Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.05.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-126699
Tsiviilasi
OÜ Elite Kinnisvara hagi JR vastu maaklerilepingust tuleneva võlgnevuse koos viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.11.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Elite Kinnisvara apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4447.50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/apellant OÜ Elite Kinnisvara (registrikood 11458788), lepinguline esindaja Janno Perv Kostja/vastustaja JR (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Erkki Evart
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.11.2016 otsus jätta muutmata, apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata apellandi taotlus võtta täiendavate tõenditena tsiviilasja juurde kv.ee portaali väljavõtted, e-kirjavahetus xxxxxx vallaga ja kinnistu pildid. Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis nende tagastamist ei toimu, kuid need eemaldatakse pabertoimikust (t lk 143-153).
Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Mõista OÜ-lt Elite Kinnisvara välja JR kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 450 eurot, kandes rahasumma üle OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli arveldusarvele nr EE692200221013645545.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.02.02.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista maakleritasu 1 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 210 eurot ja lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Elite Kinnisvara OÜ sõlmis 07.03.2013 maaklerilepingu kostjaga eesmärgiga kostjale kuuluva kinnistu xxxxxxxx xx xxxxxxx külas xxxxx vallas Harjumaal müümine. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2 reklaamis maakler EK objekti ja korraldas selle tutvustamist võimalikele ostjatele. Kostja ise elas tol ajal välismaal. 04.11.2015 teatas kostja maaklerile telefoni teel, et maatükk on müüdud. Kostja selgitas, et ostja leidis maakleri reklaami, leidis kontaktandmed ja helistas otse omanikule. Ostu-müügileping vormistati maaklerile teatamata. Kostja arvates ei maksa maakleri töö midagi.
3.Vastavalt lepingu punktile 4.1 kohustus müüja tasuma maaklerile maakleritasu 1500 eurot. Kostja rikkus lepingu punkti 2.2.2, mille kohaselt kohustus müüja mitte müüma objekti lepingu kehtivuse ajal iseseisvalt maakleri osavõtuta, kasutades maaklerilt saadud informatsiooni. Seoses lepingu rikkumisega on maakleril õigus vastavalt punktile 5.1 leppetrahvi 1500 eurot. 04.11.2015 andis hageja kostjale täiendava aja maakleritasu maksmiseks 06.11.2015. Kostja kirjale ei vastanud. Vastavalt lepingu punktile 4.5 on maakleril õigus nõuda viivise tasumist. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Õige on väide, et 07.03.2013 sõlmisid hageja ja kostja maaklerlepingu, millega kostja andis hagejale õiguse müüa lepingus toodud tingimustel ja korras talle kuulunud kinnisasja. Olenemata sõlmitud lepingust ei ole hagejal õigust nõuda kostja käest maakleritasu, sest nõude eeldused on täitmata.
5.30.10.2015 sõlmis kostja RKga kõnealuse kinnisasja notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu. See leping ei sõlmitud hageja tegevuse ja panuse tulemusena, vaid tänu ostja enda tegevusele. R.K selgituste kohaselt sai ta teada kinnisasja müügist kinnisvaraportaali kv.ee vahendusel; alguses pöördus ta kuulutuses märgitud maakleri poole, kuid maakler ei vastanud kõnedele ega kv.ee portaalist saadetud e-kirjadele;
seejärel otsis ta kinnistusraamatust omaniku kontaktid ning helistas otse omanikule; maakler E.K ei käinud talle kinnistut näitamas; kõik müümisega seonduvad ettevalmistused tegi kostja ise, kes tutvustas kinnistut, pani paika notari aja ning edastas info lepingu tingimuste kohta notarile. Seega maakler E.K ei vahendanud 30.10.2015 lepingut ega osundanud selle sõlmimise võimalusele. Seega puudub maakleril tasu nõudeõigus. Üksnes kuulutuse kinnisvaraportaali ülespanek ei anna õigust maakleritasule. Tasu saamiseks oleks pidanud maakler hageja esindajana olema seotud lepingu sõlmimisega ning osutama vahendustegevust. Vastavalt lepingu punktile 2.1.4 kohustus hageja broneerima notaribüroos aja lepingu sõlmimiseks, samuti korraldama sõlmimiseks vajalike dokumentide ja info edastamise notaribüroole, mida ta aga ei teinud. Esimese astme kohtu otsus
6.17.11.2016 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 700 eurot.
7.Poolte vahel puudub vaidlus, et Elite Kinnisvara OÜ ja JR sõlmisid 07.03.2013. a maaklerilepingu, mille eesmärgiks oli xxxxxxx külas xxxxxx vallas asuva kinnistu müük (t lk 33). Samuti, et maaklerilepingu täitmiseks sisestas maakler E.K müüdava kinnistu andmed kinnisvara portaali www.kv.ee (t lk 47,61,119). Pooled vaidlevad, kas kostja peab maksma hagejale maakleritasu nimetatud tegevuse eest. Kostja hinnangul ei ole tal maakleritasu maksmise kohustust, kuivõrd maakleri tegevus ei viinud kinnistu müügilepingu sõlmimiseni. Maakler ei vastanud kinnistu ostnud R.K telefonikõnedele ega kirjadele, mistõttu pöördus R.K otse kostja poole. Notariaalse müügilepingu sõlmimisega seonduvalt ei sooritanud hageja ühtegi lepingu punktides 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ega 2.1.5 nimetatud tegevustest (t lk 47,74).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 lõige 1 sätestab, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandjale) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Hageja esitas 04.11.2015 kostjale lepingu punkti 4.1 alusel maakleritasu arve. Hageja hinnangul rikkus kostja lepingut sellega, et ostja ilmumisel ei teatanud võimalikust ostjast maaklerile, kes oleks saanud siis kõik vajalikud toimingud lõpuni viia (t lk 39,66,67). Hageja hinnangul tuleneb kostja teavitamiskohustus lepingu punktidest 2.2.1, 2.2.2 ja 2.2.5 (t lk 120).
9.Kohtule on esitatud maaklerileping, mille punkti 2.2.1 kohaselt müüja kohustub mitte sõlmima teiste juriidiliste ega füüsiliste isikutega kokkuleppeid objekti müügi vahendamiseks. Punkti 2.2.2 järgi müüja kohustub mitte müüma objekti lepingu kehtivuse ajal iseseisvalt ilma maakleri osavõtuta, kasutades maaklerilt saadud informatsiooni. Punkti 2.2.5 järgi müüja kohustub informeerima maaklerit kõigist objekti puudustest, s.h varjatud puudustest (t lk 34). Kohtu hinnangul ei tulene vaidlusalusest lepingust kostjale teavitamiskohustust olukorras, kus võimalik ostja on pöördunud müüja poole internetist ja kinnistusraamatust saadud info alusel. Kohtule on esitatud kinnistu ostja R.K selgitus, mille kohaselt helistas ta korduvalt edutult maaklerile, kes ei vastanud telefonikõnedele. Samuti saatis ta maaklerile kv.ee portaalist mitu kirja, kuid maakler ei vastanud kirjadele. Kinnistut näitas talle müüja, kes broneeris ka notari aja ja edastas notarile info lepingu tingimuste kohta (t lk 53).
10.Maaklerileping, olles üks teenuse osutamise lepinguid, on käsunduslepingu tüüpi leping. Käsunditäitjaks on maakler, kelle põhikohustuseks on vahendada käsundiandjale lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutada sellisele võimalusele. Vahendamine tähendab lepingu sõlmimiseks käsundiandja ja kolmanda isiku kokkuviimist, samuti lepingu sõlmimiseks vajalike ettevalmistuste tegemist, nagu näiteks lepingu projekti ettevalmistamist, eelläbirääkimiste pidamise korraldamist, vajalike dokumentide ja info hankimist jms (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2009, lk 103, punkt 3.1.). Kohtu hinnangul ei ole maakler E.K käesoleval juhul teostanud ühtegi nimetatud toimingutest. Maakleril on VÕS § 664 lõike 1 järgi õigus tasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Ka kohtuasjas nr 3-2-1-72-08 on Riigikohus leidnud, et maakleritasu saamise eelduseks on maakleri vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimine. Kohus on seisukohal, et müüdava kinnistu andmete kinnisvara portaali sisestamine ei ole maaklerilepingu korrektne täitmine, mis annaks õiguse nõuda maakleritasu.
11.TsMS § 230 lõike 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul on hageja väited, et tema on maaklerilepingu täitnud ning kostja maaklerit pettes lepingut rikkunud, paljasõnalised ja vastuolus menetluses kogutud tõenditega. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks maakleri aktiivne tegutsemine kinnistu müümisel või võimalikele ostjatele tutvustamisel. Maakleri tegevusetus (s.o ostja telefonikõnedele ja e-kirjadele vastamata jätmine) on käesoleval juhul põhjustanud olukorra, kus tehing toimus ostja enda aktiivse tegutsemise tulemusel (t lk 74). Hagejal ei ole eeltoodust tulenevalt maakleritasu saamise õigust. Kuivõrd rahuldamata jääb põhinõue, ei ole õiguslikult põhjendatud ka kõrvalnõuded.
12.Maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ja mõistis hagejalt välja põhjendatud ning vajaliku kostja esindaja tasu 700 eurot. Apellatsioonkaebus
13.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja: 1) põhinõudena 04.11.2015 arve nr 557 alusel 1500 eurot; 2) viivise seisuga 29.04.2016 summas 1275 eurot ning alates 30.04.2016 protsendina põhinõudest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda.
14.Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 392 lõike 1 punkte 3 ja 4, kui hindas ebaõigesti tõendeid, jättis hageja väited arvestamata ja tuvastas valesti vaidluse asjaolud.
15.Maakohus tuvastas õigesti, et apellant asus lepingut täitma ja teostas teatud tavapäraseid tegevusi lepingu eesmärgi täitmiseks. Maakler tegi päringuid kinnisvaraportaalist, sisestas andmeid kinnisvara portaalidesse kv.ee, city.ee ja soov.ee ning teostas kliendi soovil päringuid xxxxxxx Vallavalitsusele. Tulenevalt TsMS § 633 lõikest 4 taotleb apellant ringkonnakohtul täiendavate tõenditena antud asjas vastu võtta apellandi tegevusi tõendavad kaebuse lisad 2, 3 ja 4.
16.Vastustaja ei esitanud tõendeid asjaolu kohta, et apellandi esindaja(d) ei vastanud telefonikõnedele või e-kirjadele. Ei ole eluliselt usutavad R.K väited helistamise ja mitme kirja portaali www.kv.ee edastamise kohta, kuna selgitustes ei esitatud
telefoninumbrit, millele väidetavalt R.K helistas. Samuti ei esitanud vastustaja ühtegi väidetavalt R.K poolt saadetud e-kirja. Seega on väide kontakti otsimise kohta tõendamata. Asjaolu, et vastustaja vastuväited ei ole eluliselt usutavad, tõendab ka maakohtu 12.10.2016 määrus, millega jäeti rahuldamata vastustaja taotlus kuulata üle R.K.
17.Maakohus oleks asja lahendamisel pidanud tuginema VÕS § 23 lõike 1 punktis 4 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Võlasuhte poolte kaudseteks kohustusteks on ka lojaalsus- ja teavitamiskohustus. Maakohtu hinnangul ei tulenenud maaklerlepingust vastustaja teavitamiskohustust. Apellant ei ole sellega nõus, kuna viidatud VÕS-i sätte kohaselt peavad lepingu pooled lähtuma lisaks kokkulepitud tingimustele ka hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Apellant võiks olla maakohtuga nõus juhul, kui vastustaja kinnistu oleks müüdud küll apellandi teadmisel, kuid mitteaktiivsel osavõtul. Antud juhul maakohus tuvastas, et vastustaja müüs kinnistu apellanti teavitamata, teatades sellest alles 04.11.2015.
18.Maakohus on otsuses asunud vastuolulistele seisukohtadele. Punktis 5 tuvastas kohus, et maakler sisestas kinnistu andmed keskkonda www.kv.ee, kuid punktis 7 asus seisukohale, et maakler ei teostanud ühtegi toimingut. Apellant selgitas kohtule, et tema kui maakler teostas antud teenusele omaseid tegevusi eesmärgiga täita lepinguga kokkulepitud eesmärki. Apellant selgitas korduvalt, et vastustaja rikkus lepingut ja võttis sellega apellandilt võimaluse lepingut korrektselt täita.
19.Maakohtu otsuse tühistamisel tuleb tühistada ka menetluskulude jaotus ja hagejalt kulude väljamõistmine. Vastustaja seisukoht
20.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Kolleegium võtab kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused, mis lubaks tuvastatud asjaolude õiguspärasuses või ulatuse piisavuses kahelda. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
22.Esmalt võtab kolleegium seisukoha apellandi taotluse kohta esitada apellatsioonimenetluses uusi tõendeid. Kolleegium taotluse rahuldamiseks aluseid ei tuvastanud. TsMS § 652 lõige 3 sätestab eeldused, mille esinemisel võib ringkonnakohus uusi tõendeid hinnata: 1) kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult maakohtus tähelepanuta, või 2) kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, mh põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Apellandi taotlus TsMS § 652 lõikele 4 ei vasta, kuna selles puuduvad asjakohased põhjendused täiendavate tõendite esitamise lubatavuse ja vajalikkuse kohta. Ka ei tuvastanud
kolleegium tsiviilasja materjalide alusel täiendavate tõendite apellatsioonimenetluses vastuvõtmiseks vajalike eelduste täidetust, kuna samu tõendeid maakohtus ei esitatud ning ei esine mõjuvat põhjust, miks neid õigeaegselt ei esitatud.
23.Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Vastavalt VÕS § 664 lõikele 1 on maakleril õigus tasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Ka oli 07.03.2013 lepingus kokku lepitud, et müüja kohustub tasuma maaklerile tasu müügilepingu vahendamise eest. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, et müügilepingu kostja (maaklerilepingus käsundiandja) sõlmis ostjaga 30.10.2015, kuid vaidluse all on, kas lepingu sõlmimine toimus 07.03.2013 lepingu järgse maakleri tegevuse tulemusena. Lepingust nähtub, et maakleri teenuse sisuks (kohustusteks) oli vastavalt punkti 2.1 alapunktidele 2.1.1 kuni 2.1.4 kokku lepitud: tegutsema kooskõlas õigusaktidele objektile ostja leidmiseks; reklaamima objekti vastavalt müügiprotsessi vajadustele maakleri poolt valitud kanalite kaudu ja korraldama objekti tutvustuse võimalikele ostjatele; nõustama müüjat objekti müügiga seotud küsimustes; vajadusel broneerima notaribüroos aja müügilepingu sõlmimiseks, teatades sellest objekti ostjale ja müüjale vähemalt 3 tööpäeva ette, samuti korraldama müügilepingu sõlmimiseks vajalike dokumentide ja info edastamise notaribüroole. Maakohus tuvastas, et ainsaks aktiivseks toiminguks, mida maakler 2,5 aasta jooksul kostja kinnistu müügi eesmärgil tegi, oli müügikuulutuse avaldamine portaalis kv.ee. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainult see toiming ei anna alust tuvastada, et müügileping oleks olnud sõlmitud maakleri vahendamise tulemusena, mistõttu ei ole maakleril ka õigust lepingu punktis 4.1 kokkulepitud tasule. Tasu saamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et müüja sõlmis ostjaga lepingu maaklerilepingu kehtivuse ajal. Kui müüja rikkus selliselt toimides lepingutingimusi ja/või VÕS § 23 lõike 1 punktis 4 sätestatud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, võis maakleril olla alus esitada talle lepingu punkti 5.1 alusel leppetrahvi nõue, kuid sellist nõuet käesolevas tsiviilasjas menetluses ei ole. Tsiviilasja materjalidest nähtub selgelt, et hageja esitas ja maakohus arutas maakleri tasu koos viivisega nõuet (nt hagi ese t lk 30; arve nr 557 t lk 67).
24.Vaidlustatud otsuse tühistamiseks ega muutmiseks ei anna alust apellandi etteheited selle kohta, et maakohus arvestas tõendina ostja R.K kirjalikku selgitust, kuigi selle sisu maakleri helistamise ja portaali vahendusel mitme e-kirja saatmise kohta ei olnud eluliselt usutav. Kolleegium ei tuvastanud tõendi hindamisel TsMS § 232 lõike 1 rikkumist. Lisaks on kolleegium seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust R.K tegevus/tegevusetus, kuna temal ei olnud maakleri suhtes mistahes kohustusi. 07.03.2013 lepingust tulenesid kohustused müüjale, kuid nagu eelpool esiletoodud, siis maakleritasu nõude lahendamisel müüjapoolsed rikkumised tähtsust ei oma. Kolleegium ei tuvastanud ka TsMS § 392 lõike 1 punktide 3 ja 4 rikkumist maakohtu poolt, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt said menetlusosalised aru tõendamiskoormusest ja neil olid ka menetluslikud võimalused faktiliste asjaolude esiletoomiseks ja nende tõendamiseks.
25.(Alternatiivseid) vastuväiteid maakohtu poolt kindlaksmääratud kostja menetluskulude rahalisele suurusele apellant ei esitanud. Ka ei tuvastanud kolleegium ise selgeid menetlusnormide rikkumisi selles osas. Seega selles osas kolleegium TsMS § 651 lõike 1 alusel maakohtu otsust ei kontrolli.
26.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad vastustaja apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Järgnevalt määrab
kolleegium kindlaks vastustajale hüvitamisele kuuluvate põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suuruse.
27.Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad vastustaja kulud lepingulise esindaja tasust kokku 6 töötunni eest arvestusega 75 eurot 1 töötunni eest, kokku 450 eurot. esindaja kulutas 1h 28.12.2016 tutvumisele apellatsioonkaebusega ja nõupidamisele kliendiga ning 5h 02.01.2017 kaebusele vastuse koostamisele. Kolleegium on seisukohal, et nii tehtud töö maht kui esindaja töötunni hind oli vastavuses apellatsioonimenetluse mahu ja sisuga, seega vajalik ja mõistlik TsMS § 175 lõike 1 mõttes kliendi esindamiseks. TsMS § 177 lõike 4 alusel viivise taotlust vastustaja ei esitanud. Küll aga taotleb mõista kulud välja OÜ Õigusbüroo Liivak&Suurväli arveldusarvele. Nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 445 lõike 1 alusel.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.