Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 31. mai 2017
Tsiviilasja number
2-15-8831
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi Andrus Sulpi vastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
403 eurot 84 senti
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 7. septembri 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andrus Sulpi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14. märts 2017
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Andrus Sulp (isikukood: XXX); esindaja Maarika Kutser Vastustaja (hageja): PLACET GROUP OÜ (registrikood: 11198910); esindaja Riho Siil
RESOLUTSIOON
1.Andrus Sulpi apellatsioonkaebus rahuldada.
2.Tühistada Viru Maakohtu 7. septembri 2016 otsus, millega rahuldati PLACET GROUP OÜ hagi Andrus Sulp vastu võlgnevuse saamiseks.
3.Teha asjas uus otsus, millega jätta PLACET GROUP OÜ hagi Andrus Sulp vastu võlgnevuse saamiseks rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus PLACET GROUP OÜ kanda.
5.Rahuldada Andrus Sulpi avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista PLACET GROUP OÜ-lt Andrus Sulpi kasuks välja menetluskulude katteks 795 (seitsesada üheksakümmend viis) eurot (ilma käibemaksuta), s.o 300 eurot õigusabikulu maakohtus, 375 eurot õigusabikulu ringkonnakohtus, transpordikulu 20 eurot ja 100 eurot riigilõiv. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 9. juunil 2015 hagi Andrus Sulp (kostja) vastu laenulepingujärgse põhivõlgnevuse 300 euro, kõrvalnõuete ja menetluskulude saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 20. veebruaril 2014 laenulepingu nr SR308387 summas 300 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 22. märts 2014. Enne laenusumma tasumist kostja kontole pidi kostja käima talle sobivas postkontoris isikusamasust tuvastamas. Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud viisil. Hageja edastas kostjale meeldetuletusi alates aprillist 2014. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saadeti kostjale teatis, mille kohaselt hakkas võlgnevuse sissenõudmisega tegelema ITM Inkasso OÜ. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 300 eurot, intressi 26 eurot, sissenõudmisega tekkinud kahju 24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 29 eurot 69 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt alates 10. juunist 2015 kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 sätestatud määras tasumata summalt päevas. Menetluskulud kogusummas 295 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 180 eurot palus hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostja on seisukohal, et tema ei ole 20. veebruaril 2014 portaalis www.smsraha.ee esitanud laenutaotlust 300 euro osas, vaid seda on teinud kostja ID-kaardiga kolmas isik. Nimetatud teo osas on algatatud kriminaalmenetlus. Kostja palus menetluse peatada kuni kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus rahuldas 7. septembril 2016. a otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja hageja kasuks koguvõlgnevuse 379 eurot 69 senti, sh põhivõlgnevuse 300 eurot, intressi 26 eurot, sissenõudmisega tekkinud kahju 24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29 eurot 69 senti ja viivise põhivõlgnevuselt 0,05 % tasumata summalt päevas alates 10. juunist 2015 kuni
1.jaanuarini 2016. Menetluskulud summas 295 eurot jättis kohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et 20. veebruaril 2014 sõlmiti Pärnu postkontoris laenuleping nr SR308387, mille alusel hageja kandis kostja arvelduskontole 300 eurot. Lepingus märgitud laenusumma 300 eurot on kostja kontole üle kantud 20. veebruaril 2014. Maakohtu põhjenduste kohaselt nähtub Pärnu Maakohtu 24. novembri 2015 otsusest kriminaalasjas nr 1-15-9583, et kriminaalasjas süüdimõistetud isikud pakkusid mais 2014 kasutajanime „sulp“ all müüa erinevaid kaupu ja kannatanud kandsid raha kostja kontole, samuti osteti veebruaris, märtsis, aprillis 2014 kostja nimel kaupu ja teenuseid, mida kostja väidetavalt ei ole saanud ja mille eest on kauba/teenuse müüjale tasumata. Kriminaalasja kohtuotsusest tuleneb, et süüdimõistetud isikud keelitasid kostjat tulema 20. veebruaril 2014 AS Eesti Post postkontorisse Pärnus (Hommiku tn 4) isikusamasuse tuvastamiseks ning kostja dokumentide alusel võeti laenu MCB Finance Estonia OÜ-lt 300 eurot, Ferratum Estonia OÜlt 250 eurot, Snel Group OÜ-lt 300 eurot, Omaraha OÜ-lt 1500 eurot, Investhaldus OÜ-lt 150 eurot ja hagejalt 300 eurot. Kõik laenuandjad kandsid eelnimetatud summad kostja kontole. Maakohus leidis, et kostja esitas oma vastuses kohtule eksitavaid väiteid temalt dokumentide varastamise kohta. Pärnu Maakohtu 24. novembri 2015 otsusest kriminaalasjas nr 1-15-9583 tuleneb, et kostja on ise käinud kuuel korral laenulepingut vormistamas ja isikusamasuse tuvastamisel ning esitas selleks AS Eesti Post töötajatele oma ID-kaardi. Kostja puhul ei ole tegemist piiratud teovõimega isikuga perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 tähenduses, kes ei saaks aru oma tegudest ja ei suudaks neid juhtida. Maakohus on seisukohal, et kostja, esitades kuuel korral ühes ja samas kohas ühel ja samal päeval AS Eesti Post töötajatele oma ID-kaardi isikusamasuse tuvastamiseks ja allkirjastades isikusamasuse tuvastamise aktid, pidi mõistma, et ta sõlmib tehingud, millega kaasnevad talle kohustused VÕS § 8 ja § 100 mõistes. Maakohus on seiskohal, et hageja on sõlminud kostjaga tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 mõistes, kuid on oma lepinguga võetud kohustust rikkunud. Hageja nõue on põhjendatud põhinõude, intressi ja kahjunõude osas ning viivisenõue on põhjendatud alates 10. juunist 2015 kuni 1. jaanuarini 2016 intressimääraga 0,05 % päevas põhinõudelt, kuivõrd Eesti Panga kehtestatud võlasuhte intressimäär oli 0,05 % kuni 1. jaanuarini 2016 ja alates 1. jaanuarist 2016 on intressimäär 0,00 %.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ümber hinnanud kriminaalasjas tõendamist leidnud asjaolusid. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtub üheselt, et Elar Allmaa ja Rocky Säde said nimetatud kuritegudes varalist kasu. Arusaamatuks jääb, mille põhjal kohus järeldas, et kostja on ise allkirjastanud isikusamasuse tuvastamise aktid, kuna see ei kajastu ei kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses ega ka tsiviilasja materjalides. Kostja on kogu aeg väitnud, et tema laenu võtnud ei ole, vaid seda on tema nimel teinud kolmandad isikud. Seega ei ole
kostja ka tunnistanud, et oleks midagi allkirjastanud. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et kostja esitas kuuel korral ühel ja samal päeval ja samas kohas oma ID-kaardi. Kõik kuus episoodi pandi toime 20. veebruaril 2014 ja võib vaid eeldada, et tegelikkuses ei käidud kuus korda postkontoris kohal, vaid kõik tehingud tehti korraga. Kuidas kõik täpselt toimus, selle kohta on kriminaalasjas kohtueelses menetluses tõendid kogutud ning sellest tulenevalt ka süüdistused esitatud. Tähtsust ei oma ka kostja esialgses vastuses esitatu, et kostjalt varastati dokumendid. Oluline on see, et isikud, kes kostja nimel tegutsesid ja varalist kasu said, on kindlaks tehtud ja süüdi mõistetud. Kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest nähtub, et süüdistatavad on prokuröriga sõlmitud kokkulepetes nõustunud tsiviilhagidega. Seega on hagejal võimalik esitada hagi süüdimõistetud isikute vastu.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt leidis hageja, et kostja esitas apellatsioonikaebuses paljasõnalisi väiteid ja omapoolseid „arusaamasid ja ettekujutusi“, mida ta soovis faktidena esitada. Hageja on esitanud tsiviilasja menetluses tõenditena kostja poolt allkirjastatud isikusamasuse tuvastamise ankeedi ja laenu väljastamise maksekorralduse, millega kanti raha kostja kontole. Sellega on tõendatud, et kostja käis AS-i Eesti Post postkontoris ja sai oma pangakontole raha (laenusumma).
7.21. aprilli 2017 ekspertiisiakti nr 17E-DK0045 järgi ei ole võimalik määrata, kas PLACET GROUP OÜ ja Andrus Sulpi vahel 20. veebruaril 2014 kiirlaenulepingu nr SR308387 isikusamasuse tuvastamise ankeedi on allkirjastanud Andrus Sulp.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
9.Hageja on esitanud kostja vastu nõude võlgnevuse ning viivise saamiseks. Hageja palus hagis (I kd, tl 6) kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 300 eurot, intressi 26 eurot, sissenõudmisega tekkinud kahju 24 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 29 eurot 69 senti ja viivise põhinõudelt alates 10. juunist 2015 kuni põhinõude täies ulatuses täitmiseni VÕS § 113 sätestatud määras tasumata summalt päevas. Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt on maakohus rahuldanud hageja nõude osaliselt. Millises osas jättis kohus hageja nõude rahuldamata, seda kohtuotsuse resolutsioonist ega põhjendustest ei selgu. Maakohus ei selgita, miks on kohtuotsuse asjaoludes nimetatud hageja nõudeks 403 eurot 84 senti. Ringkonnakohus lähtub asja menetlemisel maakohtu otsusega väljamõistetud summast. Hageja ei ole maakohtu otsusega väljamõistetud nõude suuruse suhtes apellatsioonkaebust esitanud.
10.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on menetluses esitanud tõenditena laenutaotluse, laenulepingu üldtingimused, laenu ülekande maksekorralduse ja isikutuvastamise ankeedi (I kd, tl 8 jj). Kostja on kogu menetluse kestel vaielnud laenulepingu sõlmimisele vastu, kostja oli seisukohal, et tema ei ole laenulepingu pool. Kostja väitel ei ole ta laenutaotlust esitanud (I kd, tl 45), kostja dokumendid on varastatud. Kostja esindaja väitel on kostja dokumente kasutatud (I kd, tl 65). Kostja esitas menetluses kohtuotsuse kriminaalasjas 1-15-9583. Nimetatud kohtuotsusega tunnistati süüdi E. Allmaa, kes grupis koos teiste isikutega keelitas kostjat tulema AS Eesti Post
postkontorisse isikutuvastamiseks, kuna neil oli vaja kasutada tema isikuandmeid ja dokumente (I kd, tl 89). Elektroonilised laenutaotlused vormistas kohtuotsuse kohaselt E. Allmaa kostja nime ja andmeid kasutades. Kostja on apellatsioonkaebuses selgitanud mõneti vastuolulisi seisukohti menetluses seoses kostja dokumentide vargusega. Kostja esindaja väitel sai ta suhtluses prokuratuuriga esialgselt aru, et tegemist oli varastatud dokumendi kasutamisega (I kd, tl 48). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt jääb arusaamatuks see, millele tuginedes leidis maakohus, et kostja ise on allkirjastanud isikusamasuse tuvastamise aktid. Kostja on terve menetluse kestel leidnud, et tal ei ole olnud soovi laenulepingut sõlmida ning ta ei ole laenulepingu pooleks saanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on menetluses määranud ebaõigesti tõendamiskoormise. Kui isik väidab, et tema nimel on keegi teine dokumendile alla kirjutanud, siis on tegemist dokumendi ehtsuse vaidlustamisega TsMS § 277 mõttes. Sellisel juhul piisab dokumendi ehtsuse vaidlustamise põhistamiseks TsMS § 277 lg 1 mõttes isiku samast väitest, sest isiku allkirja ehtsuse hindamine vajab eriteadmisi. Seega kui hageja tugineb kehtivale laenulepingule, peab hageja seda kostja vastuväite esitamisel ka tõendama (Riigikohtu
14.septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-16, p 10). Tartu Ringkonnakohus viis hageja taotlusel menetluses läbi käekirjaekspertiisi. 21. aprilli 2017 ekspertiisiakti nr 17E-DK0045 järgi ei ole võimalik määrata, kas PLACET GROUP OÜ ja Andrus Sulpi vahel 20. veebruaril 2014 kiirlaenulepingu nr SR308387 isikusamasuse tuvastamise ankeedi on allkirjastanud Andrus Sulp. Kui laenutaotlus on tehtud elektrooniliselt ilma kostja allkirjata, PLACET GROUP OÜ poolt koostatud isikusamasuse ankeedi allkirjastanud isikut ei ole võimalik kindlaks teha, ei ole põhjendatud lugeda kostja ja PLACET GROUP OÜ vahel laenuleping sõlmituks. Kriminaalasja materjalide kohaselt andis kostja R. Sädemele ja E. Allmaale oma ID-kaardi, AS Eesti Post postkontoris viibisid isikusamasuse tuvastamisel mitu isikut koos (kostjat keelitati tulema koos R. Säde ja E. Allmaaga AS Eesti Post postkontorisse). Hageja on teinud seega kehtiva lepingu sõlmimiseks isikusamasuse tuvastamisel võimalikuks olukorra, et ankeedile võis alla kirjutada ka kolmas isik. Isiku allkirja samasust ei saa praegusel juhul tuvastada ka ekspertiisi teel, muid tõendeid lepingu sõlmimise kohta kostja poolt ei ole hageja esitanud. Kostja esitatud kohtuotsus kriminaalasjas on käsitatav tõendina TsMS § 272 tähenduses. Kriminaalasjas tehtud otsuse kohaselt vormistas laenutaotluse E. Allmaa kostja nime ja andmeid kasutades. Hageja esitatud tõendid kostjale raha ülekandmise kohta ei tõenda pooletvahelist lepingulist suhet. Seega puudub hagejal kostja vastu nõue laenulepingu alusel.
11.Ringkonnakohus leiab, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet 300 euro ja viivise tagastamiseks ka alusetu rikastumise sätete alusel. Praegusel juhul on hageja alusetust rikastumisest tuleneva nõude eelduseks olevat asjaolu tõendanud: hageja esitas pangakonto ülekande (I kd, tl 20), mille kohaselt on PLACET GROUP OÜ kandnud kostjale 20. veebruaril 2014 üle 300 eurot. Kostja on menetluses esitanud hageja nõudele rikastumise äralangemise vastuväite (VÕS § 1033 lg 1), kostja on seisukohal, et ta ei ole hagejalt raha saanud (I kd, tl 120). Viidatud sätte järgi ei pea saaja saadut tagastama ega selle väärtust hüvitama ulatuses, milles ta ei ole saadu hävimise, äratarvitamise või kahjustamise tõttu või muul põhjusel saadu või selle väärtuse võrra rikastunud. VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks on see, et kostja oli rikkumise äralangemisel heauskne VÕS § 1035 lg 1 ja 2 mõttes. VÕS § 1033 lg 1 järgi peab kostja tõendama, et alusetu rikastumine on ära langenud (Riigikohtu 2. detsembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-15, p 14). Heausksuse ja rikastumise äralangemise tõendamiseks esitas
kostja kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-15-9583. Nimetatud otsuse kohaselt said tehingust kasu E. Allmaa ja R. Säde. See, et E. Allmaa ja R. Säde olid raha saajad, oli hagejale teada. Hageja leidis 6. mai 2016 menetlusdokumendis, et kriminaalasjas selgitati välja isikute ring, kes said hagejalt raha 300 eurot. Hageja soovis E. Allmaad ja R. Sädet kaasata menetlusse kolmandate isikutena, sest kohtuvaidluse lahendamise korral hageja kahjuks saab hageja esitada laenulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (I kd, tl 109). Ringkonnakohus leiab, et kostja on VÕS § 1033 lg 1 kohaldamise eelduseks olevaid asjaolusid tõendanud. Kõik hageja menetluses esitatud vastuväited kostja tõenditele on paljasõnalised. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta VÕS § 1033 lg 1 alusel rahuldamata.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud maakohtus õigusabikulu 300 eurot ilma käibemaksuta, ringkonnakohtus õigusabikulu 375 eurot ilma käibemaksuta, transpordikulu 20 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Kokku on kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 795 eurot. Kostja menetluskuludeks maakohtus on lepingulise esindaja tasu 300 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades (s.h 16. novemberi 2015 kohtuistung) on esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses maakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud ning tasu kuulub hagejalt väljamõistmisele. Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta 3 tunni ulatuses maakohtu menetluses põhjendatuks, kokku 300 (3×100) eurot ilma käibemaksuta. Kostja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja tasu 375 eurot ilma käibemaksuta, transpordikulu 20 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot on põhjendatud menetluskulu. Ringkonnakohtu hinnangul tsiviilasja keerukust ning mahtu arvestades (s.h 14. märtsi 2017 kohtuistung) on esindaja ajakulu 3,75 tunni ulatuses apellatsioonkaebuse menetluses vajalik ja põhjendatud ning tasu kuulub hagejalt väljamõistmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ka esindaja transpordikulu 20 eurot marsruudil Rakvere-Tartu-Rakvere. Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 100 eurot ilma käibemaksuta 3,75 tunni ulatuses apellatsioonimenetluses põhjendatuks, kokku 375 (100×3,75) eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 795 eurot (300+375+20+100) ilma käibemaksuta.
13.Ringkonnakohus jätab hageja 17. mai 2017 taotluse hüvitamisele kuuluvate menetluskulude vähendamiseks rahuldamata. Ekspertiisi läbiviimise soovi esitas ringkonnakohtu istungil hageja esindaja arvestades tõendamiskoormist menetluses, selle tasumise kohustus ei sõltu ekspertiisi tulemusest. Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.