamise eeldust, st et ta ei olnud lepingust või seadusest tulenevalt kohustatud varustama soojaga kortermaja xxxxxxxx xxxxxxxxxx xx, sh ka kostjale kuuluvat korteriomandit nr xx. Hageja on menetluses hoopis väitnud, et ta on osutanud ja jätkab kütteteenuse osutamist kostjale kuuluvale korteriomandile, milleks ta on kohustatud vastavalt kaugkütteseaduse (KküteS) § 14 lg-s 1 ning § 8 lg-s 2 sästestatule (II kd, tl 30).
Kostja on seisukohal, et hageja nõue on TsÜS § 146 lg 1 järgi aegunud. Tsiviilasi nr 2-15-5673 TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul oli õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hagi on kohtule esitatud 14.04.2015. Seega on hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne 14.04.2012, aegunud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2017 otsusega:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.