Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Kostja vastus hagile

ülestõstmisest keeldumiseks puudus igasugune mõistlik põhjendus ja pigem oli tegemist tahtliku tegevusega takistamaks soovijatel Xxxx kinnistule pääsemist, kus asus kostja poolt opereeritav parkimisala OÜ Xxxx. Kohtu põhjendused

ulatust hindamas. Kostja selgitab, et tutvudes hageja ja hooldusfirma kirjavahetusega, jääb kostjale mulje, et hageja esindaja on kirjutanud hooldusfirma esindajale ette, mida viimane peaks talle kirjutama, sest hageja esindaja palub vastuseks hooldusfirma tellimuse kinnitusele ja ettemaksuarvele, et talle saadetaks defekteerimise akt, kus on kirjas, et tõkkepuud ei ole võimalik taastada. Seega on taastamise võimatust hooldusfirma kinnitanud alles siis, kui hageja on seda palunud. Hooldusfirma ei ole välja toonud, miks ei ole võimalik tõkkepuud taastada, kuigi seda võiks keskmise mõistliku isiku seisukohalt oodata, seda enam, et remondi tellimisel oleks hagejal pidanud sellekohased küsimused tekkima. Kui tegu pandi toime kella 10:15 ajal, siis juba kell 12:41 on hageja tellinud remondi ning järgmise päeva hommikul 09:57 on hooldusfirma saatnud tellimuse kinnituse ja ettemaksuarve nr 1412/2015, mis sisaldab uue tõkkepuu elektrimehhanismi ajamit, värvitud korpust, värvitud alumiiniumist poomi ja automaatika paigaldust. Kostja selgitab, et saatis 24.08.2016 XxxxOÜ-le, kes tegeleb parkimis- ja läbipääsusüsteemide, videovalve- ja mündilukusüsteemide müügiga, päringu (tl 55 p) politsei poolt tehtud fotodega tõkkepuust (tl 40-41). XxxxOÜ vastusest nähtub, et üksnes fotode pinnalt ei ole võimalik kindlaks teha, kas tõkkepuu on kahjustatud või mitte ning millised kahjustused on täpsemalt tekitatud, sest väliselt ei ole fotografeeritud tõkkepuul murdumise ega paindumise jälgi ning tõkkepuu kahjustuste defekteerimiseks tuleks tõkkepuu sisu lahti võtta, et oleks näha tõkkepuusüsteemi ajam, reduktor, hammasrattad, vedrud, ülekandesiin jne. Patrullpolitseiniku poolt täheldatud kummitihendi nihkumise osas on XxxxOÜ märkinud, et kummitihend ei pruugi nihkuda poomi füüsilisest käsitsi üles tõstmisest ja selle saab tagasi kohale paigaldada. Ühtlasi on XxxxOÜ kinnitanud, et erinevad firmad pakuvad vandaalikindla turvavarustusega varustatud tõkkepuusüsteeme (poomi füüsiline avamine ehk ülesse painutamine ei tekita tõkkepuusüsteemile vigastusi ning selliseid tõkkepuusüsteeme kasutavad nende kogemuse põhjal igapäevaselt parkimisteenust osutavad ettevõtted (tl 55). Hageja on seisukohal, et ei ole rikastunud kostja arvel ega saanud paremat tõkkepuusüsteemi. Hagejale jääb arusaamatuks, mis defekteerimise akti saatmise palumise kui kahju sissenõudmiseks vajaliku ettevalmistava tegevuse kahtluse alla seab. Hageja leiab, et käesolevas juhul olid vigastused tuvastavad vastava eriala spetsialisti paikvaatlusega. Hageja arvates pole oluline täpselt välja selgitada, mis konkreetselt tõkkepuud murdes selles kahjustada sai. Oluline on, et süülise tegevusega põhjustati hagejale otsene majanduslik kahju ja see on tõendatud spetsialisti, hooldusfirma XxxxOÜ automaatikaosakonna juhataja Andrei Puškini, arvamusega. Hageja selgitab, et algul oli tellitud tõkkepuu remont, kuid kui selgus, et tõkkepuud ei saa parandada, tuli see välja vahetada. Segadust võib põhjustada termin „tõkkepuu“, sest selle all võidakse mõelda vaid tõkkepoomi. Tegelikult kuulub tõkkepuu kompleksi peale tõkkepoomi ka elektromehhaaniline ajam koos vastava automaatikaga. Poomi murdes rikuti ka tõkkepuu elektromehhaanilist ajamit ja mõlemad tuli kui mitteremonditavad välja vahetada, mille käigus ühendati automaatika kaablitega. Tõkkepuu pole üksnes tõkestav puu, vaid terve automaatselt poomi tõstev-langetav kompleks, millisel puhul alumiiniumist poomi jõuga murdmine rikub ka sellega ühendatud elektromehhaanilise ajami. Kuna rikutud oli ka tõkkepuu automaatika, tuli hagejal uus tõkkepuu kompleks osta. Hageja esindaja on lisaks selgitanud, et eksis esmalt mittespetsialistina tõkkepuu vigastuste märkimisega - tõkkepuu poom ei murdunud pooleks, vaid sellel murdusid hammasrattad ja olid deformeerunud reduktori võll ja võlli jalas. Hageja selgitab lisaks, et lepingu täitmiseks tõkkepuuga parkla teenuse osutamiseks pidi hageja endise olukorra taastamiseks võimalikult kiiresti tegutsema ja uue tõkkepuukomplekti hankima.

Lõhutud tõkkepuu ei võimalda autode parkimisel kontrollitud territooriumi ja liikumist. Selle võtmeelemendi väravas puudumine vähendab hageja tõstetava tõkkepuuga parkla usaldatavust ja käivet. Samuti näevad püsiklientidega sõlmitud lepingud ette korras parklat. Tõkkepuu tagab ka ühekordsetelt klientidelt tasumise, tasumata see ei avane. Kui korratus oleks mitmeid päevi kestnud, oleks tulnud käibe languse tõttu kostjalt juba saamata jäänud kasumit nõuda, mis oleks oluliselt suurem summa. Remonti või vahetust mitmeid päevi teha poleks olnud seega mõistlik ei majanduslikult, juriidiliselt ega esteetiliselt. Hageja leiab, et kostja pole tõendanud, et kuidagi teisiti käitudes oleks kahju väiksem olnud. Aja jooksul muutuvad tõkkepuu süsteemide tehnoühendused ja vana tõkkepuu korral oleks tulnud seda hakata uue süsteemiga ühendamiseks ümber ehitama, sest ta poleks uue automaatikaga enam mehhaaniliselt sobitunud. See aga tähendanuks tööjõule lisakulutusi sh kostjale rahalist kaotust ja hagejale ajakaotust. Teiste detailide vahetus oli tehtud samal põhjusel. Kompleksvahetus on tänapäeval odavam ja kiirem kui jupphaaval osade sobitamine. Kohus selgitab, et kostja vastuväited seonduvalt kostja käitumise ja kahju tekkimise vahelise põhjusliku seosega ja põhjendatud kulutuste suurusega on kostja käsitluses sedavõrd põimunud, et kohus käsitleb neid vastuväiteid komplekselt. Kohus on tuvastanud, et hageja pöördus 04.06.2015 kl. 12.41 e-posti vahendusel hooldusfirma XxxxOÜ poole ettepanekuga tõkkepuu remontimiseks (tl 7; 27 p). 05.06.2015 kl. 1.31 palus hageja hooldusfirmal saata defekteerimise akti, kus on kirjas, et vana tõkkepuu ei ole taastatav (tl 27; 27 p). Kostja poolt esitatud tõendi kohaselt 05.06.2015 kl 1.46 kinnitas hooldusfirma hagejale, et tõkkepuud ei ole võimalik taastada ning vajadusel tuleb tellida ekspertiis ekspertiisibüroost (tl 27). 05.06.2015 kl 9.57 saatis XxxxOÜ hagejale tellimuse kinnituse ja ettemaksuarve 1412/2015 summas 1 024,25 eurot (tl 8-9; 27 p). Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt 05.06.2015 kl 13.46 vastas XxxxOÜ e-posti vahendusel hagejale, et tõkkepuud pole võimalik taastada ning vajadusel saab hageja tellida ekspertiisi (tl 10). Seega on kohus tuvastanud, et tegu pandi toime kella 10:15 ajal, kell 12:41 on hageja tellinud tõkkepuu remondi ning järgmise päeva hommikul 09:57 on hooldusfirma saatnud tellimuse kinnituse ja ettemaksuarve nr 1412/2015. Kohtu hinnangul on asjaajamiste eelkirjeldatud käik koostööpartnerite vahel tellimuse esitamiseks ja kinnitamiseks tavapärane nii toimingute kui ajalise kulgemise poolest. Kohus märgib siiski, et kuigi kostja poolt esitatud tõendi kohaselt 05.06.2015 kl 1.46 (tl 27), kuid hageja tõendi kohaselt kl 13.46 (tl 10) vastas XxxxOÜ e-posti vahendusel hagejale, et tõkkepuud pole võimalik taastada ning vajadusel saab hageja tellida ekspertiisi, on siiski võimalik kahelda hageja või siis vastupidiselt kostja poolt esitatud tõendi väärtuses, kuid kuivõrd ei hageja ega kostja ei ole tõendi vasturääkivuse kohta vastuväidet esitanud ning kuivõrd eluliselt ei ole võimatu, et eeltoodud teade saadeti hageja poolt hooldusfirmale kaks korda, jätab kohus märgitud tõendite vasturääkivuse tähelepanuta. Kostja ei ole tõendanud, et hageja poolt edastatud soov saata defekteerimise akt oleks seostatav kostja seisukohaga, et hageja esindaja on kirjutanud hooldusfirma esindajale ette, mida viimane peaks talle kirjutama. Hageja on esitanud tõenditena fotode väljaprindid murtud tõkkepuust (tl 40) ja uuest tõkkepuust (tl 41), millelt hageja arvates on näha, et kostja on tõkkepuu purustanud ja selle käigus ka tõkkepuu automaatikat vigastanud. Kohus märgib, et kuigi nõustub kostja seisukohaga, et esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tõkkepuu kahjustumist ega selle ulatust hinnata, leiab kohus siiski, et tõkkepuu ja selle automaatika vigastusi saab tuvastada tõkkepuu välisel vaatlusel paikvaatlusega. Kohtu hinnangul saab eeldada, et asjaomasel hooldusfirmal on paikvaatluse tulemusena võimekus

hinnata kahjustuste sisu ja ulatust, samuti ka kogemus ning teadmine vajaminevate kahjustatud detailide väljavahetamise vajaduse ja võimaliku ajakulu osas ning nende valikute otstarbekuse hindamisel. Arvestada tuleb ka VÕS § 128 lg 3, mille kohaselt otsene varaline kahju hõlmab üksnes mõistlikud kulud kahju kindlaks tegemiseks, mistõttu oli kohtu hinnangul põhjendatud hageja valik paikvaatluse kasuks, kuivõrd ekspertiisi tegemine tõkkepuu kahjustuste kindlakstegemiseks oleks suure tõenäosusega ületanud mõistliku kulu kahju kindlakstegemisel arvestades käesoleva hagi hinda. Kohus märgib, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis seaksid kahtluse alla hooldusfirma XxxxOÜ automaatikaosakonna juhataja Xxxxseisukoha tõkkepuu taastamise otstarbekuse kohta (tl 10). Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja oleks kasutanud vandaalikindla turvavarustusega varustatud tõkkepuusüsteemi, millisel juhul poomi füüsiline avamine ehk ülesse painutamine ei oleks tekitanud tõkkepuusüsteemile vigastusi. Hageja seevastu on tõendanud, et asjatundja käis sündmuskohal, veendus, et kahju tekkis jõust tõkkepuu ülestõstmisel, mistõttu deformeerusid reduktori võll ja võlli jalas ning tõkkepuu remontimine ei olnud otstarbekas (tl 62), samuti, et asjatundja tegi eeltoodud järeldustest tulenevalt pakkumise uue tõkkepuu CAME G4000 paigalduseks (tl 8-9; 62), millega hageja nõustus (tl 27 p, 49). Kuigi kostja leiab, et hageja tõendina esitatud XxxxOÜ automaatikaosakonna juhataja Xxxxallkirjastamata kiri ei tõenda, et tõkkepuu reduktori võll ja võll jalas oli tõesti deformeerunud ega ka seda, et otstarbekam oli parandamise asemel osta uus tõkkepuu, märgib kohus, et saab lähtuda vaidluse lahendamisel üksnes neist tõendeist, mis on esitatud. Esitatud tõendite usaldusväärsuse kahtluse alla seadmisel oleks tulnud kostjal oma vastuväidet tõendada või vähemalt põhistada või esitada kohtule taotlus kostjalt tõendi originaali väljanõudmiseks või muu vajalik taotlus tõendite täiendavaks kogumiseks. Kostja vastuväite Xxxxtõendi usaldusväärsuse kohta jätab kohus vastuväite paljasõnalisuse tõttu arvestamata. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kahjustused tõkkepuul olid põhjuslikus seoses tõkkepuu füüsilise ülestõstmisega kostja poolt. Kostja leiab, et VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb hageja kahjuhüvitisest maha arvata hageja poolt säästetud kulud. Hageja seevastu leiab, et kostja pole tõendanud, et kuidagi teisiti käitudes oleks kahju väiksem olnud. Kohtu hinnangul ei vaja tõendamist, et lepingu täitmiseks tõkkepuuga parkla teenuse osutamiseks pidi hageja endise olukorra taastamiseks võimalikult kiiresti tegutsema ning et teenuse viibimisel oleks olnud negatiivne mõju parkla usaldatavusele ja käibele. VÕS § 132 lg 4 kohaselt kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik tema majandus- või kutsetegevuseks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kostja ei ole tõendanud, et tõkkepuule varuosi tellides ja seda remontides oleks tekkinud kahju olnud väiksem. Kostja märgib, et tal on tekkinud ka küsimus, et kui palju oleks olnud soetatud uus tõkkepuu komplekt odavam, kui oleks kasutatud vana komplekti terveid turvakiirte andureid. Kohus selgitab, et kuivõrd kostjal oli tõendamiskoormis selles osas, et tõkkepuukomplekti parandamine oli otstarbekam kui uue ostmine, siis pidi kostja leidma ka vastuse eeltoodud küsimusele ja tõendama kohtule, et turvakiirte andurite ümberpaigaldus on võimalik ning kui palju oleks olnud uus tõkkepuu komplekt odavam, kui oleks kasutatud vana komplekti terveid turvakiirte andureid. Kostja eeltoodut kohtule tõendanud ei ole. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Tõendamiskoormis, et tõkkepuud selle ülestõstmisega kahjustamisel oleks saanud parandada või tõkkepuu osiseid asendada väiksemas ulatuses, oli kostjal, kuid kostja ei ole tõendanud, et tõkkepuu remont oli tehniliselt võimalik ja et tõkkepuu parandamine oleks olnud tõkkepuu väärtusega võrreldes mõistlik. Hageja on selgitanud, et lõhutud tõkkepuu remondi teostas XxxxOÜ, arve 2232/2015 05.06.2015 summas 1024,25 eurot. Hageja on lisanud tõendina tasutud arve (tl 49), mis sisaldab uue tõkkepuu elektrimehhanismi ajamit, värvitud korpust, värvitud alumiiniumist poomi ja automaatika paigaldust. Seega on hageja tõendanud tekkinud kahju suuruse summas 1 024,25 eurot.

Kostja palub siiski arvesse võtta hageja enda osa kahju tekkimisel. Kostja selgitab, et sündmuse toimumise ajal oli tekkinud vaidlus kõrvalkinnistute omanike OÜ Xxxxja Eesti Kristlik Nelipühi Kiriku vahel avalikule teele juurdepääsutee osas. Eesti Kristlik Nelipühi Kiriku kinnistul opereeris OÜ Xxxx. OÜ Xxxxsulges 08.02.2010 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-09-45634 määratud juurdepääsutee. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele pidavat olema tagatud läbi Xxxxkinnistul oleva hageja opereeritava parkla, kuid hageja läbipääsu ei võimaldanud. Kostja palus hageja töötajalt tõkkepuu ülestõstmist, et pääseda kõrvalkinnistule, kus opereeris OÜ Xxxx ning olukorras, kus Eesti Kristlik Nelipühi Kiriku kinnistule puudus 04.06.2015 igasugune ligipääs, oleks mõistlik olnud hagejalt tõkkepuu ülestõstmist oodata. Kui tõkkepuu oleks kõrvalkinnistule pääsemiseks üles tõstetud, ei oleks ka väidetavat kahju tekkinud. Hageja väide, et parkla töötaja teostas üksnes koristustöid, on ebaõige. Väärteomenetluses Xxxxtunnistuse järgi oli ta 04.06.2015 tööl Xxxxi parklas (Xxxx, Tallinn) parkimiskontrolörina ja kostja sõitis tema valveruumi juurde. Vaidlusalune tõkkepuu asus parkla teise läbikäigu tee ees ja oli suletud. Samuti on Xxxxtunnistanud, et talle oli antud korraldus selle tee kaudu mitte kedagi läbi lasta (tl 57 p). Kuna üksnes selle tee kaudu pääses Eesti Kristlik Nelipühi Kiriku kinnistule, leiab kostja, et kinnistule ligipääsu takistamine oli pahatahtlik ja ettekavatsetud, mida kinnitab Xxxxväide, et juurdepääsutee sulgemisel on Eesti Kristlik Nelipühi Kirikul võimalik pääseda oma kinnistule läbi Xxxxi parkimisala ja samal ajal oli Xxxxi töötajale antud korraldus selle läbipääsu kaudu kedagi mitte läbi lasta. Kostja leiab, et oleks mõistlik olnud, et hageja oleks tõkkepuu üles tõstnud, millisel juhul poleks kahju tekkinud. Hageja vabandusi kostja tegevusele ei näe, leides, et hageja poolt välja toodud asjaolud ei anna kostjale alust hageja vara kahjustamiseks. Tõkkepuu ongi mõeldud tõkestamiseks. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt kahjuhüvitist vähendamist kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Pooled ei vaidle, et kostja palus hageja töötajalt tõkkepuu ülestõstmist, et pääseda kõrvalkinnistule, kuhu muu ligipääs puudus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et juurdepääsuga seotud asjaolud on käesoleva kahjunõude osas ebaolulised. Kohtule esitatud tõendi kohaselt 26.05.2015 on XxxxOÜ esindaja saatnud Eesti Kristlik Nelipühi Kirikule teate juurdepääsuga seotud muudatustest ning et alates 29.05.2018 tagab Xxxxkinnistu omanik (XxxxOÜ) Xxxx kinnistult juurdepääsu avalikult kasutatavale teele läbi Xxxxkinnistul asuva parkla ning Xxxx OÜ opereeritava parkla. Juurdepääs Xxxx kinnistule on tagatud kirikut teenindavale transpordile ning kirikuhoone kasutajate transpordile. Juurdepääsu korraldamisega seotud teenust osutab Xxxx OÜ. Kirjeldatud muudatuste tulemusena ei taga Xxxxkinnistu omanik juurdepääsu isikutele, kes sooviksid juurdepääsu sõidukite parkimisteenuse tarbimiseks (tl 28). Kohus möönab, et hageja poolt tõkkepuu avamata jätmise tulemusena võis küll muutuda kostja emotsionaalne seisund, kuid see ei andnud siiski kostjale õigustust tõkkepuu lõhkumiseks. Kostja poolt lisatud tõendi kohaselt sündmuse käigu kohta (hageja parkimiskontrolöri Xxxxtunnistus Politsei- ja Piirivalveametile) andis Xxxxkostjale oma ülemuse telefoni numbri ning ta helistas sellele ja sõimles temaga, ähvardas tõkkepuu ära lõhkuda. Peale seda ta katkestas kõne, läks suletud

tõkkepuu juurde ning kätega murdis avatud asendisse liiga kaugele tagurpidi. Video juhtunust on olemas. Lõhkumise tulemusena tõkkepuu ei tööta enam (tl 57 p). Kohus märgib, et tõkkepuu kahjustamata jätmise võimalus oli täielikult kostja kontrolli all sõltumata hageja käitumisest. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud, et hageja jättis tegemata toimingu, mida võis temalt mõistlikult oodata. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole hagejale kahju tekkinud osaliselt hagejast tulenevatel asjaoludel.

järgi on hagi sisu ja pikkust arvesse võttes kulunud põhjendatult kaua aega hagiavalduse koostamiseks (2,5 tundi). Kostja peab hagiavalduse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks mitte rohkem kui 1 tund. Samuti ei pea kostja mõistlikuks ega põhjendatud ajakuluks kostja vastusele vastuse koostamisele kulunud aega 2,5 tundi, põhjendatud ja mõistlikuks ajakuluks on kostja hinnangul 1 tund. Kohtu hinnangul on riigilõivu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Lepingulisele esindajale tehtud kulutuste detailne koosseis on kirjas lisatud arvetes. Kohtu hinnangul on kõik õigusteenuse toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalikud. Kokku on hageja põhjendatud õigusabikulu 1 230 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on vastava kinnituse esitanud, mistõttu määrab kohus õigusabikulud kindlaks koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulu (1230 eurot) koos käibemaksuga (20%) kokku summas 1476 eurot ning menetluskulu kokku summas 1 676 eurot (õigusabikulu 1476 + riigilõiv 200). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka viivis menetluskuludelt (1 676 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.