Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Tallinna Ringkonnakohtule. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palus esialgses hagis kohtule kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 1653 € hüvitist ja viivist hagi esitamise aja seisuga 133,16 € ja edasi protsendina võlalt kuni täitmiseni. Menetluskulud palus jätta kostja kanda. 27.01.17 (lk 85) vähendas põhinõuet omavastutuse võrra 190 € ja palus välja mõista hüvitise 1463 € ja jäi sama viivisenõude juurde. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Pooled sõlmisid vabatahtliku sõidukikindlustuse lepingu (kaskokindlustus, sertifikaat nr 3330178) (Sõidukikindlustuse tingimused nr A6-02, üldtingimused GC2012) sõiduki VOLVO XC70, registreerimismärgiga xxxx, kindlustamiseks. Kindlustusperiood oli 26.07.15-25.07.16. Hageja esitas kostjale kahjuavalduse seoses liiklusõnnetusega, mis toimus 06.12.2015 kl 18:30 Tallinnas, Tehnik tn, kus Xxxxjuhitud Volvole, mis peatus foori punase tule all, sõitis tagant otsa teine mootorsõiduk. Juhid väljusid sõidukitest ja tuvastasid, et visuaalsel vaatlusel ei olnud saanud kahju ja asjaolusid kirjalikul ei fikseeritud; juhid lahkusid seetõttu sündmuskohalt. Avalduse alusel alustas kostja kahjujuhtumi nr A6-91-04035/01-2013 menetlust. Hageja andmete kohaselt oli kahju põhjustanud sõiduki osaline nr xxxx. 15.12.16 keeldus kostja otsusega IA6-36877/01-15/01 st kahju hüvitamisest. Kostja otsuse kohaselt lahkus juht liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes sellest teatamata politseile ettenähtud korras. Kostja märkis, et kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate sõidukikindlustuse tingimuste nr A6-02 punkti p 9.2.1 kohaselt kindlustusjuhtumi toimumisel on kindlustusvõtja kohustatud vormistama liiklusõnnetuse kooskõlas LKS § 169 lg 4-6. Hageja seda ei teinud ja rikkus kostja arvates tingimuste p 9.2.1, 9.2.3 ning leidis seetõttu, et puuduvad tõendid selle kohta, et juhtum oleks nii nagu seda on deklareeritud, aset leidnud. Kooskõlas GC.2012 p 3.1.4 keeldus kostja kahju hüvitamisest. Hageja ei nõustu kostjaga. Hageja pole rikkunud kindlustustingimuste p-s 9.2.1 sätestatud nõudeid ega LS § 169 lg 4 -6. Hageja ei tuvastanud visuaalsel vaatlusel, et sõiduk sai vigastusi ega olnud seetõttu teadlik vahetult pärast õnnetuse fakti tekkinud varakahjust, kostja pole tõendanud vastupidist. Õues oli pime (detsembrikuu kl 18:30), sadas vihma, sõiduk oli seetõttu ka määrdunud

(tagaosa), tagumise auto tulede vihk langes Volvo tagaosale, juht Xxxx tekkis lülisamba kaelavigastus, mis antud situatsioonis ei võimaldanud kahju asjaolusid tajuda. Sõiduki vigastuste ülesleidmine oli eeltoodu tõttu raskendatud. Nendel asjaoludel ei rikkunud hageja tingimuste p

Hageja viitab siin sellele, et visuaalsel vaatlusel ei tuvastanud Xxxxsõidukil vigastusi. Seda, et kahju tekkimine polnud koheselt selge, põhjendab hageja seda Xxxxseisundiga – liiklusõnnetuse tagajärjel sai ta lülisamba kaelaosa vigastuse, mida ta järgneva poole aasta jooksul ravis. Kostja on seisukohal, et eluliselt ei ole usutav, et selline sõiduki kahjustus võis jääda märkamatuks talle. Arvestades sõiduki vigastusi (vahetada tuleb kärukonks ja tagastange), pidi kokkupõrke tagajärjel saadud löök olema tugev. Hageja viitab siinkohal ka tervisekahjustusele, mille Xxxxsõidukite kokkupõrke tagajärjel väidetavalt sai. Liiklusseadus näeb ette liiklusõnnetuse vormistamise korra. Selleks saab olla poolte kirjalik kokkulepe kohapeal juhul, kui politseid ei ole vaja teavitada toimunud liiklusõnnetusest. Antud situatsioonis, kus Xxxxsai hageja väitel tervisekahjustuse, pidid juhid juhinduma liiklusseaduse § 169 lõike 2 punktist 2, so teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust. Kostja märkis, et hageja oli valmis tõendama, et Xxxxsai liiklusõnnetuses vigastada, kuid ei ole esitanud sellekohast tõendit. Samuti ei teavitanud Xxxx ́i elukaaslane Xxxxpolitseid sellest ning Xxxxei ole politseile ka sellekohast avaldust teinud. Ka kindlustusandjat ei ole Xxxxteavitanud isikukahjust. Hageja reageeris vaidega kostja otsusele peale pea aasta hiljem. Kui kostja tegi oma otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta 15.12.2015, siis hageja sellele ei reageerinud. Vaide esitas ta alles 06.11.2016. Samuti on ta võtnud uue remondi hinnapakkumise 08.11.2016, so vahetult enne hagi esitamist kohtule. Samuti viitab hageja hagiavalduses kui ka vaides, et kostja sai läbi väärteomenetluse võimaluse koguda täiendavaid tõendeid liiklusõnnetuse toimumise kohta. Kostja selgitab, et otsus tehti 15.12.2015 Xxxxpoolt deklareeritud andmete alusel. Otsusega mittenõustumisel sai Xxxxmõjutada kindlustusandjat selle vaidlustamisega peale otsuse kättesaamist. Seda ta aga ei ole teinud, samuti ei ole ta pöördunud rohkem politsei poole antud juhtumi osas. Ka ei ole politsei käesoleva ajani tuvastanud võimalikku sõidukit politseile esitatud sõidukite nimekirja alusel. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid. Selliste ilmselgete sõiduki kahjustuste korral ja väidetava tervisekahjustuse puhul on kindlustuslepingu kohaselt kindlustusvõtja vastavalt tingimustele kohustatud ettenähtud viisil käituma, et tõendada toimunud juhtumi asjaolusid. Antud juhul on hageja väited paljasõnalised. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit juhtunu toimumise asjaolude kohta. Kostjal kindlustusandjana ei ole võimalik tuvastada, kas sõidukil olevad vigastused on tekkinud deklareeritud asjaoludel või on tegemist varasemate vigastustega. Hageja väidetest Xxxx ́i tervisekahjustuse kohta vajanuks ta kohest meditsiinilist abi, vähemalt kontrolli. Mingeid tõendeid esitatud väidete kohta ei ole kostjale esitatud. Kostja on seisukohal, et kui kindlustusjuhtum on toimunud deklareeritud asjaoludel, siis on Xxxxlahkunud tahtlikult liiklusõnnetuse sündmuskohalt, jättes liiklusseadusest ja kindlustuslepingust tulenevad kohustused täitmata, mistõttu kindlustusandjal puudus võimalus täitmise kohustuse ulatust kindlaks teha. Tulenevalt tingimuste punktist 3.1.4. on kindlustusandjal õigus kahju hüvitamisest keelduda. Kostja ei nõustu ka esitatud kahju suurusega. Hageja on deklareeritud juhtumi järgselt pöördunud remondikalkulatsiooni saamiseks Xxxx OÜ poole, kes on 9.12.2015 väljastanud remondipakkumise summas 1249,20 EUR. Kostja hinnangul on tegemist põhjendatud remondikalkulatsiooniga. 8.11.2016 on võtnud hageja XxxxOÜ-lt uue kalkulatsiooni summas

1653 eurot. Erinevalt sellest kalkulatsioonist on varasemas kasutatud veokonks, uues pandud uus ja lisatud juhtmesari. Kostja on seisukohal, et see ei ole põhjendatud ning kahju hindamisel tuleb lähtuda esmasest hinnapakkumisest kui põhjendatust. Kärukonks ei ole sõiduki Volvo originaalosa ning seetõttu kasutatud kärukonksu kasutamine on õigustatud. Mis põhjusel on lisatud kärukonksu juhtmesari, on teadmata. Selle vigastusi sõiduki esmaülevaatusel ei ole tuvastatud, kuna see remondikalkulatsioonis kajastust ei leidnud. Samuti on hageja jätnud maha arvestamata omavastutuse 190 eurot. Seega oleks põhjendatud kahju suuruseks 1249,20-190.00=1059,20 eurot. Hageja ei ole selgitanud ka seda, kas ta on sõiduki remontinud või sõidab seni avariilise sõidukiga. Aasta hiljem uue suurema nõude esitamine ei ole mingil juhul põhjendatud, kuna kahju suurus on varem tuvastatud. Õigusrahu huvides on kostja valmis sõlmima kompromissi, mille kohaselt hüvitab ta 50% põhjendatud kahju summast, so 624,60 eurot (omavastutust maha arvestamata). Kohtu põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: •

•

• • •

poolte vahel oli sõlmitud sõidukikindlustuse leping (poliisi nr xxxx) kehtivusperioodiga 26.07.2015 kuni 25.07.2016 omavastutusega 190 eurot, sõiduki Volvo XC70 reg märgiga xxxx (edaspidi Volvo) kindlustamiseks. 06.12.2015 on dateeritud hageja juhatuse liikme Xxxx ́i poolt kostjale kahjuavaldus, milles on märgitud, et 06.12.205 kl 18:30 foori taga seisvale Volvole Tallinnas, Tehnika ja Paldiski maantee ristmikul, otsa teine sõiduk, mille numbrimärk oli xxxx ja et autost väljudes tundus talle, et autodel vigastusi ei ole ja mõlemad autod sõitsid edasi. Vigastustena on märgitud kahjuavalduses tagapamper, konks jne. kostja keeldud otsusega 15.12.2015 kahju hüvitamisest tingimuste A6-02 p 9.2.1, 9.2.3 ja 3.1.4 järgi, hgeja ei ole teise juhiga vormistanud liiklusõnnetuse kohta mingit dokumenti, politseid ei ole liiklusõnnetuse sündmuskohale kutsutud, hageja omavastutuse ulatus on 190 €,

Poolte vahel on vaidlus selle üle: • • •

kas hageja rikkus kindlustustingimuste punktis 9.2.1 sätestatud kohustust liiklusõnnetuse vormistamise kohustust; kas rikkumise tulemusena saab kostja keelduda kindlustushüvitise väljamaksmisest, tuginedes kindlustustingimuste punktile 3.1.4. kui suur on kahju

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kahjukindlustamise korral peab kindlustusandja VÕS § 476 lg 1 järgi hüvitama kahju vastavalt lepingule. VÕS § 452 lg 2 p 3 alusel ei või kindlustusandja ei või tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse

rikkumise tõttu, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja ei rikkunud kohustust tahtlikult, ja p 3 alusel ka siis, kui kohustus tuli kindlustusandja suhtes täita pärast kindlustusjuhtumi toimumist ja kindlustusvõtja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, kuid rikkumisel ei olnud mõju ei kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, lg 4 järgi on raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine, lg 5 järgi on tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 II lause alusel nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Tingimuste A6-02 p 9.2.1 kohaselt on kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusvõtja kohustatud vormistama liiklusõnnetuse kooskõlas juhtumi toimumise asukoha riigi õigusaktide nõuetega. Tingimuste p 9.2.3 kohaselt on kindlustusjuhtumi toimumisel kindlustusvõtja kohustatud teatama kindlustusjuhtumist BTA-le esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul pärast kindlustusjuhtumist teadasaamist ning esitama BTA-le enda valduses oleva teabe ja dokumendid kahju tekkimise põhjuste ja kahju suuruse kohta. Kindlustusvõtjal on kindlustusjuhtumi toimumise tõendamise kohustus. Tingimuste punkti 3.1.4. alusel BTA vabaneb osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult või raskest hooletusest vähemalt ühte kindlustuslepingus sätestatud kohustust ja kohustuse rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või BTA täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. Liiklusseaduse (LS) § 169 sätestab juhi tegutsemise korra liiklusõnnetuse korral. LS § 169 lg 2 sätestab, et kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht: 1) kui liiklusõnnetuse kohal on sooritamata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toimingud, tähistama selle koha ohukolmnurgaga vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõikele 9 ja tegema kõik võimaliku, et liiklus liiklusõnnetuse kohal oleks ohutu; 2) teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt; 3) andma abivajajale esmaabi oma oskuste piires; 4) kirjutama üles liiklusõnnetuse pealtnägijate nõusolekul nende nimed ja aadressid. LS § 169 lg 4 sätestab, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. LS § 169 lg 5 sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju

tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt. Hageja juhatuse liikme Xxxx ́i ärakuulamisel antud seletustest nähtub, et temal, kes oli Volvo juht, ei olnud vahetult pärast avariid tuntavat tervisehäiret ning need tekkisid tal alles järgmisel päeval. Hinnates Xxxx ́i seletusi, leiab kohus, et asjas on tõendatud, et Volvo juht ei tajunud vahetult õnnetuse järgselt kohapeal endal tervisehäiret (tervisekahju), mistõttu polnud tegemist LS § 169 lg 2 tuleneva olukorraga, millest pidanuks häirekeskust teavitama (p 2), seetõttu ei nõustu kohus kostjaga, et häirekeskuse teavitamine olnuks kohustuslik. Mis puudutab hageja poolt kohtule antud seletusi hilisemast ravist ja kostja vastuväited hageja tervise kohta, siis ei oma need vaidluses tähtsust, sest tervisekahju nõudeid pole asjas esitatud ning kohus ei anna nendele tõenditele hinnangut (lk 89-91). Veel nähtub Xxxx ́i seletustest ärakuulamisel, et avarii järgselt arvasid tema ja teise sõiduki juht, et Volvol ei olnud vigastusi, ning siis kui ta rääkis kodus abikaasale juhtunust, vaatas seepeale abikaasa auto taskulambiga üle ning avastas, et pampril on mõra ning helistas poliseisse. Xxxxseletuskirja (lk 97) kohaselt oli Xxxx rääkinud talle samal õhtul juhtunust, et Xxxx ́il oli õnnetuse järgselt vaid kael kange, kuid autoga midagi ei juhutnud, mida Xxxxei uskunud. Xxxxseletuskirja kohaselt kontrollis ta kodus võimsa valgustuse abil auto üle ja avastas, et selle pampril olid horisontaalsed lõhed, mis polnud nähtavad ilma kaitserauale survet avaldamata. Xxxxteatas sellest politseile ja üritas leida andmebaasidest sõiduki täpsemaid andmeid, kuna Xxxx mäletas numbrist vaid osa - xxxx. Sellise info andis ta ka poliseile. Eeltoodud Xxxxseletuskirja hinnates leiab kohus, et vaidluses on hageja tõendatud, et Volvo sai küll vaidlusaluse avarii tõttu vigastusi, kuid kohus leiab seda tõendit hinnates, et Volvo juht Xxxx, ei kontrollinud piisava hoolikusega vahetult pärast juhtumit kohapeal seda, mis oli sõidukiga tegelikult aset leidnud, kes on teine juht ja mis on teise sõiduki andmed. Nimelt teeb mõistlik juht liiklusõnnetuse olukorras kindlaks siiski teise osaleja ja sõiduki andmed, sõltumata, kas esmapilgul oli õnnetuse järgselt kahju nähtav või ei, et tagada juhtunu asjaolude väljaselgitamine, sj ka kahju eest vastutav juht juhuks, kui hiljem selgub, et kahju oli siiski avarii tõttu tekkinud. Sellist käitumist tuleb eeldada ja oodata isikult, kes juhib mootorsõidukit kui liikluses kahju põhjustavat ohtlikku allikat. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et VOLVO juht Xxxx ei järginud liiklusõnnetuse asjaolude (teise juhi andmed, sõiduki registriandmeid) väljaselgitamisel vahetult pärast avariid käibes vajalikku hoolt. Samas on hageja kohtule esitatud Xxxxe-kirjavahetusega Arkaadia Halduse AS-ga 2015.a. detsembrist (lk 42,52) tõendanud, et ta üritanud teada saada, kas märgitud sündmuskoha kohta on videokaamera salvestusi, et leida õnnetuse põhjustanud auto andmed, kuid edutult. Samuti on ta tõendanud kohtule esitatud erinevate sõiduki andmetega, mille registrimärgis esinevad samad numbrid ja täht (xxxx), et leida võimalusel see sõiduk, millega kahju põhjustati. Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud Politsei-ja Piirivalveameti kirjaga 10.12.2015 (lk 39) asjaolu, et juhtunust teavitati politseid siis kui osalejad olid sündmuskohalt ära läinud ning et juhtunu kohta on algatatud menetlus. Hinnates Volvo juhi Xxxx ́i käitumist liiklusõnnetuse kohapeal ning hilisemalt hageja poolt 2015.a. detsembris andmete kogumist kahju põhjustanud sõiduki väljaselgitamiseks, leiab kohus,

et hageja on üritanud teha endast mõistlikult võttes kõik, et oma varasema (06.12.2015 õnnetuse kohapeal) hooletu käitumise tagajärgi kõrvaldada ning täita tingimuste p 9.2.3 nõudeid, sõltumata sellest, et kahju juhtumi asjaolud ja see, kes oleks vastutav jahtunu eest, ei olnud fikseeritud tingimuste 9.2.1 järgi vastavalt LS § 169 lg 4 või lg 5. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on Xxxx ́i seletuste, Xxxxseletuskirja ja kahjuvalduses 06.12.15 märgitud andmeid esitades tõendanud, et 06.12.15 toimus kl 18:30 Tallinnas Tehnika ja Paldiski mnt avarii, kus sõideti tagant otsa Volvo XC 70 reg,m xxxx ja mille tõttu sai eelnimetatud sõiduk vigastusi, kuid liiklusõnnetuse asjaolusid, milleks on aga vastutav juhi ja sõiduki andmed, fikseerimata jätmisel on Volvo juht olnud hooletu. Volvo juhi, so Xxxx ́i , kes on hageja juhatuse liige, käitumist tuleb omistada hagejale ja seega leiab kohus, et hageja ei järginud tingimuste p 9.2.1 ja LS § 169 lg 4, 5 tulenevaid liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamise ja dokumenteerimise nõudeid käibes vajaliku hoolega ehk rikkus lepingust tulenevat kohustust hooletuse tõttu VÕS § 104 lg 3 mõttes. Seetõttu ei nõustu kohus hagejaga, et hageja poleks üldse rikkunud tingimuste p 9.2.1 tulenevat kohustust ega kostjaga, et hageja oleks rikkunud neid tahtelikult või raske hooletuse tõttu. Eelpool tuvastas kohus, et hageja on tingimuste p 9.2.3 järgi üritanud leida kahju põhjustanud sõidukit, mistõttu leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud tingimuste p 9.2.3 kohustusi. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et hageja kui kindlustusvõtja ei ole jätnud oma tingimuste p 9.2.1 ja 9.2.3 tulenevad kohustused täitamata raske hooletuse tõttu või tahtlikult VÕS § 452 lg 2 p 3 ja 4 ja mis oleks mõjutanud juhtumi asjaolude kindlakstegemist ja kostja täitmise ulatust. Kuna kostja on keeldunud kahju hüvitamast, rikub kostja oma lepingust tulenevat kindlustushüvitise maksmise kohusust ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 113 lg 1, § 422 lg 1, 423 lg 1 järgi kohustuse täitmist ja seadusjärgset viivist. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda edaspidist viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavalt hüvitiselt kuni kohustuse täitmiseni. Järgnevalt vaatleb kohus kahju ulatust. VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 2 ja § 132 lg 3 järgi hõlmab asja kahjustamise puhul hüvitis asjas mõistlikke taastamisremondikulud. Tingimuste p 11.1.3 järgi siis kui pooled ei saavuta kokkulepet sõiduki taastamis viisis, kohas, teeb BTA rahalise hüvituse määras, mis vastab sõiduki taastamiseks vajalikele, põhjendatud ja mõistlikele kuludele. Seega kuulub tekkinud kahju hüvitamisele kooskõlas viidatud lepingu tingimuste p 11.1.3 ja VÕS § 76 lg 1, 2, § 132 lg 3 ja § 127 lg 1, § 128 lg 2 järgi taastamisremondi põhjendatud ja mõistlikest kuludest lähtuvalt. Kohtule ja kindlustusandjale vahetult pärast juhtumit esitatud kahjuavaldusest (lk 28) nähtub, et vigastada sai Volvo tagapamper ja konks. Kostja on kohtule esitanud Xxxx OÜ remondikalkulatsiooni 09.12.2015 (lk 77), millest nähtualt kuuluvad taastusremondi hulka järgnev: tagastange, selle tala, uue konksu vahetamine, tööde tegemine, abimaterjalid, kõik kokku taastamisväärtuses 1249,20 €. Märgutud taastusremondi maksumus vastab kahju tekitamise ajale lähemale ajal, dateeritud vigastustele ja on kooskõlas VÕS § 489 lg 1, mille järgi peab kindlustusandja viivitamata pärast juhtumit tegema kindlaks kahju suuruse. Hageja on esitanud kohtule aga veidi vähem kui aasta hiljem, so 8.11.2016 XxxxOÜ hinnapakkumise remonttöödeks kokku 1653 eurot. Sellest nähutvalt on tööde maksumus 171,60 € (rohkem kui Xxxx OÜ arves),

konksu hind on 375 € ehk rohkem kui Xxxx OÜ pakkumises näidatud uue konksu hind 148,75€. Lisaks on selles näidatud nn juhtmesari haagisekonksule 1360,35 €, mille kahjustumist ei ole hageja näidanud oma kahjuavalduses. Kostja sellise kahju tekkimist pärast auto ülevaatamist eitab. Seega leiab kohus, et kostja on tõendanud kohtule esitatud Xxxx OÜ kalkulatsiooniga 09.12.16, et vaidlusaluse sõiduki põhjendatud ja mõistlik taastamisremondi väärtus on 1249,20 €. Mis puudutab hageja esitatu XxxxOÜ arvet 112,50 € (lk 92) 28.12.2015, siis selliseid kahjustusi ei ole samuti hageja avaldanud oma kahjuavalduses ja seda on kostja ka eitanud. Hageja arvamus, et see on ilmselge, et selline kulu tuli teha, ei ole kooskõlas tema poolt esitatud kahjuavalduses toodud kahjustusega, seega on sellise kahju tekkimine tõendamata ega kuulu hüvitamisele. Kuivõrd hageja omavastutuse ulatus on 190 €, mis tuleb maha arvestada hüvitisest ja milles vaidlus puudub, siis tuleb märgitud kahju hüvitisest 1249,20 € maha arvata 190 €. Seega jääb kahju hüvitise suuruseks, mille kostja peab VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1, 8, 422 lg 1, § 423 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 2, § 132 lg 3, § 476 lg 1 järgi hagejale hüvitama, vastavalt 1059,20 €. Vaidlus puudus selles, et kostja kohustus muutus sissenõutavaks tingimuste p 12.1 järgi 15.12.15 kui kostja teatas, et ta kahju ei hüvita. Seega on hagejal õigus nõuda viivist alates 15.12.15 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, mis on hagi esitamise ajaks 14.12.16 vastavalt 85,03 €. Kooskõlas TsMS § 367 ja § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 tuleb kostjalt välja mõista viivis võlgnetavalt hüvitiselt VÕS 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 15.12.2016 kuni kohustuse täitmiseni. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hagejale välja mõista hüvitist 1059,20 € ja hagi esitamise aja seisuga viivist 85,03 € ning alates 15.12.216 viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras võlgnetavalt hüvitiselt kuni kohustuse täitmiseni. Kooskõlas TsMs § 405 lg 1 p 10 kuulub lihtmenetluse otsus viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus, suurus, asja hind Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele 72,4 % (1059,20/1463*100) jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1, 2 alusel 72,4 % kostja kanda ja kostja menetluskulud 27,6 % ulatuses hageja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel lõivu 225 €, mis vastab ka vähendatud nõude suurusele. Hageja palus hüvitada ka esindaja kulud, kuid hageja menetluses esindajat ei ole kasutanud, esindaja andmeid ei ole teatanud, volitusi kinnitavad tõendeid esitanud, esindaja ei ole dokumentidele alla kirjutanud. Kostja on ka nendele kuludele vastu vaielnud Seega ei kuulu hageja poolt menetluskulude nimekirjas (lk 99, 99p) 750 € kostja poolt hüvitamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõivu 162,90 €. Kostja menetluskulusid ei esitanud, seega jäävad tema kulud tema enda kanda. Tsiviilasjas hind on hagi esitamise ajal olnud põhinõude ja viiviste nõude väärtus kokku 1918,29 € vastavalt TsMS § lg 2, § 123 , § 133 lg 1,2, § 143 lg 1. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.