Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
ASJAOLUD
1.Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finants OÜ hagi G. L. vastu võlgnevuse 232,02 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 11.12.2012 sõlmitud häälleping/liitumisleping nr. 30060489, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Hageja märgib, et kostja kinnitas lepingul oma allkirjaga, et kohustub tätima lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja jättis teenuste eest tasumata. Kostja võlg Tele2 Eesti AS ees moodustab 155,51 eurot. Tele2 Eesti AS loovutas kostja vastase nõude põhisummas 155,51 eurot Aktiva Finants OÜ-le, millele lisanduvad viivised. Lepingu kohaselt kohustus kostja arve tähpäevaks mittetasumisel tasuma summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kostja põhivõlgnevuseks on 155,51 eurot ning viivised 76,51 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele kostja võlgnevust ei tasunud. Peale võlgnevuse summas 232,02 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisest 0,15% päevas kuni põhinõude täitmiseni ja mille tasumist hageja nõuab kuni summani 145,08 eurot; menetluskulud, sh, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 30 eurot, maksekäsu kiirmenetluse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja õigusabikulud 159,78 eurot ning viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (tl. 15-64).
2.24.08.2015 teatas AS Hoolekandeteenused Sinimäe Kodu juht Anna Vorobjova kohtule, et G. L. elab hooldekodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel, raha küsimustes ei ole pädev, ametlik eestkostja puudub (tl. 71). Viru Maakohus esitas 11.09.2015 kohtunõude Kohtla-Järve Linnavalitsusele seisukoha esitamiseks G. L. tervisliku seisundi ja teovõime suhtes. Kohtla-Järve Linnavalitsus esitas 22.09.2015 kohtule vastuse, milles teatas, et antud arvamuse saamiseks tuleb pöörduda Vaivara Vallavalitsuse ja AS Hoolekandeteenused Sinimäe Kodu poole. Kohus esitas
23.09.2015 kohtunõude Vaivara Vallavalitsusele seisukoha esitamiseks G. L. tervisliku seisundi ja teovõime suhtes. Vaivara Vallavalitsus kohtunõudele ei vastanud. 10.12.2015 nõudekirjaga kohustas kohus AS Hoolekandeteenused Sinimäe Kodu juhti Anna Vorobjova`t esitama kohtule G. L. suhtes koostatud rehabilitatsioonikava ning seisukoha isiku tervisliku seisundi suhtes (tl. 87). Anna Vorobjova esitas 11.12.2015 kohtule vastuse ja rehabilitatsioonikava. Esitatud vastusest nähtub, et G. L. ei ole võimeline oma elu korraldama, enese eest hoolitsema ega raha teenima. Igapäevaelu toimingutel vajab kõrvalabi ja suunamist, vajab eestkoste määramist.
3.Viru Maakohtu 22.02.2016 määrusega määrati G. L.`ele esindaja riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta (tl. 102-103). Viru Maakohtu 14.03.2016 määrusega (tl. 115) algatati menetlus G. L. üle eestkoste seadmise ja eestkostja määramise otsustamiseks (ts. asi 2-16-4855). Viru Maakohtu 12.04.2016 määrusega peatas kohus tsiviilasja menetluse kuni kohtulahendi jõustumiseni tsiviilasjas nr. 2-16-4855 (tl. 119). Viru Maakohtu 02.11.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-4855 määrati G. L. eestkostjaks Vaivara vald (tl. 122-124).
4.Viru Maakohtu 18.11.2016 määrusega uuendati tsiviilasja menetlus. Vaivara Vallavalitsust kohustati esitama vastus hagile 14 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Aktiva Finants OÜ–d kohustati esitama kirjalik seisukoht menetluse edasise käigu suhtes 14 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse kättesaamisest (tl. 125).
KOSTJA VASTUS
5.Kostja seaduslik esitas 31.01.2017 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud ning palus jätta hagi rahuldamata ja menetlus lõpetada. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et Tele 2 Eesti AS ja G. L. sõlmisid 11.12.2012 häällepingu, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 2.1. kohaselt “Iga numbri kohta sõlmivad Tele2 või Tele2 esindaja ja teenuseid kasutada sooviv isik tähtajalise või tähtajatu Lepingu. Leping sõlmitakse kirjalikult, sh digitaalselt allkirjastatult, suuliselt salasõna alusel Tele2 infotelefoni, elektrooniliselt e-poe, iseteeninduse vahendusel, või Tele2 esindustes.” Üldtingimuste punkti 2.1. koostoimest punktidega 2.2. ja 2.4. tuleneb selgelt, et leping sõlmitakse kirjalikult ning lepingu sõlmimiseks on vajalik isiku identifitseerimine. Tele2 infotelefoni vahendusel suulise lepingu sõlmimine on lubatud salasõna alusel, kuid sellisel viisil lepingu sõlmimisel on eelduseks eelnev isiku identifitseerimine. Hagile lisatud vestluse salvestust ei saa eelnevast tulenevalt kuidagi lugeda lepingu sõlmimiseks. Salvestuse põhjal ei ole võimalik isegi tuvastada isikut, kellega Tele2 Eesti AS soovis lepingut sõlmida. Lisaks eelnevale väidab hageja, et G. L. kinnitas oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi kuid mingeid tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Puuduvad ka igasugused tõendid teenuse kasutamiseks vajaliku SIM-kaarti üleandmise kohta G. L.le. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjale esitati arved, mida ei ole tähtaegselt tasutud, pealegi ei ole hagile lisatud arved esitatud kostjale vaid G. L-le. Arusaamatuks jääb ka, mis alusel muutus Tele2 Hinnaliider pakett Nuti 7.99 paketiks. Eelnevast tulenevalt on kostja seaduslik esindaja seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumendid ei tõenda telekommunikatsiooniteenuse kasutamise lepingu sõlmimist Tele2 Eesti AS ja G. L. vahel ja teenuse osutamist, millest tulenevalt on esitatud nõue põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. (tl. 133-135).
MENETLUSE KÄIK
6.20. aprillil 2017.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 10.05.2017. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 31.05.2017 kell 16.00 kohtumaja kantselei kaudu (tl. 143). Menetlusosalised kohtule täiendavaid taotlusi/vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kostja vastusega hagile, ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Põhinõue
8.Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 11.12.2012 sõlmitud häälleping/liitumisleping nr. 30060489, mille alusel Tele2 Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja/või kaupade eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt tasuma. Tele2 Eesti AS loovutas nõude 03.10.2014 hagejale, so Aktiva Finants OÜ-le (tl. 19).
9.TsÜS § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
10.Kostja seaduslik esindaja, eestkostja Vaivara Vallavalitsus hagiga ei nõustunud. Esindaja arvamuse kohaselt ei ole pooltevahelise lepingu sõlmimine tõendatud, eelkõige ei ole tõendatud see, et leping oli sõlmitud just nimelt kostjaga ning et kostja on lepingu allkirjastanud, et tema isikusamasus on tuvastatud ning et kostja on kätte saanud hageja poolt saadetud SIM-kaardi. Kahtlust tekitab ka asjaolu, et arved on esitatud mitte kostja, so G. L.`e nimele, vaid G. L.`i nimele. Esindaja märkis, et arusaamatul kombel on muutnud ka eeldatavasti kostjale pakutud teenuste pakett. Hageja esindaja kostja vastuväiteid ei vaidlustanud.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
12.Poolte vahel on vaidlus liitumislepingu sõlmimise osas ning kostja esindaja ei tunnista ei lepingu sõlmimist ega sellega kaasnevat võlgnevust. Kuna kostjaga sõlmitud lepingu näol oli tegemist nn häällepinguga, siis kohus kuulas nimetatud lepingut. Kohus peab märkima, et antud lepingust tulenevalt ei saa olla kindel selles, et leping oli sõlmitud just nimelt kostjaga. Asjaolu, et väidetav kostja nimetas õigesti kostja isikukoodi, nime ja aadressi, ei saa lugeda tõendiks – nimetatud andmeid võis nimetada ka näiteks muu isik, kelle käes võis olla kostja dokument. Kostja on sündinud 1973. aastal, seega 2012. aastal, so lepingu sõlmimise ajal, oli kostja 39-aastane. Kuulates isiku, kellega häälleping sõlmiti, häält, siis jääb mulje, nagu isik oleks vähemalt 60-aastane. Samuti jääb mulje, et isik, kes klienditeenindajale vastas, ei saanud päris hästi aru sellest, mis toimub, tema vastused olid äärmiselt ebaselged (sellest annab tunnistust ka see, et klienditeenindaja korduvalt täpsustas andmeid ning isegi märkis need ebatäpselt). Kostja elab alates 2014. aastast hooldekodus, seega võib eeldada, et isegi juhul, kui leping tõepoolest sõlmiti kostjaga, siis 2012. aastal tal võisid olla juba tõsised terviseprobleemid, mis takistasid tal asjadest õigesti aru saada. Kuna hageja ei ole esitanud kohtule kostja poolt allkirjastatud lepingut, siis ei ole hageja tõendanud, et 11.12.2012 sõlmitud häälleping/kliendileping oli sõlmitud just nimelt kostjaga või et kostja oli lepingu sõlmimise hetkel teovõimeline, sai aru oma tegevusest ja lepingu sõlmimine oli tema tegelik tahe. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et kuigi häällepingust tulenevalt pakuti kostjale soodsamat teenust, siis tegelikkuses, lähtudes kostjale esitatud arvetest, ostus teenus mitte soodsamaks, vaid vastupidi, oluliselt kallimaks.
13.Ülaltoodust lähtuvalt on kohus arvamusel, et hageja poolt ei ole tõendatud 11.12.2012 kliendilepingu sõlmimine kostjaga, seega ei ole tõendatud ka teenuse osutamine kostjale ning kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Viivis
14.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus ka viivisenõude rahuldamata ning ei anna hageja viivisenõudele sisulist hinnangut. Menetluskulud
15.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja seaduslik esindaja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et kostja seaduslikul esindajal menetluskulusid ei tekkinud.
Kostjale määratud esindaja kulud jätab kohus Eesti Vabariigi kanda.
17.Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses hageja enda kanda ning kohus ei anna hageja õigusabikuludele sisulist hinnangut.
18.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.