Majaehitaja OÜ hagi S. M.a ja S. M.i vastu solidaarselt võlgnevuse 9 425,28 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 43,47 euro ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 10 202,53 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
25. august 2016. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Majaehitaja OÜ (registrikood)
Hageja esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir, JeweLex Advokaadibüroo, epost: [email protected]
Jätta Majaehitaja OÜ hagi S. M.a ja S. M.i vastu solidaarselt võlgnevuse 9 425,28 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 43,47 euro ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
1.Jätta kostjate menetluskulud hageja kanda.
2.Välja mõista Majaehitaja OÜ-lt S. M.a (arveldusarve EE962200221052473383 Swedbank AS-is) kasuks menetluskulude katteks 488 (nelisada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
3.Välja mõista Majaehitaja OÜ-lt S. M.a kasuks viivis menetluskuludelt (488 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 1 sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
4.Välja mõista Majaehitaja OÜ-lt S. M.i (arveldusarve EE42220000105717763 Swedbank AS-is) kasuks menetluskulude katteks 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot.
5.Välja mõista Majaehitaja OÜ-lt S. M.i kasuks viivis menetluskuludelt (388 eurolt) menetluskulude suurust kindlaks tegeva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 1 sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).
EDASIKAEBAMISE KORD
Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
HAGIAVALDUS
1.Majaehitaja OÜ esitas 18.04.2016. a Viru Maakohtule hagi S. M.a ja S. M.i vastu solidaarselt võlgnevuse 9 425,28 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 43,47 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostjad S. M. ja S. M.a (abielus alates 25.03.2015. a) avaldasid sügisel 2014.a soovi, et hageja paigaldaks elamule asukohaga xxx, Toila vald, uue katusekatte. Hageja koostas kalkulatsiooni ja hinnapakkumise kuna see sobis esitas kokkuleppel ka vastavas ulatuses tasumiseks arve nr 124 (10.11.2014.a, summas 9425,28 eurot, lisa 2). Arve esitati kohe, sest hageja pidi katusekatte vahetamiseks ostma olulises ulatuses materjale. Seoses arve tasumise viivitamisega (st väidetavad rahalised raskused) lükati tööd 2015. a algusesse. 2015. a kevadeks hageja teostas töö, sest uskus kostjate lubadust, st kohekohe tasutakse arve ära. Kirjalikult lepingut ei sõlmitud. Seega kostjate tellimusel paigaldas Majaehitaja OÜ kostjate elukohaks olevale elamule 2015. aasta kevadeks uue katuse. Kostjad palusid teha valmis tööde osas väikseid muudatusi, mida hageja ka tegi ning tööd loeti 2015. a märtsi kuus üle antuks. Hageja meeldetuletustele tasuda tööde eest asuti otsima ettekäändeid ning lõpuks ei vastatud telefonikõnedele ega ka e-kirjadele. Hagiavalduse koostamise seisuga ei ole kostjad Majaehitaja OÜ-le mittemingisugust teavet ega nõudeid esitanud. Majaehitaja OÜ saatis kostjatele 08.07.2015. a pretensiooni – ettepaneku võimaliku vaidluse kohtuväliseks
lahendamiseks, milles tegi järjekordse ettepaneku vaidlusküsimused kokkuleppel lahendada, sh tegi Majaehitaja OÜ ettepaneku kohtuda 20.07.2015. a JeweLex Advokaadibüroo ruumides ning palus 15.07.2015. esitada omapoolsed kirjalikud ettepanekud. Kõnealusele ettepanekule kostjad ei reageerinud, kohtumisele ei ilmunud ega omapoolseid ettepanekuid ei esitanud. Hageja taotleb välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks: põhivõlgnevus summas 9 425,28 eurot, viivis kuni 18.04.2016. a summas 43,47 eurot, viivis põhivõlalt (s.o 9 425,28 eurolt) alates 18.04.2016. a kuni põhivõla tasumiseni protsendina, st VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
KOSTJA 1 VASTUS
2.Kostja 1 esitas 02.05.2016. a vastuse hagiavaldusele (tl 27-34). Kostja hagi ei tunnistanud ning leidis, et hageja nõue 9 425,28 euro nõudes on alusetu. Vastuses toodud asjaolude kohaselt S. M.a ja A. T. pidasid 2014. a sügisel läbirääkimisi Toila aleviku Pikk tänav 38 asuva maja katusekatte vahetuseks. A. T. tegi sel ajal samal kinnistul ehitustöid. Pikk tänav 38 maja omanikuks on A. A.. A. T. esitas tööde kalkulatsiooni Majaehitaja OÜ 10.11.2014. a arvel nr 124 ning arvel märgitud katuse ehituse kulukalkulatsioonina Ruukki Products AS 13.11.2014. a hinnapakkumise nr 0115342. Katusekatte paigalduse kokkulepet kostja ja A. T. ei sõlminud. A. T. pidi asuma tööle teisele objektile ning pärast seda lahkus Prantsusmaale. Kostja ja A. T. pidasid 2015. a märtsis uuesti katuse vahetuse läbirääkimisi ning kostja leppis kokku katuse paigalduse hinnas 7 854 eurot ning tasumise sularahas. 10.03.2015. a e-kirjaga saatis A. T. Ruukki Products AS kinnituse tellimusele nr 0341437 materjalide tellimise kohta. Katusematerjali tellimuse kinnituse saamisel tasus kostja märtsis 2015. a A. T.ale esimese osa katusekatte paigalduse rahast 6 400 eurot sularahas, mida kostja on valmis tõendama tunnistaja ütlustega. Hiljem, puitmaterjali kohaletoomisel, tasus kostja veel sularahas 200 eurot. Osa tellitud materjalist, summas 258,22 eurot, tagastati 20.04.2015. a Ruukki Products AS-le, mida tõendab kinnitus tellimisele nr 0344869. Kostja suhtles 2014. aasta sügisel ja 2015. aasta märtsis ehitustööde ajal ning hiljem vahetult A. T.aga. Mingit suhtlemist Majaehitaja OÜ-ga ei toimunud. A. T.a käitumise ja töö eest tasumise kokkulepete järgi ei olnud kostjal ettekujutust, et hiljem hakkab tasu nõudma Majaehitaja OÜ arve nr 124 alusel. Katusekatte paigaldamise lõpul ilmnesid katusel silmaga nähtavad puudused, mistõttu pöördus kostja katusetoote müüja Ruukki Products AS poole ja tellis Hamilton Grupp OÜ-lt ehitustöö ülevaatamise. Ruukki Products OÜ hindas toote paigaldamise nõuetekohasust ning leidis, et katusekate ei ole paigaldatud õigesti. Hamilton Grupp OÜ hinnangu kohaselt oli töö tehtud puudustega. Kostja, A. T. ja Ruukki Products AS esindaja kohtusid 2015. a mai alguses, kus toote müüja selgitas katusekatte paigaldusel tehtud vigu ning selle parandamise nõudeid. A. T.as teadis töö puudustest, kuid ehitustöid ei jätkanud ja nõutud parandusi ei teinud, mistõttu töö jäi lõpetamata. 15.05.2015. a e-kirjas tunnistab A. T., et töö on teostatud 80% ulatuses ning tööl olid puudused, mida talle selgitati kolmepoolsel kohtumisel Ruukki Products AS-s. Samas kirjas hakkas A. T. alusetult nõudma 5 712 euro tasumist, millele lisandub 20% käibemaks Majaehitaja OÜ arvele, viidates arvele nr 124. Kostja keeldus 25.05.2015. a e-kirjaga nõutud summa 5 712 euro tasumisest, kuna see oli alusetu ning puudus kokkulepitud töö. Samas kirjas anti teada, et küsitakse puuduste likvideerimise ning korrektse lõpetamise tellimist teise ehitusettevõtja käest 2.1.. Vastuväidete kohaselt hagejal puudub nõudeõigus, sest kostja pidas läbirääkimisi vahetult A. T.aga, tasu maksti sularahas vahetult A. T.ale, kostjale esitati katusekatte materjali
kulukalkulatsioonina hinnapakkumus Riverstar OÜ-le materjali tellimise arve Riverstar MET OÜ-le, tööde ajal paluti tasuda Würth arve eest Merit Kipperi arvele. Majaehitaja OÜ arvele paluti tasuda esmakordselt 15.05.2015. a e-kirjas, kus tunnistati katusekatte paigalduse puudusi, alandati hinda 20% ning paluti tasumisel märkida Majaehitaja OÜ arvet nr 124. Hilisemas, 14.10.2015. a dateeritud, Majaehitaja OÜ võlanõudes räägitakse katuse paigaldamisest 2014. a sügisel tehtud töö eest arve nr 124 esitamisest, hagis tuginetakse Majaehitaja OÜ poolt nõude esitamisel arvele nr 124 kui ettemaksuarvele. Kostja ei ole pidanud läbirääkimisi Majaehitaja OÜ-ga ning ei tea, et katusekatet oleks paigaldanud Majaehitaja OÜ. Kostja suhtles 2014. aasta sügisel ja 2015. aasta märtsis katusekatte paigaldamise ajal vahetult A. T.aga. Mingit suhtlemist Majaehitaja OÜ-ga ei toimunud. A. T.a käitumise ja töö eest tasumise kokkulepete järgi ei olnud kostjal ettekujutust, et hiljem hakkab tasu nõudma Majaehitaja OÜ arve nr 124 alusel. Kostja ei ole sõlminud kokkulepet hagejaga ning tal puuduvad kohustused hagejale ees. Hageja ei ole põhistanud tema poolt töö tegemist ega esitanud ühtegi tõendit töö tegemise kohta. Arve nr 124 esitamine 2014. aastal ei tõenda töö tegemist ega selle ulatust. Muid tõendeid kokkuleppe sõlmimise, töö tegemise või töö mahu tõendamiseks ei ole hageja esitanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal nõudeõigust ning alusetu on saada tasu arve nr 124 eest. Hagejal puudub õigus esitada hagi teise isiku õiguste kaitseks.
2.2.Katusekatte paigaldus oli oluliste puudustega, mistõttu Kostja kaotas tootja garantii. Kostja ei nõustu esitatud viivise nõudega.
2.3.Hagejal puudub alus viivise nõudmiseks, kuna alusetu on põhisumma tasumise nõue.
2.4.Hageja on esitanud nõude vale kaaskostja vastu. Kostja on seisukohal, et S. M.il puudub võlakohustus, sh solidaarne võlakohustus. Esiteks, kostja põhjendas hagejal nõudeõiguse puudumist. Sellest tulenevalt ei saa hageja esitada ka nõuet kostja S. M.i vastu. Teiseks, S. M. ei ole osalenud Toila, Pikk 38 katusekatte vahetuse ühelgi läbirääkimisel ning ta ei ole muul moel võtnud kohustusi seoses katusetöödega. Toila maja kuulub kostja kasuisale Aleksander A.ile. S. M.i solidaarne võlakohustus ei teki ka abiellumisest. Selleks ajaks ehitustöid enam ei tehtud ja Kostja poolt katusekatte vahetuse tellimine ei ole seotud kostja ja S. M.i perekonna vajadustega.
KOSTJA 2 VASTUS
3.Kostja 2 esitas 10.05.2016. a vastuse hagiavaldusele (tl 59-62). Kostja hagi ei tunnistanud ning märkis, et tõele ei vasta hagiavalduses esitatud väited, et kostja ja S. M.a avaldasid ühiselt 2014. aasta sügisel soovi katusekatte vahetuseks majal xxx; et kostjale on esitatud kalkulatsioon, hinnapakkumine ja arve nr 124, et kostja on andnud lubaduse arve kohe-kohe ära tasuda; et kostja palus teha valmis tööde osas väikeseid muudatusi; et hageja on teinud valmis tööde osas väikeseid muudatusi, et kostjale on saadetud 08.07.2015. a pretensioon või tehtud ettepanek kohtumiseks. Kostja ei ole suhelnud enne katusekatte paigaldust, katusepaigalduse ajal ega pärast katuse paigaldust hagejaga. Hageja peab tõendama neid asjaolusid, mida ta kohtule esitab. Kostja teada pidas läbirääkimisi katusekatte vahetuseks ja hiljem katusetööde ajal S. M.a A. T.aga. Samuti tasus S. M.a katuse paigalduse eest vahetult A. T.ale sularahas 6 400 eurot ja 200 eurot. Hagiavalduses tuginetakse kostjale võlanõude esitamisel VÕS § 9 lg 1 ja VÕS § 65. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud ning ei ole mingilgi muul moel andnud nõustumust võlakohustuse võtmiseks, mille tõttu võiks kostjat
pidada võlgnikuks. Kostja ei ole ka solidaarvõlgnikuks VÕS § 65 või VÕS § 178 lähtudes või perekonnaseaduse sätetele tuginedes.
3.1.Kostja taotleb, et tema suhtes tuleb jätta hagi läbi vaatamata, sest tal puudub võlakohustus hageja ees ning samuti puudub alus tema kohtlemiseks solidaarvõlgnikuna, mistõttu puuduvad hagejal õigused, mida ta saaks kaitsta hagi esitamisega kostja vastu. Lisaks tugineb kostja S. M.a vastuses toodule, et hagejal puudub nõudeõigus seoses Toila, Pikk 38 katusekatte paigaldusega, mistõttu ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks.
HAGEJA VASTUS KOSTJATE VASTUSTELE
4.Hageja esitas 06.06.2016. a vastuse kostjate vastustele (tl 77-81), milles märkis, et kostjad on asunud kohut eksitama. Kostjad tellisid hagejalt ka samale kinnistule sauna ehitustööd. Sauna ehitustööd teostas Majaehitaja OÜ ja esitas arve nr 128, millise kostjad ka tasusid. Seega väide, et kostjatele oli üllatuseks Majaehitaja OÜ osalus tehingus on eksitav ja vale. Seega kogu suhtlus käis kostjate nimel ja kostjate poolt ühiselt. Kohatu on väita, et üks või teine kostja ei ole asjasse puutuv. Lisaks ka ehitustegevust juhendasid mõlemad kostjad. Kõik teenusarved on esitatud Majaehitaja OÜ poolt, kelle juhatuse liikmeks ja seaduslikuks esindajaks on A. T.. Hagejale teadaolevalt on maja omanikuks S. M.i sugulane ning kostjad kasutavad ja kasutasid seda ühise elukohana. Ei oma tähtsust, kelle omandis on ehitis või kinnisasi. Hageja lähtub asjaolust, et töid tellisid kostjad ning tasu pidid maksma samuti kostjad. Väide, et kostja ja A. T. pidasid 2015. a märtsis uuesti katuse vahetuse läbirääkimisi ning kostja leppis kokku katuse paigalduse hinnas 7 854 eurot ning tasumise sularahas ei vasta tõele. Märtsis teatati hagejale, et kostjatel on võimalus rahaliselt töid teha ning Majaehitaja OÜ arve ja hinnapakkumise alusel (9 425,28 eurot) võib neid alustada. Katusekatte materjali eest pidid jätkuvalt tasuma kostjad. Kuna katuse materjali tellimisel parima hinna saamiseks ja selleks, et mitte kohe tellimisel tasuda ettemaksu, peab olema Ruukki Products AS klient, lepiti kokku, et materjali tellib ja ostab Riverstar Met OÜ ning kostja hüvitab selle maksumuse. Materjal telliti ning kostja hüvitas materjali maksumusest 6 600 eurot (Riverstar Met OÜ-le). 258,22 eurot tagastati materjali tellijale Ruukki Products AS poolt. Hageja teenustasusse ei ole eeltoodu asjassepuutuv. Kolmepoolsel kohtumisel Ruukki Products AS Jõhvi kontoris, kus osales S. M.a, A. T. ja Ruukki Products AS töötaja selgitati Toila, Pikk 38 paigaldatud katusetootel esinevaid ebaolulisi puuduseid. Tuleb rõhutada, et selleks ajaks olid tööd tehtud ja lõpetatud. A. T. nõustus tõesti tegema lisatöid. Ruukki Products AS on katusematerjali tellimuse täitmisel arvestanud vähem lumekandureid ning leiti, et võiks vahetada ka Ruukki Products AS poolt tarnitud tsinkkattega neelupõhjaplekid. Lepiti kokku, et kostjad ostavad vastava materjali ja hageja teeb soovitud muudatused. Järgmine päev hageja püüdis saada tööde alustamise aja kooskõlastamiseks kontakti kostjatega, kuid teda ignoreeriti ning tema kõnedele enam ei vastatud. Kuna kostjad hagejat ignoreerisid oli hageja nõus kompromissina ka hinda alandama, kuid see ettepanek jäi kostjate poolt tähelepanuta. Seega just kostjad ei võimaldanud teha vajalike lisatöid.
4.1.Väide, et on tuvastatud vale töövahendi kasutamine, mistõttu paigaldatud katus on kaotanud tootja garantii, mida kostjad ootasid töö tulemusena saada, ei ole õige. Hageja kasutas nõuetekohast lõikeketast (sellel eesmärgil omandatud spetsialiseeritud poest Würth) ning väide, et katusekatte puuduste parandamine läheks maksma 12 869,73 eurot jääb arusaamatuks. Hageja rõhutab, et kui eeltoodu vastaks tõele oleks vajalike tööde maksumuseks maksimaalselt 1 416 eurot (käibemaksuga).
4.2.Hageja rõhutab, et kostjad soovisid kinnisasja müüa. Müügikuulutuses kostjad väidavad, et maja on kapitaalselt ümberehitatud, kvaliteetselt ja kvaliteetsetest materjalidest. Tehtud on ka termograafia ning väidetakse, et maja on täielikult valmis ja korras. Müüja kontaktiks on S. M.a. Seega on ilmne, et kostjad püüavad väidetavaid probleeme kunstlikult tekitada.
MENETLUSE KÄIK
5.Kohtuistungil 25.08.2016. a kuulas kohus vande all ära hageja juhatuse liikme A. T.a ja kostja S. M.a.
6.Kohus andis pooltele tähtaja kompromissläbirääkimisteks. Pooltel ei õnnestunud kompromissi sõlmida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal – Majaehitaja OÜ-l puudub nõue kostjate vastu tulenevalt töövõtulepingust. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohti.
7.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas leping on sõlmitud: (1) Majaehitaja OÜ ja S. M.a ning S. M.i vahel või (2) A. T.a ja S. M.a vahel.
7.2.Kohus leiab, et töövõtuleping oli sõlmitud A. T.a (töövõtja) ja S. M.a (tellija) vahel.
7.2.1.Asjas esitatud tõendid oma kogumis toetavad kohtu poolt eelmises punktis kujunenud seisukohta, sest kostjate väiteid, mille järgi olid töövõtulepingu pooled eraisikud (A. T. ja S. M.a), on kinnitanud ka kohtus vande all üle kuulatud Majaehitaja OÜ juhatuse liige A. T.. Kohtu küsimustele „Milline oli kokkuleppe, kas tööd teete teie eraisikuna või firma ning milline oli tasu, kas käibemaks lisandub või mitte?“ vastas Andrus T., et „Mina kui eraisik teen tööd ära“, vastuseks kohtu küsimusele „ Te nõustusite, et käibemaks ei lisandu ja siis teete tööd käibemaksu võrra odavamalt aga kui eraisik mitte ettevõtte?“ vastas Andrus T. „Jah“, vastuseks kohtu küsimusele „Majaehitajal nõue puudub?“ vastas Andrus T. „Oma seletuses, mis ma saatsin talle kompromissina 5 700 eurot pluss käibemaks. Siis ma juba otsustasin, et oleks firma arvelt“. A. T.a ütlused langevad kokku ka S. M.a vande all antud ütlustega: „Leppisime kokku selles, et tasumine toimub sularahas ja käibemaksu vabalt ning töid teostab A. T. mitte ettevõtte“.
7.2.2.Hageja esindaja leidis kohtuistungil, et A. T. loovutas eraisikuna nõude Majaehitaja OÜle peale tööde teostamist. Hageja pole tõendanud nõudeõiguse üleminekut. Nõude loovutamist ei tõenda ka hageja esindaja poolt kohtuistungil esitatud kuupäevata kinnitus/teade (tl 129) selle kohta, et „välistamaks vaidlusi, kellele tuleb võlgnevus tasuda kinnitame, et võlgnevuse sissenõudmiseks oli ja on õigustatud Majaehitaja OÜ. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks võlgnevuse laekumisest Majaehitaja OÜ pangakontole“.
7.2.4.A. T. on S. M.ilt 15.05.2015. a e-kirjas (tl 49-50) nõudnud 5 712 euro, millele lisandub käibemaks tasumist 25. maiks 2015. a Majaehitaja OÜ arvelduskontole. Majaehitaja OÜ on
võlanõude kostjatele esitanud 08.07.2015. a ja 14.10.2015. a (tl 55-58). Majaehitaja OÜ 2015 majandusaasta aruandest (tl 102-116) nähtub, et raamatupidamise bilansis oli Majaehitaja OÜl 31.12.2015. a seisuga nõudeid ja ettemakseid summas 523 eurot. Seega polnud bilansis kajastatud, et Majaehitaja OÜ-l oleks nõudeid kostja(te) vastu, mis omakorda kinnitab seda, et Majaehitaja OÜ ei olnud ega ole usaldusväärselt ka käesoleva ajani õigustatud võlausaldaja.
8.Eeltoodust tuleneb, et hagi on esitatud isiku poolt, kellel puudub leping kostja(te)ga, st hagejal puudub nõudeõigus. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
9.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega peab hageja kandma kostjate menetluskulud.
11.Kostja 1 taotleb hagejalt menetluskulude (õigusabikulud) hüvitamist summas 738 eurot (7,38 tundi tunnihinnaga 100 eurot) ja kostja 2 summas 488 eurot (4,88 tundi tunnihinnaga 100 eurot) ning viivist menetluskuludelt.
12.Kohus leiab, et kostja 1 taotlus on põhjendatud osaliselt 4,88 tunni osas summas 488 eurot. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks hagiga tutvumist (0,5 tundi), kostja vastuse koostamist (2 tundi), kohtuistungiks ettevalmistamist ja osalemist kohtuistungil (1,88 tundi) ja kohtukõne koostamist (0,5 tundi).
13.Kohus leiab, et kostja 2 taotlus on põhjendatud osaliselt 3,88 tunni osas summas 388 eurot. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks hagiga tutvumist (0,5 tundi), kostja vastuse koostamist (1 tund), kohtuistungiks ettevalmistamist ja osalemist kohtuistungil (1,88 tundi) ja kohtukõne koostamist (0,5 tundi).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.