2.Menetluskulud jätta hageja kanda. Välja mõista KÜ-lt Uus 5 a J. F. kasuks menetluskulude katteks kakskümmend) eurot.
120 (ükssada
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
1.Korteriühistu Uus 5 a Kohtla-Järve esitas 30.01.2017.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J. F.lt 465, 60 euro saamiseks. Kohtu 03.02.2017.a makseettepanekule esitas J. F. vastuväite. 03.03.2017.a anti maksekäsu kiirmenetluse nõue J. F. vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
HAGEJA NÕUE
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja KohtlaXXX korteriomanik . Korteriühistu on igakuiselt esitanud korteriomanikele arveid majandamiskulude eest. Esitatud arvetel on kululiikidena välja toodud korteriomaniku poolt tarbitud teenused ja summa, mille omanik on kohustatud tasuma. KÜ-s Uus 5 a Kohtla-Järve on põhikirja ja korteriühistu seaduse kohaselt kehtestatud majandamiskulude jaotamisele pindalapõhine regulatsioon. Hagiavalduse kohaselt on kostjal võlgnevus alates kostja korteriomanikuks saamisest. Hageja nõuab nende kulude tasumist, mis on sissenõutavaks muutunud alates aprillist 2016. Seisuga 21.03.2017.a on kostja võlg hageja ees kokku 730. 33 eurot, millest põhivõlg on 671, 66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 58, 67 eurot. Arvestuse aluseks olevad tariifid on kinnitatud KoÜ 17.03.2012.a toimunud koosolekul ning KÜ Uus 5 a majandamiskulude tariifid kinnitati 10. juuli 2016.a. toimunud korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Sellest koosolekust võttis osa ka kostja ning kostjat kohustati taastama oma korteris keskküte. Kostja vastuväiteid vastuvõetuid otsuste suhtes ei esitanud. Kostja keeldub aga arveid tasumast kuna ei ole oma korteris keskkütet taastanud. KÜ 10.07.2016.a koosolekul hoiatati kõiki korteriomanikke, et alates 2016/2017.a küttehooajast arvestab ühistu küttekulusid vastavalt korteri reaalosa pindalale. Lisaks selgitas hageja, et kütte eest tasumiseks teistest korteritest erinevate küttekulude arvestamiseks peab kostja esitama kõikide kortermaja korteriomanike kirjaliku nõusoleku küttesüsteemist lahkumise ja pindalapõhisest arvestusest kõrvalekaldumise suhtes. Kostjal sellist kokkulepet esitada ei olnud. Hageja palub kostjalt välja mõista: põhinõue seisuga 21.03.2017.a. 671, 66 eurot ; sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 01.03.2017.a summas 58, 67 eurot; alates 01.03.2017.a. tulevikus sissenõutavaks muutunud viivised 0,07 % päevas kuni põhinõude tasumiseni Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 475 eurot, millest riigilõiv on 175 eurot ja õigusabikulu 300 eurot (tl 100-101).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hageja nõuet ei tunnista. Esmalt märgib kostja, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kostja võlgnevuse kohta, sh arvetel esitatud majandamiskulu liigipõhist jaotust /arvestust. Alusetu on hageja väide, et kostja ei tasu üldse kommunaalteenuste eest. Kostja esitab oma pangakonto väljavõtte, millest tulenevalt on ta tasunud ajavahemikus 01.05.2016.a – 10.04.2017.a. 412, 34 eurot. Kostja vaidleb vastu hageja seisukohale nagu peaks ta tasuma keskkütte eest 100% korteri üldpinnast. Hageja väited selles, et vastav otsus oli vastu võetud korteriühistu üldkoosolekul, on valed, ja põhjendamatud. Kostja korteri endine omanik N. R. paigaldas 2012.a aastal korteris alternatiivkütte. Omanikul oli olemas majavalitseja nõusolek, ka teiste korteriomanike nõusolek. 28.08.2012.a KohtlaJärve Linnavalitsuse korraldusega nr 646 otsustati väljastada kasutusluba N. R. tehnosüsteemi muutmiseks xxx korteris ja lubada seal kasutada gaasikütet. 10.09.2012.a väljastati N. R.le kasutusluba nr 15952. Andmed selle kohta, et korterit köetakse gaasiga, on kantud ehitisregistrisse. Pärast alternmatiivkõtte paigaldamist arvestas KoÜ Uus 5 a kostjale tasu soojusenergia eest 15% korteri üldpinnast. Kostja ostis korteri 23.12.2014.a. korteriomandi müügilepinguga, mille p 2.2.3 järgi kasutatakse korteri soojendamiseks gaasikütet ning küttesüsteemi kasutamiseks on müüjal olemas vajalikud kooskõlastused ja dokumendid. Kostja kasutab seega korteri kütmiseks gaasikütet. Kostja on seisukohal, et hageja arvestus, mille kohaselt tuleb kostjal tasuda 100% korteri üldpinnast on alusetu ja põhjendamatu. Hageja väide, et üldkoosolekul kohustati teda taastama korteris küttesüsteem, on tõendamata. Juhul, kui hageja tõendab, et selline otsus on olemas, on see kostja hinnangul tühine (vastuolus heade kommetega). Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja tugineb asjaolule, et kostja korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Kostja J. F. on Kohtla-Järvel, xxx omanik alates 25.07.2016.a. (korter omandati 23.12.2014.a I.r F. ja J. F. ühisomandisse (tl 77-83, 153). Korterelamus Uus 5 a on moodustati korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks ja korteriomanike ühiste huvide esindamiseks korteriühistu 27.03.2016.a. Enne korteriühistu moodustamist korraldasid kortriomanikud kaasomandi esemega seotud õigussuhteid kokkuleppel (korteriomnaike ühisus) 17.03.2012.a korteriomanike üldkoosolekul valiti valitsejaks I. G.. Korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 11 kohaselt lähevad korteriühistu asutamisel korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused üle korteriühistule.
6.Hageja märgib, et on igakuiselt esitanud kostjale arveid majadamiskulude eest tasumiseks, kuid kostja on jätnud arved tasumata. Kostja võlg on kogunenud alates kostja korteriomanikuks saamisest. Hageja märgib hagiavalduses, et võlanõue on esitatud arvete eest, mis on sissenõutavaks muutunud alates aprillist 2016.a. Seisuga on 21.03.2016.a on hageja võlg kostja ees 730, 33 eurot. Majandamiskulude tariifid on kinnitatud nii KoÜ 17.03.2012.a. üldkoosolekul, kui 10.07.2016.a KÜ üldkoosolkel. Hageja väitel kohustati viimatinimetatud üldkoosolekul kostjat taastama oma korteris keskküte. Kostja osales koosolekul, kuid omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Kostja on jätnud arved tasumata seetõttu, et ei ole oma korteris keskkütet taastanud.
7.Kostja vaidleb nõudele vastu. J. F. leiab, et hageja nõue on tõendamata, hageja ei ole tõendand kostja võlga hageja ees, hageja ei ole tõendanud ka arvetele olevate majandamiskulu liikide arvestuse õiguslikke aluseid. Esitamata on viivise arvestus. Perioodil 01.05.2016-10.04.2017 on kostja hagejale tasunud 412, 34 eurot. Hagejal puudub õigst arvestada keskkütte eest 100% vastavalt korteri üldpinnale kui kostja korteri endine omanik läks 2012.a üle alternatiivküttele. Kostja leiab, et hageja sellekohane tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja osundab, et muuhulgas ei ole hageja esitanud üldkoosoleku otsust vm õiguslikku alust, millest tulemeks hageja õigus nõuda kostjalt kütte eest tasumist vastavalt korteri üldpinnale. Hageja ei ole millegagi tõendanud, et korteriühistu üldkoosolekul on üldse vastu võetud otsus, mis kohustaks kostjat taastama keskküte.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nd ja vastuväited. Hageja pidi tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse.
9.Kohus on seisukohal, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, millised majandamiskulud ja millisel ajaperioodil on kostja jätnud tasumata. Ainuuksi arve esitamisega ei saa tõendada kohustuse suurust. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 1 lg 1 järgi pidi hageja tõendama kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasmist nõutakse. Eeltoodut saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 p 14). Kohus märgib, et hageja on nii hagiavaldusele kui 26.05.2017 seisukohale (tl 94 jj) lisanud tõendeid suvaliselt ja lohakalt. Hageja on lisanud hagile kostja väidetava võlgnevuse arvestuse (tl 23). Kohus osundab, et arvestus on tegelikult esitatud Uus tn 5 a-24 kohta. Sama arvestus on hiljem esitatud ka krt x kohta (tl 150) nt arvel nr 105 (tl 124) järgi on seisuga 31.07.2016 kostja võlg 239, 44, arvestatud juulis 2016 42, 91 uerot. Vaidlust ei ole selles, et kostja korteri üldpind on 27 m2.
Hageja on esitanud KoÜ Uus 5 a korteriomanike 17.03.2012.a koosoleku protokolli, mille kohaselt pikendati valitseja I. G. volitusi kuni korteriühistu moodustamiseni ning kinnitati majandamiskulude tariifid (tl 35-36). Võlaarvestusest nähtuvalt on tariife muudetud ka juunis 2016, kuid sellekohane otsus, protokoll puudub. Kohtule jääb selgusetuks I. F. XXX esitatud arve (tl 37)xxx võlgnevus ei ole käesoleva menetluse esemeks. Samuti jääb mõistetamatuks Uus 5 a teiste korteriomanike arvete valikuline esitamine (tl 125-149, 116-123) Hageja on esitanud VKG Soojuse AS Uus 5 a korteriomanikele esitatud arved (tl 38-43) kuid hageja ei ole esitanud keskkütte jaotamise arvestust korteriomanike vahel. Muude teenuseosutajate esitatud arveid hageja maakohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue tõendamata. Kuna hageja ei ole tõendanud põhinõuet, puudub viivise arvestus, mistõttu ei saa kohus hinnata ja kontrollida viivisearvestuse põhjendatust ja õiguspärasust. Kohus on seisukohal, et ei pea hageja eest tegema arvutusi, seostama hageja väiteid valikuliselt ja seosetult esitatud olemasolevate tõenditega, samal ajal kui hageja taotleb oma puuduliku töö eest menetluskulude hüvitist.
10.Poolte vahel on peamine vaidlus selles, kui palju on hageja õigustatud arvestama kostjale keskkütte eest. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei kasuta keskkütet. Kostja soetas korteri N. R.lt 23.12.2014.a (tl 77-83) Müügilepingu p 2.2.3 avaldab müüja, et korteri soojendamiseks kasutatakse gaasikütet ning nimetatud küttesüsteemi kasutamiseks on müüjal olemas selleks vajalikud ja pädevate asutustega nõuetekohaselt kooskõlastatud dokumendid. N. R.l olid kooskõlastused nii toonaselt valitsejalt I. Golovanovalt, korteriomanikelt kui Kohtla-Järve Linnavalitsuse 28.08.2012 korraldusega nr 646 väljastatud kasutusluba (tl 63-83) Pärast alternatiivküttele üleminekut arvestas KoÜ Uus 5 a valitseja kostjale tasu soojusenergia eest 15% korteri üldpinnast (tl 74-76). KÜS) § 15 1 lg 1 järgi on majandamiskulu muuhulgas kulu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta kui ühistu põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Tasu kütte eest on majandamiskulu KÜS § 15 1 lg 1 mõttes, mille eest tuleb tasuda lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Sama sätestab hageja põhikiri. Riigikohus on märkinud, et isegi juhul, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et konkreetsed kulutused jaotatakse muul kui seaduses sätestatud viisil, ei ole välistatud, et konkreetse põhikirja sätte rakendamine võib olla siiski takistatud selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kui selliste põhikirjasätete alusel nõutakse majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega tugineda tasu nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 25.05.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11).
11.Iseenesest leiab hageja õigesti, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud torustikud nagu keskküttesüsteem kuuluvad korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa ning korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühtlasi ühise asja oluline muutmine, milline küsimus tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 72 lg 1 ja 74 lg 1 ). Seega oli korterimanikul vaja keskküttesüsteemist eraldumiseks kõigi korteriomanike nõusolek.
Korteris nr 9 kaotati tsentraalküte korteriomanike sh valitseja nõusolekul, kohaliku omavalitsuse loal, sama korteri varasemale omanikule ja ka kostjale arvestati tasu kuni korteriühistu moodustamiseni 15%. Hageja on korduvalt viidanud väidetavalt 10.07.2016.a toimunud korteriühistu üldkoosoleku otsusele, millega kohustati kostjat taastamata oma korteris keskküte. Koosoleku otsust hageja maakohtule esitanud ei ole, kuigi ka kostja selle puudumisele oma vastuses viitas. Seega on eelkirjeldatud hageja väide paljasõnaline ja tõendamata. Isegi juhul, kui nimetatud üldkoosoleku otsus on olemas ja see vastab põhikirjale (pindalapõhine arvestus), ei ole välistatud, et ühistu üldkoosoleku otsust ei saa täita vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (vt Riigikohtu 18.07.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-50-11 ). Juriidilise isiku organi otsuse tühisuse selle vastuolu tõttu heade kommetega sätestab TsÜS § 38 lg 2 (samuti vt KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 24 1 ). Kohtu hinnangul on alusetu kostjale ette heita alternatiivküttele ülemineku tingimuste täitmata jätmist. Kostja omandas korteri, kus oli paigaldatud alternatiivküte (gaasiküte) juba 2 aastat enne korteri omandamist (sh paigaldatud objektiivsetel asjaoludel). Kostja ei saanudki täita alternatiivküttele ülemineku tingimusi. Tingimused täitis toonane korteriomanik N. R. (alternatiivkütte projekt, kohaliku omavalitsuse luba, majavalitseja kooskõlastus, korteriomanike nõusolek). Kohus osundab, et pärast gaasikütte paigaldamist, arvestati eraldunud korteriomanikule keskkütte eest 15% (tl 74-76). Kütte eest 100% tasumise nõue olukorras kus kostja korteris puudub keskküte juba 5 aastat on kohtu arvates vastuolus hea usu põhimõtte ja mõistlikkuse põhimõttega. Korteriühistul on õigus nõuda korteris tsentraalkütte taastamist ja tasumist lähtuvalt sellest nagu oleks küte korteris ainult juhul, kui korteriomanik ise omavoliliselt tsentraalkütte kasutamise lõpetab. Hea usu põhimõtte vastane on varasemalt alternatiivküttele läinud korteriomanikele arvestuste korra muutmine vastavalt sellele kui muutub ühistu juhatus või korterelamu haldamise vorm.
12.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus lahendas asja lihtmenetluses ja ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulu on õigusabikulu 120 eurot (hagile vastuse koostamise eest arvestusega 1 tund ajakulu, tl 85).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.