KÜ Viru 9 Kiviõli (registrikood 80348602, asukoht: Viru 9-12, 43125 Kiviõli)
Hageja seaduslik juhatuse liige Sarkis Tatevosjan, e-post: esindaja: [email protected]
Kostja:
J. Z. (isikukood xxx, elukoht: xxx või xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Koteriühistu Viru 9 Kiviõli hagi osaliselt. 1.1 Rahuldada Korteriühistu Viru 9 Kiviõli poolt J. Z. vastu perioodil august 2013. a kuni jaanuar 2017. a (k.a) eest esitatud hooldusteenuste nõudes esitatud hagi.
2.Välja mõista kostjalt J. Z.lt Korteriühistu Viru 9 Kiviõli kasuks võlgnevus summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 96 senti.
3.Jätta hageja menetluskulud 6,02% ulatuses kostja kanda ja 93,98% osas hageja enda kanda.
4.Välja mõista J. Z.lt Korteriühistu Viru 9 Kiviõli kasuks menetluskulude katteks7 (seitse) eurot ja 53 senti.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja KÜ Viru 9 Kiviõli liige, olles xxx Kiviõlis asuva korteriomandi omanik. Hageja teostab korterelamu haldamist. Korteriühistu 29.09.2012. a üldkoosolekul võeti vastu otsus sihtkapitali ja osakapitali tasumäära osas. Sihtkapitali määraks kinnitati 0,50 eurot m 2 kohta ja osakapitali määraks 0,35 eurot m 2 kohta. Hageja esitas igakuiselt kostjale majapidamiskulude arved, mida kostja ei tasunud korrektselt. Hageja esitas kostjale ajavahemikul 06.05.20123. a kuni 31.01.2017. a tasumiseks tarbitud hooldusteenuste eest arveid. Kostja on jätnud esitatud arved osaliselt maksmata. Kostjale on pakutud erinevaid ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks, millest kostja on keeldunud. Seoses kostja poolse ebakorrektse arvete tasumisega on tekkinud kostjal võlgnevus summas 646,64 eurot. Hageja esitas kohtule kostjale edastatud arved alates august 2013. a kuni 31.01.2017. a (k.a). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja selgitab oma vastuses, et ta tasus võlgnevuse 2015. aastal. Kostja on tasunud oma võlgnevuse maksegraafiku alusel, mille ka esitab kohtule. Kostja ei usalda korteriühistu liiget, kuna ta tasus võlgnevuse kuid arvetelt nähtus jätkuvalt, et kostjal lasub võlgnevus hageja ees. Järelpärimise peale Sarkis Tatevosjan tunnistas, et raamatupidaja eksis. 2016. aasta juuli alguses tuli juhatuse liige uuesti võlgnevuse nõudega, soovides, et kostja tasuks uuesti võlgnevuse. Nimetatud nõudest kostja keeldus. Kostja ei tunnista ka menetluskulusid ning on arvamusel, et menetluskulud tuleb jätta juhatuse liikme kanda. Samuti
on kostja arvamusel, et antud asjas ei ole võimalik sõlmida kompromissi, kuna hageja poolt on tehtud viga, mida nad ei tunnista (tl 77).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Arvestades hagi hinda 646, 64 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
5.Hageja tugineb oma nõudes kostja vastu sellele, et kostja on rikkunud hageja korteriühistu liikmesusest tulenevat kohustust tasuda remondifondi, haldus- ja hoolduskulude eest. KÜ Viru 9 Kiviõli põhikirja p 6 kohaselt on korteriühistu liikmeteks Viru 9 elamu korteriomanikud (tl 11). Kiviõli Viru 9 korteriühistu põhikirja p 17.4 kohaselt ühistu liige on kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike või korteri kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Maksete mittetäitmisel tasub liige 0,07 % viivist iga viivitatud päeva eest (tl 12). 29.09.2012. a korteriühistu üldkoosoleku otsusega võeti vastu osakapitali ja sihtkapitali määr. Korteriühistule osakapitali ja sihtkapitali eest tasumise kohustuse olemasolu eelduseks on kostja kuulumine hageja KÜ Viru 9 Kiviõli liikmete hulka ning 29.09.2012. a üldkoosoleku otsus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui korteriühistu liige ei ole ühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, on see talle täitmiseks kohustuslik (vt nt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 32-1-53-10, 3-2-1-116-11).
6.Kostja ei ole korteriühistu Viru 9 Kiviõli 29.09.2012. a üldkoosoleku otsust vaidlustanud, seega on üldkoosolekul vastu võetud otsused ühistu liikmetele kohustuslikud.
7.Vaidlust ei ole selles, et korteri xxx Kiviõli omanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt J. Z. (tl 67). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Viru 9 Kiviõli liige. Kostja võlgnevust ei tunnista.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.
9.Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud kohustust tasuda remondifondi, haldus- ja hoolduskulude (osa- ja sihtkapital) eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda remondifondi, haldus- ja hoolduskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hagiavalduse kohaselt on kostjal võlg hageja ees seisuga 31.01.201. a7 summas 646,64 eurot.
10.Vastavalt korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 7 lg 1 järgi, korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Sama seaduse paragrahv 13 lõike 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud
12.Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas.
13.Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi.
14.Hageja esitas arved millest nähtub, millise perioodi eest on kostjal võlgnevus, millest see koosneb ja kui suur see on kuude kaupa. Hagiavalduses on hageja märkinud, et hageja on esitanud kostjale tasumiseks arveid 06.05.2012. a kuni 31.01.2017. a tarbitud hooldusteenuste eest. Kostja võlgnevus on kokku 646,64 eurot. Hageja arvestab kostja võlgnevust alates 06.05.2012. a. Hagile on lisatud 2013. a augustikuu arve nr 820, mille tasumise tähtaega oli 25.09.2013. a. Arvelt nähtub, et eelmise perioodi võlgnevus on 356,02 eurot (tl 56). Hagile lisatud arvelduste tabelist järeldub, et võlgnevus on tekkinud juba enne 2013. aasta augusti (tl 61-62).
15.Korteriühistu liige on kohustatud tasuma tema poolt tarbitavate kommunaalteenuste eest (vesi, kanalisatsioon, keskküte) ning lisaks hooldustasu ja remondifondi makseid. Kostja ei ole nõus haginõudega ning on seisukohal, et tal puudub võlgnevus hageja ees. Kostja väidab, et ta tasus võlgnevuse 2015. aasta augustis (tl 77).
16.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kostja võlgnevust alates 2012. aasta maist. Hageja esitas arved 2013. a augustist kuni jaanuar 2017. a (tl 18-60). Esitatud arvete kohaselt tasub kostja makseid korteriühistule ebaregulaarselt. Kohus leiab, et õige on lähtuda võlgnevuse arvestamisel hageja poolt esitanud arvetest.
17.Kohus juhib hageja esindaja tähelepanu asjaolule, et hagis märgitud võlgnevuse perioodi alguseks ei saa olla 2012. aasta mai. Hageja esitas kohtule Korteriühistu Viru 9 Kiviõli 29.09.2012. a üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et nimetatud kuupäeval võeti vastu otsus osa- ja sihtkapitali määra kohta. Samal koosoleku protokollist nähtub, et punkt 2 kohaselt otsustati moodustada korteriühistu (tl 16-17). KÜS § 13 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
29.09.2012. a koosoleku protokollist ei nähtu, et koosolekul oleks otsustatud teisiti, seega moodustati Korteriühistu Viru 9 Kiviõli alates 29.09.2012. a üldkoosolekul vastu võetud otsusega ning kinnitati siht- ja osakapitali määrad. Järelikult ei saa kostjal olla enne 29.09.2012. a tekkinud võlgnevust siht- ja osakapitali (hooldusteenuste) eest.
18.Kohus leiab, et õige on lähtuda võlgnevuse arvestamisel hageja poolt esitanud arvetest. Kohus arvestab kostja võlgnevuse perioodil august 2013. a kuni jaanuar 2017. a hageja poolt esitatud arvete alusel järgmiselt: Teenuse kasutamise kuu Arve ja arve number (eurot)
2013 august nr 820 2013 september 920 2013 oktoober 1020 2013 november 1120 2013 detsember 1220 2014 jaanuar 120 2014 veebruar 220 2014 märts
2014 aprill
2014 mai
2014 juuni
2014 juuli
2014 august
2014 september 920 2014 oktoober 1020 2014 november 1120 2014 detsember 1220 2015 jaanuar
2015 veebruar
2015 märts
2015 aprill
2015 mai
2015 juuni
2015 juuli
2015 august
2015 september 920 2015 oktoober 1020 2015 november 1120 2015 detsember 1220 2016 jaanuar
2016 september 920 2016 oktoober 1020 2016 november 1120 2016 detsember 1220 2017 jaanuar
37,15 37,15 37,15 37,15 37,15 37,15 37,15
38,96 38,96 38,96 38,96 38,96 38,96 38,96
76,11 76,11 76,11 76,11 76,11 76,11 76,11
37,15 37,15 37,15 37,15 37,15 37,15 37,15
19.Hagile on lisatud 2016. a detsembrikuu arve 1220 (tl 31) „võla nõudmine“ 16,45 eurot ning 2015. aasta arvel nr 120 (tl 32) ning 2014. aasta arvetel 920, 1020,1120, 1220 on märgitud „võla nõudmine“ 60 eurot kuus (tl 52-55).
20.Kohus leiab, et hageja on alusetult ja põhjuseta lisanud arvetele võla nõudmise kulud, kuna hageja ei ole ühegi tõendiga põhjendanud ega tõendanud, et hageja on nimetatud kulu kandnud. Kohus leiab, et nimetatud makse nõudmiseks puudub hagejal õiguslik alus.
21.Hageja on alates 2014. aasta veebruarist lisanud arvetele viivise arvestuse. Hageja poolt esitatud arvetest nähtub, et hageja on arvestanud viivist alates 2014. aasta jaanuarist, lisades viivise summa 9,21 eurot veebruari 2014. arvele nr 220. Jaanuarikuu arvest nähtub, et kostjal kuulub tasumisele 473,92 eurot (tl 44). Arvetelt ja arvestuste tabelist ei nähtu, et kostja oleks jaanuarikuu arvet tasunud. Samas märgib hageja veebruarikuu arvele, et võlgnevus moodustub 452,50 eurot. Võlgnevusele lisanduvad veebruarikuu arvestus 37,15, osamakse 21,42 ja viivised (0,07 % päevas 28 päeva) 9,21, kokku kuulub tasumisele 520,28 eurot (tl 45).Veebruarikuu arvelt nähtub, et kostjal tuleb tasuda 520,28 eurot 25. märtsiks 2014. a. Kostja on 19.03.2014. a tasunud 74 eurot. Lihtne aritmeetiline arvestus näitab, et 520,28 – 74 = 446,28 eurot. Seega peaks märtsikuu arvelt kajastuma võlgnevuse summas 446,28 eurot. Hageja poolt esitatud arvest nähtub võlgnevus eelmise perioodi eest summas 424,86 eurot. Järelikult on hageja eelmise perioodi võlgnevuse arvutanud järgnevalt 452,50 + 37,15 + 9,21 = 498,86 – 74 = 424,86 eurot. Nimetatud arvutuse järgi jätab hageja osamakse summa võlgnevuse summast välja, samas liidab võlgnevuse summale viivise nõude ning arvestab uuesti viivist võlgnevuse summalt. Järgnevatelt arvetelt nähtub, et hageja on iga kuu arvutanud võlgnevuse summa eelpool nimetatud liitmistehtega. Kohus selgitab, et viivisenõudelt ei saa arvestada viivist. Kohus selgitab, et viivise arvestus arvestuse käik jaanuari kuust 2014. a oleks järgnev: (2014. aasta jaanuarikuu arve 120). Arvestused jaanuari kuus 37,15 eurot, eelmise perioodi võlg 436,77, kokku kostjal tasuda 25. veebruariks 2014. a summa 473,92 eurot. Jaanuarikuu arve tasumise tähtaeg oli 25.02.2014. a, seega saab hakata viiviseid arvestama alates 26.02.2014. a kuni veebruarikuu arve koostamiseni s.o 28.02.2014. a. Seega jääb arusaamatuks hageja poolne arvestus nii võlgnevuste kui ka viiviste summadena. Samuti jääb arusaamatuks millistelt summadelt on hageja viivist arvestanud. Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kliendile tuleb esitada korrektsed arved, millest nähtuks konkreetselt millise teenuse eest arve esitatakse jne. Seoses sellega, et hageja viiviste arvestus on arvetel ebatäpne ja ebaselge jätab kohus arvetele lisatud viivised tähelepanuta. Eeltoodud alusel leiab kohus, et kostja võlgnevuse perioodil august 2015. a kuni 31.01.2017. a moodustab 38,96 eurot. Kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et tal ei ole kohustust hageja ees või et ta on oma liikmelisusest tulenevad kohustused hageja ees täitnud nõuetekohaselt. Seega on kostja korteriomanikuna kohustatud tasuma võlgnevuse summas 38,96 eurot.
Menetluskulud
22.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Kostja kanda tuleb jätta 6,02% hageja menetluskuludest e 7,53 eurot ning 93,98% hageja menetluskuludest jääb hageja enda kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.