Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
1. veebruar 2007
Tsiviilasja number
2-06-32909
Tsiviilasi
O.V. u hagi A.K. i vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. novembri 2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. i määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Määruskaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 29. novembri 2006 määrus, millega peatati tsiviilasja 2-06-32909 menetluse ajaks kohtutäitur R.R. poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/ 2006/1902. Määrus on lõplik.
O.V. esitas 07.11.2006 maakohtule A.K. i vastu hagi, milles palub tunnustada O.V. u ja A.K. i vahel 16.12.2004 sõlmitud osa müügilepingu ja 16.12.2004 sõlmitud laenulepingu tühisust. Hageja palus hagi tagamiseks peatada Tartu tööpiirkonna kohtutäitur R.R. poolt alustatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2006/1902. Avalduse kohaselt teatas kohtutäitur R.R. 23.10.2006 täitmisteatega hagejale, et tema suhtes on kostja avalduse ja 16.12.2004 sõlmitud laenulepingu alusel alustatud täitemenetlust. Hagiavaldusega vaidlustab hageja 16.12.2004 laenulepingu, sest hageja arvamuse järgi, milline
rajaneb jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-72-06, on kindlaks tehtud, et täitmisele pööratud laenuleping ei ole iseseisev leping, vaid on seotud osa müügilepinguga, seega ka osa müügilepingu kehtivusega. Täitemenetluse peatamine hagi tagamiseks on vajalik, sest kostjal puudub vara, mille arvelt saaks hiljem taotleda tagasitäitmist, mis omakorda tähendab, et hagi tagamata jätmise korral muutub kohtuotsuse täitmine (tagasitäitmine) võimatuks.
Tartu Maakohus rahuldas 29. novembri 2006 määrusega O.V. u taotluse hagi tagamiseks ning peatas tsiviilasja menetluse ajaks kohtutäitur R.R. poolt algatatud täitemenetluse täiteasjas nr 186/2006/1902. Määruse kohaselt võib kohus vastavalt TsMS §-le 377 lg 1 hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS §-st 378 lg 1 p 6 nähtuvalt on hagi tagamise abinõuks täitemenetluse peatamine, täitemenetluse jätkamise lubamine üksnes tagatise vastu või täitetoimingu tühistamine, kui täitedokument on hagi esitamisega vaidlustatud või kui kolmas isik on esitanud hagi vara arestist vabastamiseks või muul põhjusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Arvestades avalduses ja tagamise taotluses toodut ning ka kohtule esitatud dokumente, pidas kohus põhjendatuks hagi tagamise taotlus rahuldada.
A.K. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 29. novembri 2006 määruse tühistamist. Ülaltoodud taotluse rahuldamata jätmisel palub määruskaebuse esitaja seada hagi tagamine sõltuvusse hageja poolt vähemalt 50 000 krooni suurusest tagatise andmisest. Määruskaebuse põhjendused:
olema suunatud täitedokumendi tühistamisele. Konkreetset täitedokumenti või täitemenetluses sooritatud toimingut hagis vaidlustamata ei saa TsMS §-s 378 lg 1 p 6 sätestatud hagi tagamise alust kohaldada mõne muu hagis esitatud nõude tagamiseks. Käesoleval juhul on hageja taotlenud osa müügilepingu ja laenulepingu tühisuse tunnustamist. Kuivõrd tegu on tuvastushagiga, mille rahuldamisel ei toimu mingeid sisulisi õigusmuudatusi, siis juba olemuslikult ei ole sellise hagi tagamine võimalik.
O.V. taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt TsMS § 392, milline sätestab eelmenetluse läbiviimise eeldused, ei näe ette kohustusliku eelmenetluse läbiviimist hagi tagamise avalduse esitamise korral. TsMS § 381 lg 2 sätestab, et nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. TsMS § 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite
usutavaks. Seega tõendamine TsMS § 230 lg 1 tähenduses ei ole samastatav põhistusega TsMS § 235 tähenduses. Kohtumääruse põhjendatus ei ole samastatav kohtuotsuse põhjendatusega. TsMS § 465 lg 2 p 8 kohaselt märgitakse kirjalikus määruses põhjendused, mille alusel kohus järelduseni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Hageja põhjendas oma taotlust sellega, et hagi esitamisega on vaidlustatud täitedokument TMS § 2 lg 1 p 18 tähenduses, milleks on poolte vahel 16.12.2004 sõlmitud laenuleping, ning et hageja teada puudub kostjal vara, mille arvelt saaks hiljem taotleda tagasitäitmist. Kostja kinnitab hageja seisukohta sellega, et on lisanud määruskaebusele kinnistusraamatu väljatrükid, millistest nähtub, et kostjale kuuluvad kinnistud on koormatud hüpoteekidega. Samuti märgib kostja määruskaebuses, et soovib investeerida täitemenetluse kaudu saadud 400 000 krooni ettevõtlusesse. Seega on õige kohtu järeldus, et juhul, kui täidetakse kostja nõue 415 872 krooni ulatuses, muutub tagasitäitmine võimatuks, mis tähendab seda, et hagi tagamata jätmise korral muutub ka kohtuotsuse täitmine võimatuks. Kuna hageja on esitanud tuvastushagi, ei pidanud ta TsMS §-s 141 sätestatud kautsjonit tasuma (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-03). Varalise kahju, sh saamata jäänud tulu mõiste on sätestatud VÕS §-s 128 lg 2 ja 4. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud, milles konkreetselt seisneb tema väidetav varaline kahju ülalmainitud seaduse tähenduses. Seisuga 01.01.2005 on kostja hagejalt kätte saanud ligikaudu 1 300 000 krooni. Seega ettevõtluse arendamiseks olid tal piisavad vahendid.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu 29.11.2006 määrus, millega peatati tsiviilasja nr 2-06-32909 menetluse ajaks kohtutäitur R.R. poolt algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2006/1902, tühistada. TsMS § 377 lg 1 alusel kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Sama seadustiku § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid, põhistada. Eelnevast tuleneb, et hageja peab hagi tagamise avalduses põhistama asjaolusid, mille alusel ta leiab, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud. Samuti ei nähtu hageja poolt esitatud tõenditest asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagi rahuldamise korral oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud. Hageja suhtes on algatatud täitemenetlus, milles kostja nõuab hagejalt 16.12.2004 sõlmitud laenulepingu alusel 341 500 krooni. Hageja soovib hagi tagamise abinõuna nimetatud täitemenetluse peatamist, kuna on vaidlustanud teistkordselt eelnimetatud laenulepingu ning palub hagis tuvastada, et nimetatud laenuleping on näilik. Ringkonnakohus leiab, et tuvastushagi rahuldamisega ei teki hagejal varalist nõuet kostja vastu. Kohtuotsust, millega on tuvastatud laenulepingu näilisus, on võimalik täita ilma täitemenetlust peatamata.
Isegi kui asuda seisukohale, et laenulepingu näilisuse tuvastamisega tekiks hagejal varaline nõue kostja vastu ning seetõttu oleks täitemenetluse peatamine vajalik, ei oleks hageja avaldus hagi tagamise kohaldamiseks antud juhul põhjendatud. Ringkonnakohtu arvates peab hagi tagamise avalduse rahuldamiseks kujunema kohtul veendumus, et võimaliku hagi rahuldamise korral ei ole kostja oma varandusliku seisundi tõttu suuteline hagejale maksma 341 500 krooni. Asja materjalidest nähtub, et kostjale kuulub X vallas ja X linnas kolm kinnistut, milliste väärtus ka pärast kõigi hüpoteekide võimalikku rahuldamist ületab rahaliselt summa, millist kostja täitemenetluse raames hagejalt sisse nõuab. Lisaks on hageja kinnitanud, et 01.01.2005 seisuga on kostja saanud temalt ligikaudu 1 300 000 krooni. Seega on ka hageja ise hinnanud kostja varanduslikku seisundit sellisena, et kostjal on võimalik rahuldada 341 500 kroonine nõue. Eeltoodu kinnitab, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud hageja avalduse hagi tagamiseks ja peatanud hageja suhtes alustatud täitemenetluse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Tartu Maakohtu 28.12.2005 jõustunud otsusega jäeti rahuldamata O.V. u hagi A.K. i vastu laenulepingu tühisuse tunnustamiseks VÕS §-de 9 lg 3 ja 27 alusel. Maakohus ei arutanud laenulepingu tühisust näilikkuse alusel, samuti ei andnud maakohus eelviidatud otsuses hinnangut müügilepingu tühisusele. Seega ei ole põhjendatud määruskaebuse seisukoht, et kohus oleks pidanud keelduma TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna poolte vahel toimunud vaidluses on olemas jõustunud kohtuotsus. TsMS § 141 lg 1 kohaselt tasutakse hagi tagamise avalduselt kautsjoni kui tegemist on rahalise nõudega hagiga. Antud juhul oli kohtusse esitatud tuvastushagi ning seetõttu ei olnud kautsjoni tasumine vajalik. TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.