lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-12030/4

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-06-12030/4
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1326
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-06-12030

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2007. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Margo Klaar

Tsiviilasi

A. G hagi Tallinna Äripanga AS vastu 26 060 029, 40 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.09.2006 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A. G määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 13.09.2006 määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik

1.A. G esitas 17.05.2006 hagi Tallinna Äripanga AS vastu, paludes kostjalt välja mõista 26 060 029, 40 krooni, millest 3 897 000 krooni on varaline kahju ja 5 663 029, 40 krooni saamata jäänud juhatuse liikme töötasu ning 16 500 000 krooni dividendid. Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Maaelu Edendamise Sihtasutus (MESA) vahel 2003. a jaanuaris sõlmitud laenulepingust nr 3001, mille p 3.3 järgi kohustus kostja kasutama laenu ainult p-s 1.4 nimetatud krediidisaaja AS-i UNIO finantseerimiseks. Hageja arvates seisneb kostja õigusvastane tegu selles, et ta ei andnud MESA-lt saadud laenu AS-ile UNIO üle laenulepingus määratud tingimustel, millega rikkus võlaõigusseaduse (VÕS) § 81 lg-st 1 tulenevat kohustust arvestada hageja huvidega. Ida-Viru Maakohtu 15.11.2004 otsusega kuulutati välja AS UNIO pankrot. Otseseks varaliseks kahjuks on hageja aktsiate väärtuse langus. Seoses AS UNIO pankroti väljakuulutamisega lõppes hageja juhatuse liikme leping, mistõttu jäi hagejal saamata perioodi 01.12.2004-31.12.2013 eest juhatuse liikme töötasu. Seoses äriplaani realiseerimata jäämisega jääb hagejal saamata tulu dividendide näol vähemalt 16 500 000 krooni. Kuna kostja ei täitnud kohustust anda AS-ile UNIO vastavatel tingimustel laenu, osutus äriplaani teostamine võimatuks ja AS UNIO muutus püsivalt maksejõuetuks, mis omakorda tõi kaasa pankroti ja hageja juhatuse liikme lepingu lõppemise ning hageja omandis olevate AS UNIO aktsiate väärtuse langemise. Hageja esitas taotluse menetlusabi saamiseks, paludes vabastada teda kas täielikult riigilõivu tasumisest või lubada tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena (kuni 1500 krooni kuus).
2.Kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel hindama kavandatava menetluses osalemise edukust, kohustas kohus Tallinna Äripanga AS-i esitama oma seisukohad (TsMS § 187 lg 1). Nii hagi menetlusse võtmise otsustamiseks kui menetlusabi taotluse lahendamiseks vajas vaidluse olemus selgitamist (TsMS § 372 lg 3). Kirjalikus vastuses pidas Tallinna Äripanga AS kavandatavat menetlust edutuks ja hagi pahatahtlikuks, lisades ühtlasi ka AS UNIO 2003. a majandusaasta aruande, millest nähtuvalt on Tallinna Äripanga AS andnud nimetatud äriühingule laenu kahe laenulepingu alusel, kusjuures lepingutest tuleneva kohustuse saldo panga eest seisuga 31.12.2003 oli 11 427 855 krooni. Hageja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kuna hageja ja AS UNIO (pankrotis) ei ole kõnesoleva laenulepingu pooleks, ei tekkinud neil ka sellest lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Puuduvad tõendid, et kostja oleks pidanud koheselt MESA-lt saadud raha AS-ile UNIO üle kandma. Kui kostja tegevus kellelegi kahju tekitas, võis selleks olla AS UNIO. Kostja ei ole sõlminud hagejaga juhatuse liikme lepingut, dividendide nõue on oletuslik. Hageja soovib oma äririske ja juhtimisvigu üle kanda kostjale. Juhul kui kohus võtab hagi menetlusse, tuleb kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatise.
3.Harju Maakohus keeldus hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seetõttu ei lahendanud kohus ka hageja taotlust menetlusabi saamiseks. Kostja ja MESA vahel 2003. a jaanuaris sõlmitud laenulepingu nr 3001 alusel laenas MESA kostjale 13 miljonit krooni sihtotstarbega finantseerida AS-i UNIO kostja poolt MESA-le laenutaotluses esitatud viisil, tähtajal ja eesmärgil (p 1.4 ja 3.3). Seega oli AS UNIO lepingus kolmandaks isikuks, kelle huve laenuandja soovis kaitsta (VÕS § 81 lg 1). VÕS § 81 lg 2 kohaselt on kaitstud kolmandal isikul õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist kohustust rikkunud isikult (kostjalt). Kaitstud isikuks lepingu kohaselt on AS UNIO. Asjaolu, et hageja on AS UNIO juhatuse liige ja aktsionär, ei anna talle iseseisvat nõudeõigust VÕS § 82 lg 2 ja viidatud laenulepingu alusel. Nõudeid selle laenulepingu alusel oli võimalik esitada AS-il UNIO (pankrotis) või MESA-l. Määruskaebuse sisu, vastus kaebusele ja menetluse edasine käik
4.A. G palub määruskaebuses kohtumääruse tühistada ja võtta hagi menetlusse ning lahendada menetlusabi taotlus. Kaebuse kohaselt tõlgendas kohus VÕS § 81 liialt kitsalt. Seadus ei piira isikute ringi, kes võivad olla kaitstavaks kolmandaks isikuks VÕS § 81 mõttes, samuti ei pea kolmas isik olema märgitud vaidlusaluses lepingus. VÕS § 81 ei eelda, et kaitstavaks kolmandaks isikuks on vaid see isik, kes on sellisena märgitud lepingus. Lepinguga kaitstav kolmas isik kuulub tuvastamisele asja sisulise arutamise käigus. Kuna kolmanda isiku määratlemine eeldab materiaalõiguse normi kohaldamist ja tõlgendamist, tuvastas kohus vaidlustatud määrusega lubamatult, et kaitstavaks kolmandaks isikuks on AS UNIO. Kui kohus möönab, et lepingu mittetäitmisega on kahju tekitatud AS-ile UNIO, peab kohus võtma omaks kahju tekkimise ka selle ainuaktsionärile. Hageja leiab, et ühe kahju ettenähtavus eeldab samaaegselt teise isiku kahju ettenähtavust. Ainult asja sisulise menetluse käigus saab kohus hinnata, kas kõnealune laenuleping kaitses ka hageja õigusi ja kas hageja huvid olid või pidid olema kostjale äratuntavad.
5.Kostja ei pea määruskaebust õigeks, vaidleb sellele vastu ning palub jätta kohtumääruse muutmata. Kohus tõlgendas VÕS § 81 õigesti. Kui nõustuda hageja seisukohaga, tekiks olukord, kus lisaks hageja nõudeõigusele tekiks kostja vastu nõudeõigus ka riigil (AS UNIO poolt hagejale väljamaksmata dividendide eest tasumisele kuulunud tulumaks). Ilmselgelt ei ole sellise kahju hüvitamise võimaluse kehtestamine VÕS § 81 mõttega kooskõlas.
6.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 26.10.2006 määrusega TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtumääruse tühistamiseks ning see tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata.
8.Maakohus leidis õigesti, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes võimalik. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kui kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb eelnimetatud põhjusel keelduda, ei olnud vajalik menetlusabi taotlust eraldi hinnata. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi tingimusel, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Seega tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel lisaks taotleja majanduslikule seisundile hinnata ka kavandatava menetluse edukust.
9.Hageja nõue kahju hüvitamiseks tugines asjaolule, et kostja, vaatamata sellele, et MESA andis talle sihtotstarbelist laenu, ei andnud seda laenu AS-le UNIO laenulepingus ja laenutaotluses määratud tingimustel, millega tekitati kahju AS-le UNIO (äriplaan jäi realiseerimata) ja hagejale kui nimetatud äriühingu ainuaktsionärile (kuna äriplaani teostamine osutus võimatuks, muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks, mis tõi kaasa pankroti, juhatuse liikme lepingu lõppemise ja aktsiate väärtuse languse). Seega tugines hageja nõue kostja ja MESA vahel sõlmitud laenulepingule, mida kostja väidetavalt ei täitnud. Hagi õiguslikuks aluseks oli hagis märgitud VÕS § 81, mille lg 1 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega, lg 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud sättest tulenevaks kolmandaks isikuks võiks antud faktiliste asjaolude puhul olla AS UNIO, kelle huvid võisid ühtida MESA kui võlausaldaja huvidega, mitte aga hageja. Hagiavalduses toodud õiguslik konstruktsioon, et kostja ja MESA vahelise laenulepinguga kaasnes kostja kohustus arvestada hageja huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega VÕS § 81 lg 1 mõttes, ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Võlausaldajaks nimetatud sätte tähenduses ei olnud AS UNIO, vaid MESA. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et eelnimetatud asjaolusid sai kohus tuvastada vaid asja sisulise arutamise käigus. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel lasus kohtul kohustus kontrollida muuhulgas ka hagi õiguslikku põhjendatust.

Ü.Jänes

G.Kivinurm

M.Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.