Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2(7)

analüüsiprotokolli kohaselt on analüüsitav vesi saabunud laborisse 19.10.2004. Seega hageja esitatud tõendid „X” baari olukorra kohta tõendavad selle seisukorda 2004. a. oktoobris, mitte aga kindlustuskaitse ajal 02.09.2003 kuni 01.09.2004. Kostja vaidles vastu ka hageja väidetud kahju suurusele, kuivõrd kindlustusandja kohustuseks on lepingust tulenevalt kahjueelse olukorra taastamine, mitte asja parendamise kulude hüvitamine. Juhul kui hagi kuuluks rahuldamisele, siis oleks hagejal õigus saada hüvitist, võttes aluseks J OÜ pakkumise summas 66 300 krooni (kahju 69 300 krooni − omavastustus 3 000 krooni). Kolmanda isiku seisukoht Kolmas isik kostja poolel OÜ B oma seisukohta hagi suhtes ei esitanud ning kohtuistungile ei ilmunud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt 09.05.2006 otsusega, millega tunnistas kindlustusjuhtumiks ajavahemikul 24.06.2004 kuni 27.06.2004 ja 03.07.2004 toimunud veeavarii OÜ-le T kuuluvas „X” baaris Tallinnas x ning mõistis AS-lt I OÜ T kasuks välja 66 300 krooni kindlustushüvitist. Samuti mõistis Harju Maakohus kummaltki poolelt riigituludesse 109,15 krooni menetluskulu (asja läbivaatamise kulu) ning 02.06.2006 täiendava otsusega kostjalt hageja kasuks 4 250 krooni riigilõivu proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Otsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud juriidiliste isikute vara kindlustamise leping kindlustusperioodiga 02.09.2003 kuni 01.09.2004, millega hagejale Tallinnas x kuuluva hoone keldris asuv „X” baar oli kindlustatud loodusõnnetuse ja veeavarii vastu. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva kohustuse maksta kindlustusvõtjale kindlustushüvitist. Maakohus leidis, et „X” baari ruumides toimunud veeavarii on kindlustusjuhtum alljärgnevatel asjaoludel. Hageja poolt kostjale 29.06.2004 esitatud teate kohaselt imbus vesi hagejale kuuluvasse „X” baari ajavahemikul 24.06.2004 kuni 27.06.2004 pärast vihmasadu Tallinnas. Teine veekahju tekkis kostjal väidetavalt 03.07.2004. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi info sademete kohta perioodil 01.07.2004 - 04.07.2004 kinnitab, et Tallinnas sadas 03.07.2004 sademeid 36,4 mm, mis võrreldes 01.07.2004, 02.07.2004 ja 04.07.2004 on 5-18 korda rohkem. Eeltoodu tõendab, et vee tungimine hagejale kuuluvasse baariruumi oli seotud suurte vihmasadudega, mis leidsid aset 2004. a. juuni lõpus ja juuli alguses Tallinnas. Samas nähtub OÜ B 26.07.2004 ja 21.09.2004 tõenditest, et keldrikorrusel asuvasse „X” baari tungis heitvesi seetõttu, et x tn kollektorisse suubuv kanal varises osaliselt sisse. Juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimuste p 4.2.3.1 a) kohaselt loetakse kindlustusjuhtumiks ka kahju tekkimist veeavarii tagajärjel, kui selle põhjustas vee (vedeliku) väljavoolamine või auru väljatungimine veevarustus-, kanalisatsiooni-, jahutus- või küttesüsteemist selle ootamatu purunemise tõttu. Kostja väide, et hagejale kuuluv hoone on amortiseerunud ja kahjujuhtumi võis põhjustada hoone vundamendi halb seisukord, jäi kohtu arvates paljasõnaliseks. VÕS § 477 kohaselt on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustusvõtjale hüvitust tegeliku kahju suuruses. Hageja esitatud kahju suurust tõendavatesse dokumentidesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna nad on vastuolus omavahel ning ka teiste asjas kogutud

3(7)

tõenditega. Kõigepealt teatas hageja kostjale, et veeavarii tagajärjel sai tal kannatada 80 m2 baariruumi puitpõrandat. Kohtule esitatud OÜ N. K Ekspertiisibüroo ekspertiisiakti nr 653 kohaselt on saanud kanalisatsioonivee pikaajalise läbiimbumise tagajärjel kahjustada 150 m2 „X” baari üldpinda. G OÜ eelarve sisaldab hagejal 108 m2 laudpõranda paigaldamise, selle hööveldamise, lakkimise ning samuti põrandalaudade ja laki koguse ning maksumuse. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja K. R ütluste kohaselt ei olnud 2004. a. suvel „X” baari söögisaalis avarii tagajärgi silmaga näha ja baar töötas ning klientide toitlustamine toimus. Tunnistaja U.S ütluste kohaselt oli baariruumi põrand osaliselt veega kaetud ruumi tagaosas ning laudade vahelt oli näha, et seal oli vesi all olnud. Arvestades lisaks eeltoodule kostja esitatud fotoga, mille kohaselt ei asendatudki endist „X” baari saali laudpõrandat uue laudpõranda, vaid hoopis keraamiliste plaatidega kaetud põrandaga, mida kinnitas kohtuistungil ka hageja seaduslik esindaja, asus kohus seisukohale, et kindlustushüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada kostja esitatud dokumentaalset tõendit, kus J OÜ on teinud hinnapakkumise kahjustatud põranda asendamiseks samaväärsega 69 300 krooni eest, millele lisandub käibemaks 18 %. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kahju hüvitamise katteks 66 300 krooni, kuna väljamakstavast kahjuhüvitisest tuleb maha arvata poolte vahel kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 3 000 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 09.05.2006 otsuse ja 02.06.2006 täiendava otsuse osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ T hagi täies ulatuses rahuldamata, mõista OÜ-lt T AS I kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja jätta menetluskulud OÜ T kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on esimese astme kohus ebaõigesti leidnud, et kahjujuhtumi näol on tegemist kindlustusjuhtumiga. Kindlustusjuhtumina käsitletavad sündmused on loetletud kindlustuslepingus. Kindlustustingimused annavad ammendava loetelu kindlustusjuhtumitest. Juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimuste THE 20021 punktis 4.2.2.2 ega 4.2.3.1 ei ole kindlustusjuhtumina määratletud vihmavee sissetungimist hoonesse ja seetõttu ei olnud antud kahjujuhtumi puhul tegemist loodusõnnetuse ega veeavariiga. Hageja ruumid said nii 24.06.-27.06.2004 kui ka 03.07.2004 kahjustada suurte vihmasadude tõttu tekkinud üleujutuse käigus. Seda tõendavad hageja 29.06.2004 kahjuavaldus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tõend sademete hulga kohta Tallinnas 03.07.2004, AS Tallinna Vesi 27.01.2005 kiri nr 2/345-1 ja Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2005 kiri nr 8.1-1T/465, mille kohaselt Tallinna kesklinnas on reovesi ning sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi kanaliseeritud ühiselt. Vihmavesi tungis hageja keldris asuvatesse ruumidesse, kuna piiratud läbilaskevõimega Tallinna Vanalinna kanalisatsioon ei suutnud reovett ära juhtida. Harju Maakohus on õigesti lugenud 2004. a. juuni- ja juulikuiseid suuri sadusid ja üleujutust üldteada asjaoluks. Kahjujuhtumite toimumise perioodi on põhjalikult kajastatud ajakirjanduses, kuna samal ajal oleks vihma tõttu ära jäänud Eesti 24. üldlaulupidu. Apellandi arvates on kohus ebaõigesti tuvastanud, et vee sisseimbumine „X” baari 24.06.2004-27.06.2004 toimus kanalisatsioonitrassi purunemise tõttu. OÜ B seisukoht, et x tänavale suubuv kanal varises osaliselt sisse, on oletuslik, ebaloogiline ning vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Tsiviilasjas puuduvad tõendid selle kohta, et kanalitrass x tn kanalisatsioonikaevu ja x tänava all kulgeva kanalisatsiooni vahel oleks

4(7)

üldse purunenud. AS Tallinna Vesi esindaja selgituste kohaselt parandati 2004. a. sügisel kanalisatsioonikaevu, mitte kanalitrassi. Tunnistaja U. S (kostja kahjukäsitleja) kinnitas, et kanalisatsioonikaevu purunemise jälgi ta ei näinud ja samuti ei nähtu purunemise jälgi U. S poolt 01.09.2004 tehtud fotodel kanalisatsioonikaevust. U. S ütluste kohaselt oli „X” baaris ka varasematel aastatel analoogilisi juhtumeid esinenud, s. o tugevate vihmasadude tagajärjel võis kanalisatsioonitrassis tõusnud veetaseme tõttu sadevesi hakata keldriruumi sisse jooksma. Väidetava kanalitrassi purunemise ja tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Pärast üleujutust (vihmavee sissetungimist) 2004. a. suvel baariruumides viibinud tunnistajate ütlused kinnitavad, et „X” baaris jätkus majandustegevus, baariruumide sanitaarne olukord oli rahuldav ja hagis esitatud väited baari olukorrast ja majandustegevuse seiskumisest ei vasta tõele. U. S ütluste kohaselt oli niiskunud ainult ruumi põrand; kindlustusobjekti ülevaatamise ajal viibis baaris mitu klienti. Tunnistajana ülekuulatud Tervisekaitseinspektsiooni Harjumaa osakonna juhataja K. R ütluste kohaselt 2004. a. suvel ta „X” baaris mingeid avarii tagajärgi ei näinud; kontrollimise ajal toimus seal inimeste toitlustamine. Juhul kui kanalisatsioonitrassi purunemisest tingitult oleks vesi „X” baari sisse jooksnud, siis ei oleks enne x tn kanalisatsioonikaevu ja sellest lähtuva kanalitrassi parandamist seal majandustegevust saanud toimuda. Hageja esitatud tõendid „X” baari olukorra kohta tõendavad selle seisukorda 2004. a. oktoobris, mitte kindlustuskaitse kehtivuse ajal. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub jätta oma kohtukulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium ei tuvastanud materiaalõigusnormi ebaõiget kohaldamist ega apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõigusnormide rikkumist tõendite hindamise osas. Otsus on seaduse nõuete kohaselt põhjendatud ning kohtu järeldus hagi osalise rahuldamise osas tugineb esitatud tõenditel. Hageja taotles kostjalt varakindlustuse lepingu alusel kindlustushüvitise väljamõistmist, mille maksmisest kindlustusandja keeldus. Kindlustushüvitise nõude rahuldamiseks tuli tuvastada alljärgnevad faktilised asjaolud: 1.varalise kahju olemasolu ja selle suurus, 2.kahju tekkimine kindlustusperioodi kestel, 3.kindlustuskaitse laienemine kahjujuhtumile, 4.asjaolude puudumine, mis andis kindlustusandjale õiguse keelduda hüvitise maksmisest. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohaga, et hagejal tekkis varaline kahju veeavarii, millele laienes kindlustuskaitse, tagajärjel ning tegemist oli kindlustusjuhtumiga VÕS § 423 lg 1 mõttes ja poolte vahel sõlmitud vara kindlustamise lepingu juurde kuuluva Juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimuste punkti 4.2.3.1.a. alusel. Nimetatud kindlustustingimuste kohaselt oli kindlustusriskiks veeavarii, kui selle põhjustas vee /vedeliku/ väljavoolamine või auru väljatungimine veevarustus-, kanalisatsiooni-, jahutus-või küttesüsteemist selle ootamatu purunemise tõttu. Maakohus on otsust piisavalt põhjendanud, miks ta loeb kahjujuhtumit

5(7)

kindlustusjuhtumiks. Seega kindlustusandjal puudus alus keelduda kindlustushüvitise maksmisest. Kuivõrd kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses toodud põhjendusi, kuid peab vajalikuks vastata apellatsioonkaebuses toodud väidetele. Apellandi väide, et veeavarii tekkimine kanalisatsioonitrassi purunemise tõttu ei leidnud tõendamist, on ekslik. OÜ B kinnitas oma kirjas 26.07.2004, et hageja baaris tekkis avarii seetõttu, et x tn kollektorisse suubuv kanal varises sisse osaliselt, põhjustades settekaevu täitumise fekaaliga, mis pressis edasi läbi paekivi vundamendi ruumidesse/ t.lk.52/. Sama asjaolu kinnitas OÜ B ka 21.09.2004 kirjas/ t.lk. 100/. Kolleegium ei tuvastanud eelnimetatud tõendite vastuolu teiste tõenditega. Apellatsioonkaebuses luges apellant võimaliku kahju tekkimise põhjuseks vihmasadudest tekkinud üleujutust, kuid antud asjaolu ei leidnud tõendamist ei maakohtus ega ka ringkonnakohtus. Vaidlus puudus selle üle, et 2004. aasta juunis, juulis olid Eestis suured vihmasajud. Seega kahju tekkimise ajal toimunud suured vihmasajud võisid koormata ka kanalisatsioonitrasse, kuid maakohtus tuvastas, et baari ei tunginud heitvesi mitte üleujutuse tagajärjel, vaid nimelt kanalisatsioonitrassi purunemise tõttu. Poolte vahel sõlmitud Juriidiliste isikute vara kindlustuse lepingu nr 45382518 kohaselt oli kindlustusperioodiks 02.09.2003 kuni 01.09.2004. Apellandi väide on ekslik, et tõendamist ei leidnud hagejal kahju tekkimine kindlustusperioodil. Asjaolu, et hageja teavitas kostjat veeavariist baari ruumides kindlustusperioodil, ilmneb kostja enda 23.07.2004 teatisest, mille kohaselt hagejalt laekus teade kahju kohta 29.06.2004/ t. lk. 50/. Ekspertiisiakti nr 653 07.10.2004 kohaselt hageja baari ruumid said kannatada suvel 2004 ning vajasid seetõttu remonti / t. lk. 58 -70/. Seega on hageja tõendanud, et kahju tekkis nimelt kindlustusperioodi kehtivuse ajal ning seda asjaolu ei ole kostja usaldusväärsete tõenditega ümber lükanud. Apellatsioonkaebuses viidatud tunnistaja U. S, I kahjukäsitleja, koostas 30.06.2004 vaatlusakti, kus fikseeris juhtumi toimumist 23.06 ja 24.06.2004 „X“ baaris ning sellest ilmneb, et laudadest põrand oli märg 50% ulatuses/ t.lk. 157/. Ka see tõend kinnitab hageja väidet, et baar sai kannatada 2004.a. juunis. Tunnistaja K.R, kes teostas tervisekaitse järelevalvet, kinnitas samuti, et nägi 2004.a.suvel, et „X „ baari söögisaalis oli vesi, ning tundis ka kanalisatsioonilõhna / t.lk. 201/. Baari kohta tehtud fotod 12.10.2004 tõendavad tõepoolest baari väljanägemist antud hetkel, kuid ei lükka ümber ekspertiisiaktis nr 653 antud arvamust ega teisi tõendeid, et kahju sai tekkida 2004.a. suvel. Maakohus rahuldas hagi osaliselt summas 66 300 krooni ning selle summa üle ei tekkinud vaidlust apellatsioonimenetluses. Arvestades eeltoodut, on maakohus hagi põhjendatult rahuldanud ning apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda teha teistsugust otsust. Kohtukulude jaotus Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb apellandi kohtukulud jätta tema enda kanda.

6(7)

Vastustaja taotleb õigusabikulu väljamõistmist summas 4300 krooni, esitades kohtukulu kandmist tõendava tõendi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi enne 1.jaanuarit 2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamise ja nende kindlaksmääramise osas seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Vastavalt kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata summas 66 300 krooni, siis 5 % antud summalt moodustab 3315 krooni, mida tuleb lugeda põhjendatud ja vajalikuks kohtukuluks õigusabi osas.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.