Võlaõigus › Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud)

Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu teenustasu 9 733,89 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris. Igakuiselt on hageja kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolu ja tagajärgi, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01.01.2005.a moodustab 9 733,89 krooni. Hageja palub vastavalt EES § 37, TsK § 477 ja VÕS § 1028 kostjalt välja mõista alusetult saadud 9 733,89 krooni, riigilõivu 700 krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40 krooni ning õigusabi eest 224,20 krooni. Asja käik Ida-Viru Maakohus oma 25.04.2005 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) rahuldas hageja nõude ning mõistis kostjalt välja võlgnevuse ning menetluskulud. Kostja esitas 09. mail 2005 kohtule kaja menetluse taastamiseks. Kohus taastas tsiviilasjas menetluse. Kohtule esitatud vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista, kuna korteris on üle mindud alternatiivküttele. Samuti on vesi kinni keeratud ning plommitud. Korter on 2004 aastal edasi müüdud. Eelistung Eelistungil, mis toimus 20. septembril 2005 jäi hageja esindaja hagiavalduse juurde. Esindaja seletuste kohaselt ei ole dokumente selle kohta, et kostja on seaduslikult üle läinud alternatiivküttele. Kostja seletuste kohaselt on korter käesolevaks ajaks müüdud ning kui üle mindi alternatiivküttele, siis ta selles korteris ei elanud. Hagejal on esitatud arvestus nii, et kostja elab ka praegu selles korteris. Asja käik Ida-Viru Maakohus oma 01. novembri 2005 määrusega rahuldas V. K. taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras kostjale õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta riigi õigusabi osutaja. Haginõude suurendamine Hageja esitas 08. septembril 2006 Viru Maakohtule haginõude suurendamise avalduse. Esitatud avalduse alusel Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja oli hagetava perioodi jooksul korteri asukohaga X korteriomanik. Korteri suuruseks oli 62,6 m2. Seisukohtadele lisatud soojusenergia eest esitatud arvete, laekumiste ja võlgnevuste arvestusest on näha, et kostja võlgnevus pärineb perioodist mai 1997 kuni märts 2004. Selle perioodi jooksul on kostjale arvestatud 11085,26 krooni ja kostja pole midagi tasunud. Soojusenergia arvestamisel juhindus hageja Majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodikast, mis on avaldatud 1997 aastal Riigi Teatajas. Perioodil mai 1997 kuni september 2002 soojusenergia arvestuse komponendid on kajastatud toimiku leheküljel 9-11 asuval tõendil. Tulbas „Kuupäev“ on kajastatud kuu mille eest on arvestatud tasu tarbitud soojusenergia eest. Tabelis on kajastatud tariif korteri ühe ruutmeetri kohta, mis korrutades korteri üldpinnaga on saadud kütte maksumus, mis on kajastatud tulbas „Küte". Tabelis on kajastatud tariif vee soojendamise eest ühe inimese kohta, mis korrutades korterisse sissekirjutatud inimeste arvuga saadakse vee soojendamiseks kulunud soojusenergia tasu, mis on kajastatud tulbas „S.vesi". Liites tulpades „Küte" ja „S.vesi" saamegi tulbas „Kokku" kajastatud kogu soojusenergia maksumuse arvestatud kuu jooksul. Alates aprillist 2001 lisandub soojusenergia jaotamise teenustasu 10,80 krooni.

Perioodil oktoober 2002 kuni märts 2004 tarbitud soojusenergia kohta esitas hageja iga kuu kostjale arved, milles on kõik avalikud komponendid kajastatud. Arvetel on kajastatud arve tasumise tähtajad, milleks oli arvestuskuule järgnenud kuu 25. kuupäev. Igal arvel on kajastatud ka eelmise perioodi võlgnevus, millega hageja tuletas sisuliselt meelde võlgnevuse olemasolu.

Vastavalt Võlaõigusseadusele, st. peale 01.07.2002 ( VÕS § 1028 lg 1)võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja ei omandanud ajavahemikul 1997 kuni 01.07.2002 hagejalt vara ei tehingu ega ka lepingu alusel. Seaduslikke aluseid selle ajavahemiku eest väljamõistmiseks hageja kohtule ei esitanud. Tõendid selle kohta, et kostja omandas alusetult hagejale kuuluvat vara, toimiku materjalides ei ole. Vastavalt kuni 01.07.03.a. kehtinud Energiaseadusele ja Kaugkütteseadusele, mis kehtib alates 01.07.2003.a.on kohustused sooja tootmisel, jagamisel ja müümisel pandud soojavarustusega tegelevale ettevõttele. Toimikust ei nähtu, et hageja on selline ettevõte. Seoses Võlaõigusseaduse Energiaseaduse ja Kaugkütteseaduse sätetega peab hageja kohtus tõestama mis ajast ja mis alusel on ta isik, keda võib käsitleda vara üleandjana ning kostja on vastavalt selle vara saaja. Peale selle, vastavalt VÕS § 1028 lg 2 p 2 ei või hageja kostjalt saadut tagasi nõuda, kui õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud. Hagiavaldusest ei ole võimalik tuvastada millal, mis ajast, mis alusel hageja eeldab, et ta andis vara üle kostjale, mis ajast ja miks oletab hageja, et tal on õigus nõuda alusetult rikastumise teel saadut. Soojusettevõte on vastavalt Kaugkütteseaduse § 14 lg 1 kohustatud tagama tarbijate, kellel on võrguühendus, varustamise soojusega. Hagiavaldusest nähtub, et hagi on esitatud kostja, kui eluruumi omaniku vastu. Vastavalt tõendile oli kostja eluruumi, aadressil X omanik ajavahemikul 03.05.01 - 26.04.04. Hagis puudub selgitus, mis alusel palub hageja väljamõistmist ajavahemiku eest alates 1997.a Vastavalt TsÜS §151 lg 1 moodustab alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat alates päevast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama alusetust rikastumisest tuleneva nõude olemasolust. Kuna hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oli alusetu rikastumise nõude suhtes kostja vastu ajavahemikul 1997 - 02-03 õigustatud isik, (hagi on esitatud kohtusse 05.02.05.a), taotleb kostja TsÜS § 143 alusel aegumistähtaja kohaldamist. Vastavalt Energiaseadusele (§ 16 lg 4) ja Kaugkütteseadusele teostatakse alates 01.07.02.a. väiketarbijate varustamist elektrienergiaga tarbijapaigaldise kaudu. Vastavalt Kaugkütteseaduse § 14 lg 4 mõõdetakse ainult niimoodi tarbitud soojuse kogus. X maja korteris X ei olnud kunagi soojusvõrgu tarbijapaigaldist. Kostja ei ole kunagi olnud mingite tarbijapaigaldiste omanikuks, seepärast ei ole selge, millega tõendab hageja kostja poolt korteris tarbitud soojusenergia hulka, mis on märgitud tema poolt äratoodud tabelis (tl.9-11). Hagi materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et X on olemas eraldi tarbijapaigaldis, mis on vaja ühendada soojusvõrguga. Veelgi enam, vastavalt alates 01.07.03.a. kehtivale kaugkütteseadusele (§ 11) sõlmivad võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja võrguga liitumiseks kirjaliku liitumislepingu, mis on aluseks ostu- müügilepingu sõlmimisele. Selliseid lepinguid kostjaga ei sõlmitud. Vastavalt Riigikohtu lahendile ( asi 3-2-222-04) välistatakse individuaalsete liitumis- ja soojusenergia ostu-müügilepingute sõlmimine korteriomanikega. Järelikult ei olnud soojaettevõttel seaduslikku alust esitada konkreetse eluruumi omanikule alusetu rikastumise nõuet soojusenergia eest mittetasumise tulemusena ajavahemiku eest peale 2002.a. juulit. Seoses eelpooltooduga jääb selgusetuks, missugusel seaduslikul alusel on kostja -korteriomanik kohustatud tasuma näiteks 10. 80 igakuiselt soojajaotamise eest, seda enam, et hageja ei selgita, mis see on. Hageja ei esita samuti kohtule mingeid tõendeid soojatariifide põhjendamiseks, millega ta põhjendab alusetu rikastumise teel saadu väljamõistmist kogu hagiperioodi eest kostjalt, endiselt korteri X omanikult. Hageja ei selgita kuidagi hagisumma suurendamist kuni 11085,25 kroonini oma selgitustes hagile. Vastavalt hagiavaldusele on see summa, võttes arvesse kohtukulusid - 9773.98 krooni + 40 + 224.20 + 700 = 10738.18 krooni.

Kostja on esitanud aktid küttesüsteemi demonteerimise kohta, gaasi-ja elektri väljalülitamise aktid, mis tõendavad kaudselt, et kostja ei elanud korteris X korteris alates 1996.aastast. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt esitatud akti , mille tulemusel peale demonteerimist moodustab köetav pind kõigest 3,6 m2. Hageja on põhjendamatult väitnud, et ei ole võimalik tea tagasiulatuvalt ümberarvestust. Kostja leiab, et see on võimalik, arvestades asjaolu, et hageja tunnistab demonteerimise fakti . Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud jätta hageja kanda. Kohtuistungid Eelistungil, mis toimus 29. novembril 2006 palub hageja esindaja hagi rahuldada. Hageja esindaja seletuste kohaselt ei ole antud nõue aegunud vastavalt VÕS, TsÜS ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 9 lg 2. Kostja läks alternatiivküttele üle 22.09.1996. Hageja alustas 1999 jaanuarist arvestama kostjale soojust 15% , mille aluseks oli OÜ Iidla Maja 06.01.1999 koostatud akt ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 11.11.1998 määrus nr 44. Hageja arvestus põhineb jääkpinna arvestusega (tl.63).Kostja on esitanud tõendid, et gaasi ja elektrit sel perioodil ei kasutatud, seega alternatiivkütet kostja ei kasutanud ning lisab , et kostja väited on vastuolulised osas, et kostja ei olnud alates 03.05. 2001 ei olnud ta korteri omanik . Samuti viitab kostja lepingu puudumisele. Hageja ei ole esitanud lepingust tulenevat nõuet. Nõue on esitatud alusetu rikastumise sätetele alusel. Hageja on lahti kirjutanud kuidas on toimunud kostjale iga kuu arvestatud kütte, sooja vee ja jaotusteenuste eest. 22.09.1996.a. oli kostja korterist välja lõigatud . Hageja esitas kostjale arved 1999 jaanuar kuni mai 2003 arvestades 15 % soojuse tarbimist. Selle aluseks on OÜ Iidla Maja poolt 06.01.199 koostatud akt ja Kohtla Järve Linna volikogu määrus alternatiivküttele ülemineku kohta. 2003 juuni kuni august 2004 on hageja arvestanud kostjale vastavalt OÜ Econef poolt koostatud jääkpinna arvestusest lähtuvalt. Arvestuses on ka , et nimetatud arvestus kehtib juhul, kui kütteperioodil on korteris temperatuur + 18 C. Kuna kostja on esitanud tõendid, et ta elektrienergiat ega gaasi ei kasutanud, siis saab järeldada, et kostja ei kasutanud mingit alternatiivkütet ega täitnud ka OÜ Econef poolt teostatud ümberarvestuse tingimusi. Seetõttu ei saa rakendada jääkpinna arvestust tagasiulatuvalt. Ka ei ole põhjendatud kostja väide hagi aegumisele, kuna kostja ise on märkinud, et hagi esitati kohtusse 05.02.2005.a. Lähtudes VÕS TsÜS ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse § 9 lg 2 , kui on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Kuna enne 01.07.2002 kehtinud TsÜS –is oli aegumistähtaeg 10 aastat ja praegu 3 aastat , hakatakse aegumistähtaega arvestama 01.07.2002, järelikult hagi esitamise kuupäeval ei olnud aegumistähtaeg saabunud. Kohtuistungil, mis toimus 17. jaanuaril 2007.a jäi hageja esindaja hagiavalduses toodud põhjenduste ja eelistungil öeldu juurde ning palub hagi rahuldada Kostja esindaja hagi ei tunnista, kuna võlg on tekkinud 1997 aastast, seega võlgnevus on aegunud. Jääb kostja poolt 09.10.2006 kirjalikult esitatu juurde. Hagi on alusetu ja palub jätta rahuldamata. Kostja selgituste kohaselt on korterist seaduslikult radiaatorid eemaldatud, kõik eemaldatud radiaatorid on plommitud. Firma esitas täpsed andmed, palju soojust kulub. Arveid ei ole kostja kätte saanud. Korter on müüdud 2004 aastal. Hageja keeldus tegemast ümberarvestusi, kostja tarbis ainult sooja vett. Tunnistaja seletuste kohaselt, ei mäleta ta , kas ta käis kostja korteris plomme paigaldamas ning antud juhtumi kohta seletusi ei suutnud anda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus tuvastas, et kostjale kuulus 09.04.1996 kuni 07.04.2004 korter asukohaga X, üldpinnaga 62,6 m2. /tl. 44- 50; 51-52/. Hageja varustas elumaja X soojusenergiaga. Hageja ja kostja vahel soojusenergia tarbimiseks lepingut sõlmitud ei olnud. Kostja on tasunud viimati arved soojuse kasutamise eest 20.05.1997.a /tl.103/. Peale seda, alates mai kuust 1997.a. kuni augustini 2004 jättis kostja soojusenergia tarbimise eest arved tasumata. Kostja eemaldas 22.09.1996 a oma korteris keskkütteradiaatorid ja läks üle elektriküttele. OÜ Iidla Maja poolt 22.09.1996.a. koostatud akti kohaselt on korterisse jäetud 2 püstakut ja jääkpind on 20,95 m2 /tl. 103/ Seega on põhjendatud hageja arvestus perioodi 1997.kuni 1998 detsember jääkpinnalt 20.95 m2. Kostja korteris keskkütteradiaatorid puudusid ja seetõttu hageja esitanud kostjale edaspidi arveid lähtudes jääkpinnast 15 %, 9,39 m2 vastavalt Kohtla Järve Linnavolikogu määrusele nr. 44 11. 11. 1998.a. Hageja on küll perioodil juuni 2003 kuni korteri müümiseni august 2004 arvestanud jääkpinna 3, 6 m2( koefitsient 5,8 %), ja esitanud ka vastavad arved, mille aluseks oli OÜ Econef poolt koostatud arvestus, mis aga vastavalt arvestusele on rakendatav, kui korteris on püsivalt + 18 c. /tl.65/. Kuna kostja on esitanud tõendeid Eesti Energiast ja Eesti Gaasilt ja on ka kohtus ise väitnud, et korteris ei olnud juba alates veebruari kuus 1996.a. elektrit ega gaasi, siis ei saanud kostja kasutada alternatiivkütet, mistõttu on hageja teinud ümberarvestuse ja suurendanud hagi. Selle alusel on hageja nõue alusetult saadud teenuse maksumuse 11 085,26 krooni summas põhjendatud. Kostja esindaja taotluse aegumise kohaldamises nõudes kohus nõustub hageja esindaja seisukohaga, lähtudes VÕS TsÜS ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse § 9 lg 2 aegumistähtaja kohaldamisest, kuna hagi oli esitatud 09.02.2005 ja aegumistähtaeg ei olnud saabunud hagi esitamise ajaks . Kostja väitega, et tal oli korterist välja lülitatud vesi, ei ole kostja poolt tõendatud. Kostja esindaja väidega, et kostja ei ole tarbijapaigaldise omanik ja tema korteris ei ole olnud tarbijapaigalist kohus ei nõustu. Kaugkütteseaduse § 2 selgitab seaduses käsitletud mõisteid ja p. 4 selgitab tarbijapaigaldise mõiste, mille kohaselt tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega; Vastavalt Kaugkütteseaduse § 11 lg 1 sõlmivad võrguga liitumiseks võrguettevõtja ja võrguga ühendatava tarbijapaigaldise omanik või valdaja kirjaliku liitumislepingu (edaspidi leping). Seega ei saa korteri omanik omada ega ka tema korterisse ei paigutata tarbijapaigaldust. Vastavalt tsiviilkoodeksi § 477 lg 1 isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 2 kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Seega peab ka isik, kes on tarbinud soojusenergiat, hüvitama soojusettevõtjale tema teenuse maksumuse. VÕS § 1027 kohaselt isik peab /---/ andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

Tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 on kostjal kohustus tasuda oma osa korteriomandi kaasomandi osa kütmise ning maja ja korteri soojakadude eest (soojuse jääktarbimine). Kuigi kostja korteris puuduvad keskkütteradiaatorid, on ta kohustatud tasuma maja üldkasutatavate osade kütmise ja soojakadude eest ehk soojuse jääktarbimise eest. Hageja on lähtunud hagisummas nõude arvestustes jääktarbimise protsentides, lähtudes OÜ Iidla Maja esitatud aktist ja Kohtla Järve Linnavolikogu 11. 11. 1998.a. määrusest nr. 44, millega kinnitati eeskiri elektriküttele üleminekul. Hageja on arvestustes lähtunud sellest, et kostja ei ole täitnud nõuet säilitada korteris + 18 C kraadist temperatuuri, mistõttu ei nõustunud hageja ka ümberarvestusega tagasiulatuvalt 5, 8 %. Menetluskulude jaotus TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 09.02.2005. Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, /---/. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldati. Hageja esitas hagiavalduses taotluse kostjalt kohtukulude väljamõistmiseks. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 krooni, 40 krooni omandiõiguse tõendi saamise kulu ning õigusabikulu 224,20 krooni. Hageja on suurendanud haginõuet 11 085,26 kroonile. Vastavalt RLS on hagihinnalt kuni 15 000 krooni riigilõiv 1000 krooni, millest hageja on tasunud 700 krooni. Seega kuulub ülejäänud summa, 300 krooni sissenõudmisele kostjalt. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Hagiavalduses taotleb hageja 224,20 krooni õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Hagi rahuldati 11 085,26 krooni ulatuses ning 5% sellest moodustab 554 krooni. Kuna hageja poolt nõutav õigusabikulude summa on väiksem, kui rahuldatud osalt 5%, rahuldab kohus õigusabi taotluse täies ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 1028, § 1032 lg 2, § 434, § 444, § 632 rahuldab kohus hagi.

Kohtunik: / allkiri/ Ärakiri õige:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.