Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

. esitas AS hagi MM vastu 14 835,24 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja hagejale taotluse krediitkaardi saamiseks. Taotlus vormistati koos krediitkaardi lepingu tingimustega poolte kokkuleppel krediitkaardi lepinguks . Lepingu alusel võimaldati kostjal kasutada krediiti summas 20 000 krooni, intressimääraga 16% aastas, kohustusliku tagasimakse limiidiga 10 000 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 1 000 krooni. Krediidi kasutamiseks väljastas hageja . kostjale krediitkaardi nr. . Perioodil kasutas kostja krediiti tehingute sooritamiseks summas 23 057,62 krooni, millest on käesoleva ajani tasumata 9 101,71 krooni, mis moodustab võlgnevuse põhiosa. Hageja, võttes aluseks lepingu tingimuste punkti 4.12.3., blokeeris krediitkaardi ning, lähtudes tingimuste punktist 10.5., lõppes leping 60 päeva möödumisel blokeerimisest. Lepingu lõppemisel kohustus kostja hagejale tagasi maksma kõik lepingu alusel tasumisele kuuluvad summas Hageja on krediidilimiidi kasutatud osalt kuni lepingu lõpetamiseni arvestanud intressi summas 276,60 krooni. Intressiarvestus on alljärgnev: Vastavalt lepingule on intress 16% aastas, intressi arvestamisel võetakse aluseks aasta pikkusega 365 päeva, arvestusperioodi pikkuseks on üks kuu; Kostja ei ole tasunud lepingu alusel tasumisele kuuluvaid intresse, seega on intresside arvestamise perioodi alguseks 01.05.2003 a. Intresse arvestatakse kuni lepingu lõpetamiseni, mis toimus 01.06.2003 a. Kaardi blokeerimisest kuni lepingu lõpetamiseni s.o 1 maist kuni 30 maini arvestati intresse krediidisummalt 23 057,62 krooni. Intress aprilli-mai eest on summas 276,60 krooni (23 057,62 kr x 0,04% = 9,22 krooni päevas; 9,22 krooni päevas x 30 päeva = 276,60 krooni). Hageja on võlgnevuse põhiosalt arvestanud viiviseid kahe ajaperioodi eest. Esimene ajavahemik ja arvestuslik viivisemäär 16% aastas ning teine ajavahemik . viivisemääraga 23%. Viivisearvestuse alguseks on võetud lepingu lõpetamise kuupäev ning aluseks aasta pikkusega 360 päeva. Hageja on hakanud viivist arvestama summalt 16 976,71 krooni, see on summa mis kostja võlgnes hagejale lepingu lõpetamise päeval. Kokku on hageja arvestanud viivist summas 5 456,93 krooni. Seisuga võlgneb kostja hagejale kokku 14 835,24 krooni, millest 9 101,71 krooni on tasumata krediidi põhiosa, 276,60 krooni on krediidilimiidi kasutatud osalt arvestatud intress ja 5 456,93 krooni on viivis krediidi tasumisega viivitamise eest. esitas hageja taotluse hagihinna vähendamiseks, kuivõrd kostja on peale hagi esitamist tasunud põhivõlgnevusest 1 127,50 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse põhiosa summas 7 974,21 krooni, viivised summas 5 456,93 krooni ja intressid summas 276,60 krooni, kokku summas 13 707,74 krooni. Eelistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada ning kostjalt välja mõista 13 707,74 krooni. Kostja ei ilmunud eelistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjale on kutse kätte toimetatud ja ta oli istungi toimumise ajast teadlik. Kostja vastuväiteid tema vastu esitatud hagile ei ole esitanud. Kohtu põhjendused TsMS § 410 kohaselt kohus lahendab kohale ilmunud hageja taotlusel asja sisuliselt, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile.

AS ja MM vahel sõlmitud krediitkaardi lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 401 lõike 1 kohaselt on krediidilepinguks leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediidi), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt Magnet krediitkaardi lepingu tingimuste punktile 1.2. on magnet krediitkaart hageja omandis olev kaugjuurdepääsuga maksevahend, mis väljastatakse kostjale kui krediitkaardi kasutajale krediidi kasutamiseks. Tulenevalt nimetatud tingimuste punktist 1.5. kaardi valdaja võib krediitkaarti kasutada teenuste ja kaupade eest tasumiseks, sularaha väljavõtmiseks ja muudeks toiminguteks. Tulenevalt tingimuste punktist 7.3. ja 7.4. konto omanik vastutab kõigi krediitkaardiga tehtud toimingute eest ja kohustub kõik toimingud tegema isiklikult. Lepingu tingimuste punkti 4.1. alusel leppisid pooled kokku maksimaalses piirsummas ehk krediidilimiidis, mille piires pank konto omanikule krediiti annab. Tulenevalt krediitkaardi lepingu tingimuste punktist 4.3. on kohustusliku tagasimakse limiit lepingus fikseeritud krediidilimiidi kasutatud osa piirimäär, mille ületamisel algavad kohustuslikud tagasimaksed. Krediitkaardi lepingu tingimuste punkti 5.5. kohaselt kohustusliku tagasimakse summa kantakse maksepäeval arvelduskontolt kaardikontole, kui kaardikonto kasutatud krediidilimiit ületab kohustusliku tagasimakse limiidi. Lepingu tingimuste punkti 5.8. kohaselt konto omanik kohustus tagama arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tasuda igakuiselt intresse, tagasimakseid ja muid lepingujärgseid makseid. Tingimuste punkti 5.3. kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale vastavalt kokkulepitud määrale krediidilimiidi kasutatud osalt intresse. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 415 lg-st 1 tuleneb, et tarbijalt ei või krediidilepingu rikkumisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Samuti sätestab krediitkaardi lepingu tingimuste punkt 7.4.3., et pangal on õigus tarbijast konto omaniku puhul nõuda viivist seaduses sätestatud suuruses võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja oma lepingust tulenevat kohustusi täitnud. Kostja ei ole võlgnevuse suurust ja kujunemist vaidlustanud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 13 707,74 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud

kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 1 050 hageja kasuks. TsMS § 52 p 5 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 97,80 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.