Tsiviilasja number
2-02-184
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
23.02.2007, Tallinn
Tsiviilasi
* hagi OÜ V vastu kohustuse täitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.08.2006 menetluse lõpetamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ V määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja *, esindaja adv. Äili Rodi; kostja OÜ V, esindaja adv. Anu Uritam; isesesiva nõudeta kolmas isik hageja poolel OÜ I
Resolutsioon
Kohus lõpetas 10.08.2006 määrusega menetluse seoses hageja loobumisega hagist. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 17 496 krooni. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 ple 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 62 lg 2 sätestas, et kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas loobus hageja hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist nõude täitnud, on põhjendatud ka hageja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt. Määruskaebus OÜ V palus 10.08.2006 määruse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulu 17 496 krooni ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jäetakse hageja menetluskulude taotlus rahuldamata ning mõistetakse hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud 2301 krooni. OÜ I taotluse alusel arestiti tsiviilasjas nr 2/4/29-66/01 hagi tagamiseks * poolt notar M. R deposiitkontole kantud summa. Seega puudus kostjal igasugune võimalus täita hageja nõuet vabatahtlikult enne Tallinna Linnakohtu 23.11.2004 otsuse jõustumist tsiviilasjas nr 2/4/29-66/01, mil lõppes poolte vahel vaidlus 155 200 suuruse summa üle. 23.11.2004 otsuses tasaarveldas kohus OÜ I poolt OÜ-le V võlgnetava summa 155 200 krooni OÜ I nõudega OÜ V vastu. Kui kohus ei oleks nimetatud otsuses tasaarvestust arvesse võtnud, ei oleks ka hagejal olnud antud asjas õiguslikku alust nõuda notari deposiitkonto vabastamist. Seega oli vaidlus antud asjas seotud vaidlusega tsiviilasjas nr 2/4/29-66/01, mis lõppes alles 07.09.2005, mil Riigikohus ei võtnud OÜ I kassatsioonkaebust menetlusse. Pärast seda ei ole hageja kordagi pöördunud kostja poole palvega täita nõue vabatahtlikult. Kostja esitas 28.03.2006 notarile avalduse hageja poolt tasutud summa vabastamiseks deposiitkontolt. Hageja loobus hagist alles 16.06.2006. Kostja ei täitnud hageja nõuet vabatahtlikult mitte seetõttu, et tegemist oleks olnud algusest peale põhjendatud nõudega, vaid seetõttu, et kostja nõue OÜ I vastu rahuldati tasaarvestuse teostamisega tsiviilasjas nr 2/4/29-66/01. Kuna hageja ise põhjustas tarbetu kohtumenetluse, peaks ta tasuma kostja õigusabikulud 2301 krooni. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määrus tuleb osaliselt tühistada menetluskulu väljamõistmise osas. Maakohus leidis põhjendatult, et kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 62 lg 2 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud, kuna kostja täitis pärast hagi esitamist hageja nõude vabatahtlikult. Asjaolu, et kostja ei pidanud nõuet põhjendatuks kuni menetluse lõppemiseni tsiviilasjas nr 2/4/29-66/01, ei tähenda, et hagi oli põhjendamatu ja hageja põhjustas tarbetu kohtumenetluse. Hageja pöördus korduvalt enne hagi esitamist ja ka pärast Tallinna Linnakohtu 23.11.2004 otsust tsiviilasjas nr 2/4/29-66/01 kohtuväliselt 04.02.2005 kirjaga kostja poole, et ta annaks vabatahtlikult notarile nõusoleku raha väljamaksmiseks. Kuna OÜ V ja OÜ I ei vaidlustanud 23.11.2004 kohtuotsust osas, milles OÜ-lt V välja mõistetud summast arvestati maha tasaarveldatud 155 200 krooni, lõppes vaidlus selle üle, kas OÜ I poolt 20.11.2001 tehtud tasaarvestus on põhjendatud. Kostja ei rahuldanud hageja nõuet ka koheselt pärast OÜ I kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmist Riigikohtu poolt 07.09.2005. Kuna hageja oli kohtusse hagi esitanud ja ka kohtuväliselt kostja poole pöördunud, ei pidanud hageja veelkord paluma kostjalt nõude vabatahtlikku täitmist. Hagi tagamise määrus tsiviilasjas nr 2/4/29-66/01 ei takistanud kostjal käesolevas asjas esitatud nõude täitmist, kuna kohus ei keelanud kostjal notarile nõusoleku andmist deposiitkontolt raha väljamaksmiseks hagejale. Kostja andis nõusoleku deposiitkontole tasutud 155 200 krooni vabastamiseks 28.03.2006. Seega täitis kostja hageja nõude pärast hagi esitamist vabatahtlikult, millega seoses hageja hagist loobus, ning kohtul oli TsMS § 62 lg 2 alusel õigus kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Samas on kohus mõistnud kohtukuluna kostjalt välja hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 9000 krooni, jättes tähelepanuta, et sellises suuruses ei tulnud tasuda riigilõivu nõude pealt, mille kostja vabatahtlikult täitis. Hageja esitas 21.06.2002 hagiavalduse kostja vastu 155 200 krooni saamiseks, makstes sel ajal kehtinud TsMS § 47 lg 2,
2(3)
§ 48 lg 1 p 2 ja RLvS § 37 lg 1 järgi õigesti riigilõivu 9000 krooni. Hageja esitas aga 07.07.2003 avalduse hagi eseme muutmiseks, paludes kohustada kostjat andma notar Marika Reile kirjalik nõusolek notari deposiiti makstud 155 200 krooni väljamaksmiseks. Tulenevalt sel ajal kehtinud TsMS §-dest 47 ja 48 oli tegu hinnata hagiga, ning selliselt nõudelt tulnuks tasuda riigilõivu RLvS § 37 lg 3 järgi 60 krooni. Seega on põhjendatud mõista kostjalt TsMS § 61 lg 1 p 2 ja § 62 lg 2 alusel hageja kasuks välja kohtukuluna 8556 krooni, millest 60 krooni on riigilõiv ja 8496 krooni õigusabikulu.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.