Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-56-07 Tartu, 5. juuni 2007. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Aleksandr Geibatovi (pankrotis) hagi TALLINNA ÄRIPANGA AS-i vastu 26 060 029 krooni 40 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 2-06-12030 Aleksandr Geibatovi (pankrotis) määruskaebus Hageja Aleksandr Geibatov (pankrotis, isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Kostja TALLINNA ÄRIPANGA AS (registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Madis Kiisa 14. mai 2007. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta täiendamise teel osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 7. veebruari 2007. a määruse põhjendusi.
2.Ülejäänud osas jätta määrus muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada AS-ile Advokaadibüroo Paul Varul 23. veebruaril 2007. a Aleksandr Geibatovi (pankrotis) määruskaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.17. mail 2006. a esitas Aleksandr Geibatov (hageja) Harju Maakohtule hagi TALLINNA ÄRIPANGA AS-i (kostja) vastu, paludes kostjalt välja mõista 26 060 029 krooni 40 senti, millest 3 897 000 krooni on varaline kahju, 5 663 029 krooni 40 senti saamata jäänud juhatuse liikme töötasu ning 16 500 000 krooni dividendid. Hagi kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MESA) vahel 2003. a jaanuaris sõlmitud laenulepingust nr 3001, mille p 3.3 järgi kohustus kostja kasutama laenu ainult p-s 1.4 nimetatud krediidisaaja AS-i UNIO finantseerimiseks. Hageja arvates seisneb kostja õigusvastane tegu selles, et ta ei andnud MESA-lt saadud laenu AS-ile UNIO üle laenulepingus määratud tingimustel, millega rikkus võlaõigusseaduse (VÕS) § 81 lg-st 1 tulenevat kohustust arvestada hageja huvidega. Hageja on AS UNIO ainuaktsionär ja juhatuse liige. Ida-Viru Maakohtu 15. novembri 2004. a otsusega kuulutati välja AS UNIO pankrot. Otseseks varaliseks kahjuks on hageja aktsiate väärtuse langus. AS UNIO pankroti väljakuulutamise tõttu lõppes hageja juhatuse liikme leping, mistõttu jäi hagejal perioodi 1. detsembrist 2004 kuni
31.detsembrini 2013 eest saamata juhatuse liikme töötasu. Seoses äriplaani realiseerimata jäämisega jääb hagejal saamata tulu dividendide näol vähemalt 16 500 000 krooni. Kuna kostja ei täitnud kohustust anda AS-ile UNIO vastavatel tingimustel laenu, osutus äriplaani teostamine võimatuks ja AS UNIO muutus püsivalt maksejõuetuks, mis omakorda tõi kaasa pankroti ja hageja juhatuse liikme lepingu lõppemise ning hageja omandis olevate AS UNIO aktsiate väärtuse langemise. Hageja esitas
taotluse menetlusabi saamiseks, paludes vabastada teda kas täielikult riigilõivu tasumisest või lubada tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena (kuni 1500 krooni kuus).
2.Harju Maakohus kohustas kostjat esitama hagi kohta oma seisukohad, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 181 lg 1 kohaselt peab kohus menetlusabi taotluse lahendamisel hindama kavandatava menetluses osalemise edukust. Nii hagi menetlusse võtmise otsustamiseks kui ka menetlusabi taotluse lahendamiseks vajas vaidluse olemus selgitamist (TsMS § 372 lg 3). Kirjalikus vastuses pidas kostja kavandatavat menetlust edutuks ja hagi pahatahtlikuks, lisades ühtlasi ka AS-i UNIO 2003. a majandusaasta aruande, millest nähtuvalt on kostja andnud nimetatud äriühingule laenu kahe laenulepingu alusel, kusjuures lepingutest tuleneva kohustuse saldo panga ees seisuga 31. detsember 2003 oli 11 427 855 krooni. Hageja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Kuna hageja ja AS UNIO ei ole laenulepingu pooleks, ei tekkinud neil ka sellest lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Puuduvad tõendid, et kostja oleks pidanud kohe MESA-lt saadud raha AS-ile UNIO üle kandma. Kui kostja tegevus kellelegi kahju tekitas, võis selleks olla AS UNIO. Kostja ei ole sõlminud hagejaga juhatuse liikme lepingut, dividendide nõue on oletuslik. Hageja soovib oma äririske ja juhtimisvigu üle kanda kostjale. Juhul, kui kohus võtab hagi menetlusse, tuleb kohustada hagejat andma kostja menetluskulude katteks tagatise.
3.22. juulil 2006. a andis hageja pankrotihaldur nõusoleku selle kohta, et hageja võib menetlust jätkata. Nimetatud nõusolek saabus Harju Maakohtusse 18. septembril 2006.
4.Harju Maakohus keeldus 13. septembri 2006. a määrusega hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmast, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Seetõttu ei lahendanud kohus ka hageja taotlust menetlusabi saamiseks. Kostja ja MESA vahel 2003. a jaanuaris sõlmitud laenulepingu nr 3001 alusel laenas MESA kostjale 13 miljonit krooni sihtotstarbega finantseerida ASi UNIO kostja poolt MESA-le laenutaotluses esitatud viisil, tähtajal ja eesmärgil (p-d 1.4 ja 3.3). Seega oli AS UNIO lepingus kolmandaks isikuks, kelle huve laenuandja soovis kaitsta (VÕS § 81 lg 1). Võlaõigusseaduse § 81 lg 2 kohaselt on kaitstud kolmandal isikul õigus nõuda tekitatud kahju hüvitamist kohustust rikkunud isikult (kostjalt). Lepingu kohaselt on kaitstud isik AS UNIO. Asjaolu, et hageja on AS UNIO juhatuse liige ja aktsionär, ei anna talle iseseisvat nõudeõigust VÕS § 81 lg 2 ja viidatud laenulepingu alusel. Nõudeid selle laenulepingu alusel oli võimalik esitada AS-il UNIO (pankrotis) või MESA-l. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus kohtumääruse tühistada ja võtta hagi menetlusse ning lahendada menetlusabi taotlus. Kaebuse kohaselt tõlgendas kohus VÕS § 81 liialt kitsalt. Kostja ei pidanud määruskaebust õigeks ja palus jätta see rahuldamata.
5.26. oktoobri 2006. a määrusega ei rahuldanud maakohus määruskaebust ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. veebruari 2007. a määrusega maakohtu määruse muutmata.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel keelduda, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes võimalik. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kui kohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb eelnimetatud põhjusel keelduda, ei olnud vajalik menetlusabi taotlust eraldi hinnata. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusosalisele menetlusabi tingimusel, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas, ja menetluses osalemine ei ole ilmselt pahatahtlik. TsMS § 181 lg 2 kohaselt võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui menetlusosalise esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Seega tuleb menetlusabi taotluse lahendamisel lisaks taotleja majanduslikule seisundile hinnata ka kavandatava menetluse edukust. Hageja nõue kahju hüvitamiseks tugines asjaolule, et kostja, vaatamata sellele, et MESA andis talle sihtotstarbelist laenu, ei andnud seda laenu AS-ile UNIO laenulepingus ja laenutaotluses määratud tingimustel, millega tekitati kahju AS-ile UNIO (äriplaan jäi realiseerimata). Samuti tekitati kahju hagejale kui nimetatud äriühingu ainuaktsionärile (kuna äriplaani teostamine osutus võimatuks, muutus äriühing püsivalt maksejõuetuks, mis tõi kaasa pankroti, juhatuse liikme lepingu lõppemise ja aktsiate väärtuse languse). Seega tugines hageja nõue kostja ja MESA vahel sõlmitud laenulepingule, mida kostja väidetavalt ei täitnud. Hagi õiguslikuks aluseks oli hagis märgitud VÕS § 81, mille lg 1 kohaselt võib lepinguga kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega, lg 2 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud sättest tulenevaks kolmandaks isikuks võiks praegusel juhul olla AS UNIO, kelle huvid võisid ühtida MESA kui võlausaldaja huvidega, mitte aga hageja. Hagiavalduses toodud õiguslik konstruktsioon, et kostja ja MESA vahelise laenulepinguga kaasnes kostja kohustus arvestada hageja huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega VÕS § 81 lg 1 mõttes, ei ole kooskõlas faktiliste asjaoludega. Võlausaldajaks nimetatud sätte tähenduses ei olnud AS UNIO, vaid MESA. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, et eelnimetatud asjaolusid sai kohus tuvastada vaid asja sisulise arutamise käigus. Hagi menetlusse võtmise otsustamisel oli kohtul kohustus kontrollida muu hulgas ka hagi õiguslikku põhjendatust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi määruse teinud kohtule. Määruskaebuse kohaselt on kohtul TsMS § 371 lõikest 2 tulenevatel alustel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. VÕS § 81 lg 1 tõlgendamine oleks pidanud toimuma korralise kohtumenetluse raames, milles pooltel oleks olnud võimalik esitada oma seisukohti, tõendeid jne. Kuna hagejal on õigus muuta hagi alust või eset kohtuvaidluse
lõppemiseni, ei ole hagiavalduse esitamisel veel võimalik hinnata, millisel alusel ja millise hagieseme suhtes tuleb kohtul menetluse lõppedes teha lahend. Seetõttu saab hagi menetlusse võtmata jätmise aluseks olla vaid asjaolu, mis selgelt välistab hageja nõude menetlemise. Kohtud on VÕS § 81 lg-d 1 ja 2 valesti tõlgendanud. Need normid ei välista ka hageja kui AS UNIO ainuaktsionäri huvide kaitset.
8.Kostja leidis vastuses määruskaebusele, et ringkonnakohtu lahend on seaduslik ja põhjendatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrust tuleb osaliselt muuta põhjenduste täiendamisega. Ülejäänud osas tuleb määrus jätta muutmata.
10.Kolleegium peab esmalt vajalikuks selgitada TsMS § 371 lg 2 p 1 eesmärki. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kolleegium näeb selle sätte peamise eesmärgina vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks ei ole mingit õiguslikku alust. Kui selline hagi võetakse menetlusse ning jäetakse rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumine ei olnud üldse võimalik, peab hageja kandma menetluskulud (TsMS § 162 lg 1). Seevastu hagiavalduse tagastamisel TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel tagastatakse hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt tema tasutud riigilõiv. Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et kohtul on TsMS § 371 lõike 2 p-st 1 tuleneval alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamisel peab kohus seetõttu hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Kui kohtul tekib analüüsi käigus veendumus, et sellist õigusnormi õiguskorras ei eksisteeri, võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. Seejuures tuleb asjakohast määrust TsMS § 465 lg 2 nõuete kohaselt põhjendada, näidates muu hulgas põhjendused, mille alusel kohus jõudis järeldusele, et hagiavalduse saab jätta menetlusse võtmata. Samas märgib kolleegium, et hageja õigused hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel on kaitstud ka sel viisil, et tal on õigus esitada maakohtu määruse peale määruskaebus ringkonnakohtule. Sellise õiguse annab TsMS § 372 lg 5 esimene lause. Samuti on hagejal õigus vaidlustada määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus Riigikohtus (vt TsMS § 372 lg 5 teine lause).
11.Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et TsMS § 371 lg 2 p 1 kohaldamiseks puudus alus, kuna ei olnud veel selge, millise hagi aluse ja eseme suhtes tuleb kohtulahend teha. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi lähtub kohus üksnes sellest faktilisest alusest, mis on hagiavalduses märgitud. Hageja õiguste rikkumise võimalikkuse all selle sätte tähenduses mõeldakse hagis esitatud nõude ehk hagi eseme õiguslikku põhjendatust, mida hindab kohus, olemata seotud hageja esitatud õigusliku põhjendusega.
12.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga selles, et võlaõigusseaduse § 81 lg-d 1 ja 2 ei anna
praegusel juhul hagejale nõudeõigust kostja vastu, eeldades hageja esitatud asjaolude õigsust. Kohtud on leidnud õigesti, et nimetatud sättest tulenevaks kolmandaks isikuks võiks esitatud faktiliste asjaolude puhul olla AS UNIO, mitte aga hageja. Samas on ringkonnakohus jätnud määruses ekslikult märkimata, et ka muu õigusnorm ei sätesta alust, mis võimaldaks praegust hagi rahuldada (vt käesoleva määruse p 10). Kolleegium peab menetlusökonoomia huvides võimalikuks asja tagasi saatmata muuta ringkonnakohtu määrust osaliselt selle põhjenduste täiendamisega. Määruse täiendamiseks tuleb lugeda kolleegiumi seisukohta, et hageja nõude rahuldamine ei ole praegusel juhul võimalik ka muude, hagis viitamata õigusnormide alusel. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.