Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.veebruar 2007, Tallinn
Tsiviilasi
OÜ * hagi AS I vastu 168 281 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.12.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ * ja AS I apellatsioonkaebused
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetusosalised ja nende
Hageja OÜ * (registrikood xxxxxxxx), esindaja T. V Kostja AS I (registrikood xxxxxxxx), esindaja A. H
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05.12.2006 kohtuotsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
2.Kummagi apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ * esitas 21.07.2005 hagi Harju Maakohtusse AS I vastu 168 281 krooni väljamõistmiseks.
2.06.10.2003 sõlmisid OÜ B ja kostja kindlustuslepingu, mille kohaselt kindlustati Harjumaal x asuv kauplushoone, seadmed ja kaup. Kindlustustingimusteks olid kostja üldtingimused, juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimused ja juriidiliste isikute vara kindlustamise ohutusnõuded. 27.02.2004 toimus tulekahju, mille käigus kindlustatud hoone, seadmed ja kaup hävisid. 26.07.2004 teatas kostja, et aktsepteeritava kahju suurus on 273 406 krooni, millest kostja otsustas hüvitada vaid 50% kahjust, s.t 131 703 krooni. Antud summast kuulus veel mahaarvamisele omavastutus 5000 krooni. 13.07.2004 hüvitas kostja 123 603 krooni, millest hagejale 119 103 krooni ja T-le 4500 krooni.
3.09.06.2005 loovutas kindlustusvõtja OÜ B kindlustuslepingust nr 45497610 tuleneva tasumata kindlustushüvitise ja viiviste nõude OÜ-le *. Hageja leiab, et kostja keeldumine kahju täielikust hüvitamisest on alusetu. Kostjal on hagejale hüvitamata 144 803 krooni. Alates 13.07.2004 on tegemist kostja viivitamisega. Kindlustusandja on kohustatud maksma viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. 20.10.2004 seisuga moodustas viivisesumma 14 480 krooni. Perioodi 21.10.2004 – 30.06.2005 eest nõuab hageja viivist seaduse alusel summas 8998 krooni. Alates 01.07.2005 suureneb viivis iga viivitatud päevaga 35, 70 krooni võrra. Kokku moodustab viivisenõue 23 478 krooni.
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Kindlustuslepingu lisaks oleva kindlustusavalduse nr 45497610 kohaselt pidi kaupluses olema tulekahjusignalisatsioon, kuid tegelikkuses see puudus. Kindlustusavalduses on sätestatud, et kindlustusavaldusel olevate andmete ebaõigsuse või puudulikkuse korral on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. Kuna kauplusesse sissemurdmise tunnused puudusid, sai tulekahju põhjuseks olla eelnevalt jäetud lahtise tule allikas. Lahtise tule allika järelvalveta jätmine on käsitatav kindlustuslepingu ja ohutusnõuete punktides toodud hoolsuskohustuse ja lahtise tule kasutamise keelu rikkumisena. Tulekahjusignalisatsiooni puudumine tingis tulekahju avastamise hiljem, seega mõjutas see kahju suurust. Seoses kahjunõude suurusega leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud saadud kindlustushüvitise osa ega ka hagis nõutava kindlustushüvitise summa kasutamist kauplushoone taastamiseks. Kuivõrd kindlustuslepingus on viiviste summa piiratud 10% väljamaksmisele kuuluvast summast, puudub igasugune õiguslik alus viiviste nõudeks seda ületavas summas.
Esimese astme kohtu otsus
5.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja AS-lt I OÜ * kasuks 10 501 krooni, s.h kohtukulude katteks 1591 krooni.
6.Tõendatud ei ole tulekahju tekkimise aeg ega millisel viisil tekkisid tulekolded hoone sisse ja hoone põranda alla. Võimalik oli tulekolde tekitamine tahtlikult hoone alla (hoone oli ehitatud postvundamendile, laopoolses otsas oli maapinna ja välisseina vahemik lahti), kuid see on tõendamata. Seega oli väär kostja põhjendus hüvitise vähendamiseks kindlustusvõtja töötaja hooletuse tõttu.
7.OÜ A kirjast nähtub, et tulekahjusignalisatsiooni objektil ei olnud paigaldatud. Objektile oli paigaldatud valvesignalisatsioon, mille häire edastati turvaettevõttesse A. Tõendamist leidis kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu rikkumine, kuna kindlustuskohas puudus tulekahjusignalisatsioon, samas selle olemasolu oli lepingu järgi kohustuslik.
8.Kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu rikkumine peab olema mõjunud kindlustusjuhtumi toimumisele ja/või kindlustusandja täitmise kohustusele, et kostja 2(6)
hüvitise vähendamine oleks põhjendatud. OÜ A kirjast nähtub, et kindlustatud hoonest jõudis häire valvekeskusesse 27.02.2004 kell 02.45. Häire jõudis valvekeskusesse valvesignalisatsiooni kaudu. Patrullekipaaž jõudis kohale 02.58. Objekti ülevaatusel avastas patrulltöötaja, et hoone katuse alt tuleb suits. Vastavalt A. V ütlustele ei olnud tulekahju uurimisel võimalik tuvastada, kas tulekahjule (leegi liikumisele) reageeris valvesignalisatsiooni andur või tekitas häire tulekahju tõttu lühisesse läinud anduri juhtmed. Häire edastamise aega ja tulekahju alguse aega ei ole võimalik seostada. Kriminaalasjast nr 04230000078 nähtub, et 27.02.2004 kell 03.06 registreeriti Põhja-Eesti Häirekeskuses tulekahju OÜ-le B kuuluvas x kaupluses, tulekustutusbrigaad saabus sündmuskohale 27.02.2004 kell 03.26. Ajavahemik sellest kui valvekeskusesse saabus häire kuni tulekahjuhäire registreerimiseni Põhja-Eesti Häirekeskuses moodustas 21 minutit. Alates tulekahjuhäire registreerimisest kuni tulekustutusbrigaadi saabumiseni sündmuskohale möödus veel 20 minutit.
9.Tulekahju signalisatsioon on mõeldud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks ja selle kaudu kahju tekkimise vältimiseks või vähendamiseks. Mida kiiremini tulekahju puhkemine avastatakse, seda väiksem on tekkiv kahju. Eelpooltoodust nähtub, et isegi kui asuda seisukohale, et tulekahju tekkis samal ajal kui valvekeskusesse (OÜ-sse A) jõudis häire, möödus 21 minutit sellest kui tulekahjuteade jõudis Põhja-Eesti Häirekeskusesse, s.o pool ajast valvekeskuses registreeritud häire ja tuletõrjebrigaadi kohalejõudmiseni. Seega oli kostja poolt hüvitise vähendamine 50% võrra põhjendatud, kuna kindlustusvõtja poolt lepingu rikkumine põhjustas piisava tõenäosusega suurema kahju.
10.Kindlustusvõtjale kuulus tasumisele 131 703 krooni. 13.07.2004 hüvitas kostja 123 603 krooni ning tasumata jäi 8100 krooni. Kindlustusvõtja nõue nimetatud summa osas on põhjendatud, kuna kahju suuruses vaidlus puudub. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks oleva kindlustusavalduse järgi on kindlustatud hoonete, seadmete ja kauba osas soodustatud isikuks OÜ B, kindlustatuks (omanikuks) hoonete, seadmete ja kauba osas samuti OÜ B. Kindlustuse üldtingimuste p 4 kohaselt on soodustatud isikul kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist või muud kindlustusandja kohustuse täitmist vastavalt kindlustuslepingule. Kuna kindlustuslepingu järgi oli ka kindlustatuks OÜ B, siis kostja viited kindlustuse üldtingimuste p-le 3, juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimuste p-tele 2.2 ja 6.3.2 on väärad.
11.Kindlustuse üldtingimuste p 72 kohaselt kui kindlustusandja viivitab oma kohustuse täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1% väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10% väljamaksmisele kuuluvast summast. Hiljemalt 13.07.2004 oli kostjal kindlustushüvitise tasumise kohustus. Arvestades tingimustes kokkulepitut piirdus lepingujärgne viivise arvestamine 100 päevaga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgne viivis 810 krooni. Põhjendamatu on hageja väide, mille kohaselt peale lepingujärgse viivise arvestamise lõppu on tal õigus nõuda viivist seaduse alusel. Hageja ei ole tüüptingimuse tühisusele tuginenud ning tõendamist ei ole leidnud ka see, et hagejal ei ole võimalik oma õigusi piisavalt kaitsta teiste õiguskaitsevahenditega. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja viivisenõue, mis ületab 810 krooni.
OÜ * apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
12.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kindlustushüvitise nõue rahuldamata ning uue otsusega kindlustushüvitis täielikult välja mõista. Samuti palub ta maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti seadusejärgne 3(6)
viivis välja mõistmata ning teha uus otsus selle täielikuks väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemise päeva seisuga
13.Hageja arvates ei oma olukorras, kus tulekahju tekkepõhjuseks on süütamine, suitsuanduri olemasolu või puudumine mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja/või kindlustusandja täitmise kohustusele, sest süütamine toimub alati lahtise leegiga ning tulekahju algul puudub hõõguva põlemise faas, mil suitsu on, aga leeki pole. Puudub periood, mil tekkinud suits rakendaks suitsuanduri kuid puuduva leegi tõttu ei esine ruumis temperatuurimuutust, mis rakendaks infrapunaanduri. Suitsuandur ei saa lahtise leegiga tekkinud tulekahju veelgi kiiremini avastada.
14.Kohus on jätnud analüüsimata ja arvesse võtmata A. V ütluse, mille kohaselt põlemisjälgede ulatuse ja puidu söestumise sügavuse järgi otsustades oli põlemine tulekahju algusest kuni selle kustutamiseni jõudnud kesta ca 30 minutit. Kuna Päästeteenistus jõudis sündmuskohale ning asus tulekahju kustutama 41 minutit peale seda, kui signalisatsioon oli kell 02.45 andnud häire, on tõendatud, et signalisatsioon rakendus tekkinud tulekahju algushetkel, see ei rakendunud hilinemisega ning enne signalisatsiooni rakendumist põlemist kaupluseruumis ei toimunud.
15.Objektil oli nõutav signalisatsioonisüsteem (keskseade Conquerur, raadiosaatja, aku, paanikanupp, magnetandur, neli infrapunaandurit jne.) täielikult olemas, ühe kindlustusavalduses nimetatud suitsuanduri puudumine on kostja oletus. Sündmuskohta uurinud A. V kinnitas kohtus, et kohas, kus tuli tekitas lakke augu, oli asunud infrapunaandur. Hävinud andurist ei leitud A. V sõnade kohaselt mingeid jäänuseid, mille põhjal saaks järeldada, et hävis just infrapunaandur, mitte suitsuandur. Süsteem oli paigaldatud mitu aastat enne kui turvafirma A asus 2003 objekti valvama, A ei ole kunagi andureid kokku lugenud ega dokumenteerinud.
16.Suitsuanduri olemasolul oleks sündmuste ajaline kulg jäänud muutumatuks ning kustutamine ei oleks saanud alata 21 minuti võrra varem. Vastavalt kindlustusavaldusele pidi süsteem saatma ka tulekahjuhäire turvafirmasse.
17.Tõendatud ei ole, et ühe suitsuanduri puudumine, isegi kui see tõesti puudus, oleks mõjutanud kahju suurust. Ekslik on arvata, et suitsuanduri olemasolul oleks kustutamine alanud ajaliselt poole varem, kahju oleks olnud poole väiksem ning 50%-line hüvitisvähendus on seepärast põhjendatud.
18.Lepingujärgne viiviste arvestamine piirdus 100 päevaga ning lõppes 20.10.2004. Sellest alates tuleb võlgnikul tasuda seadusejärgset viivist 7% aastas, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. Kokku on perioodi 21.10.2004 kuni 31.12.2006 eest viivis 29 250 krooni. Viivise 2007. aasta eest saab arvutada peale põhirefinantseerimisoperatsioonide intressimäära avaldamist Eesti Panga poolt. Vastustaja seisukoht
19.Kostja ei pea OÜ * apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
AS I apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati ja uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata. 4(6)
21.Vaidlust ei ole selles, et hävisid rendiseadmed, mis ei kuulunud kindlustusvõtjale. Samuti puudub vaidlus selles, et rendiseadmete eest nõuab hageja täiendavalt endale hüvitist summas 8100 krooni. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et renditud seadmete omanikud oleks nõude loovutanud talle. Samuti ei ole renditud vara omanikud andnud nõusolekut hüvitise maksmiseks hagejale.
22.Juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimuse p 2.2. kohaselt on kindlustatuks vara omanik, kelle vara on kindlustusobjektiks. Tingimuste p 6.3.2 kohaselt makstakse kindlustushüvitis kindlustatule või tema poolt määratud füüsilisele või juriidilisele isikule. Kindlustatul on õigus hüvitist saada ja hüvitist käsutada ulatuses, mis tuleneb tema omandiõigusest ja varale sõlmitud lepingutest. Renditud seadmete osas ei olnud kindlustatuks OÜ B. Kuivõrd renditud seadmete osas ei olnud kindlustatuks OÜ B, siis ei ole tal õigust nõuda nende eest ka endale kindlustushüvitist. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kindlustuslepingu sõlmimisel või kahju hüvitamisel oleks renditud seadmete omanik lubanud OÜ-l B nõuda kindlustushüvitist iseendale. Vastustaja seisukoht
23.OÜ * ei pea AS I apellatsioonkaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Kohtukolleegium leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuste väited ei anna alust otsuste tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMs § 654 lg 6 alusel neid ei korda.
25.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja apellatsioonkaebuses esitatud väite, et tegelikult oli objektil nõutav signalisatsioon, sealhulgas siis ka tulekahjusignalisatsioon, olemas, kuna tegemist on uue väitega, millele hageja esimese astme kohtus ei tuginenud. Turvafirma A, kes paigaldas kauplusele valvesüsteemi, 04.03.2004 kirja kohaselt ei olnud objektile paigaldatud tulekahju signalisatsiooni (tl 41). Tulekahju andurite puudumist objektil on kinnitanud ka peale tulekahju toimumist sündmuskohal käinud kaks tulekahju eksperti. Esimese astme kohtus selle asjaolu üle vaidlus puudus.
26.Kindlustuslepingu kohaselt pidi kaupluses olema tulekahjusignalisatsioon. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tulekahjusignalisatsiooni puudumine on otseselt kahju suurust mõjutavaks teguriks. Seega oli kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada.
27.Ebaõige on apellandi seisukoht, et üheaegselt on võimalik nõuda nii lepingu- kui seadusjärgset viivist. Seadusjärgne viivis kuulub kohaldamisele juhul, kui pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Vaidlusaluses kindlustuslepingus on sätestatud nii viivise määr kui ka piirsumma. Seega on pooled kokku leppinud viivise kohaldamises seadusest erinevalt.
28.Kohus leidis õigesti, et hagejal on õigus saada kostja poolt kahjuna aktsepteeritud, kuid seni väljamaksmata hüvitis 8100 krooni. Kindlustuslepingu lisaks oleva kindlustusavalduse (tl 48) kohaselt on OÜ B nii kindlustusvõtja, kui ka kindlustatu (omanik) kogu kindlustatud vara osas, samuti on OÜ B soodustatud isikuks. Lepingust tulenevalt ei ole kindlustusandjal kohustust kindlustushüvitist välja maksta kellelegi teisele kui hagejale. Kostja poolt viidatud VÕS § 463 ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele, sest nimetatud säte reguleerib kolmanda isiku kindlustusriski kindlustamist, hageja on aga kindlustanud endaga seotud kindlustusriski. 5(6)
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 alusel jäävad apellantide kohtukulud nende endi kanda.
R. Allikvere
G. Kivinurm
T. Kollom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.