lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-2884/12

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 25.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-2884/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1127
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-17-2884

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. mai 2017.a, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

Eesti Vabariigi (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi S. M.i ja V. R.i vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagihind

9 589, 99 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

15. mai 2017.a.

Menetlusosalised

Hageja:

Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustuameti kaudu (RK 70001975, Endla 8, 15092 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja:

Milvi Haitov (e-post: [email protected])

Kostjad:

S. M. (IK xxx, viibib xxx)

V. R. (IK xxx, viibib xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

2.Välja mõista S. M.ilt ja V. R.ilt Eesti Vabariigi kasuks solidaarselt 9 589 (üheksa tuhat viissada kaheksakümmend üheksa) eurot 99 senti.
3.Menetluskulud jätta solidaarselt S. M.i ja V. R.i kanda.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord (TsMS § 445 lg 1). Kohtuotsus tuleb kostjatel täita igakuiste osamaksetena 20 (kakskümmend) eurot kuni 9 589, 99 euro tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.Regressi korras tagastatav hüvitis tuleb kanda Sotsiaalkindlustuameti arveldusarvele nr EE742200001120057958 Swedbank või nr EE761010002033069006 SEB Pank, mõlemal juhul viitenumber - S. M. 5420018826; - V. R. 5420018813.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.Viru Maakohtu 16.12.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-15779 mõisteti kostjad S. M. ja V. R. süüdi KarS § 113 järgi kuriteo toimepanemises, mille tagajärjel suri S. S.. N. S.a esitas 10.09.2010.a taotluse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ohvriabi seaduse alusel. Sotsiaalkindlustusameti 24.09.2010.a otsusega nr 260 hüvitati N. S.ale seoses S. S.i surmaga matusekulud 383, 47 eurot ja määrati toitja kaotusest tulenev kahjuhüvitis alates 23.06.2010.a kuni OAS § 15 sätestatud piirmäära (9 590 euro) täitumiseni. Ajavahemiku 23.06.2010 kuni 31.12.2014.a. on N. S.ale makstud matusekulud ja toitja kaotusest tulenevat kahjuhüvitist kokku 9 589, 99 eurot.
2.Vastavalt OAS § 31 läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Riigil on õigus esitada nõue väljamakstud hüvitise ulatuses kuriteo eest vastutavate isikute (kostjate) vastu. Hageja palub S. M.ilt ja V. R.ilt solidaarselt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks OAS alusel makstud hüvitis 9 589, 99 eurot ja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

KOSTJA V. R.I VASTUS

3.Kostja V. R. tunnistab hagi. Kostja märgib, et suudab hüvitist tasuda vaid maksegraafiku alusel igakuiselt 20 eurot. Pärast vangistusest vabanemist jääb kostja sissetulekuks vaid töövõimetuspension, millest on võimalik tasuda kahjuhüvitisena igakuiselt 20 eurot. Sissetuleku suurenemise korral lubab kostja hakata tasuma rohkem.

KOSTJA S. M.I VASTUS

4.Kostja S. M. hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hukkunu ema N. S.a kinnitas kriminaalasja arutamisel, et materiaalseid nõudmisi tal kostjate vastu ei ole. Kaks korda ühe teo eest karistada ei saa, mida kinnitab ka Eesti Vabariigi põhiseadus. Kostja leiab, et Nii süüdistus kui tema suhtes rakendatud karistus on fabritseeritud, ta ei ole midagi teinud. Sotsiaalkindlustusameti nõuet ta täitma ei ole suuteline ning kui soovib tulvikus tööle asuda, siis lahkub Eestist Venemaale. Kui kostjalt välja mõista hagis taotletud summa, viib see ta lõplikult välja maksumaksjate seast, parimal juhul hakkab ta tööle ainult ümbrikupalga eest. Kostja teeb ettepaneku asendada rahaline nõue vanglakaristusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus rahuldab hagi.
6.Kostjad V. R. ja S. M. tunnistati Viru Maakohtu 16.12.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-15779 süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi (tl 45-52). Kostjate toimepandud kuriteo tagajärjel suri S. S.. Põhja pensioniameti otsusega nr 260 24.09.2010.a. hüvitati S. S.i emale N. S.ale matuste korraldamisega seotud kulu 6 000 krooni (383, 47 eurot). Sama otsusega otsustati hüvitada N. S.ale ohvriavbi seaduse (OAS) 17 alusel ohvri surmast tuleneva kahju alates 23.06.2010 (tl 79).
7.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 1 on kahju tekitamine õigusvastane muuulgas kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega Tulenevalt VÕS § 129 lg 1 isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. OAS § 7 lg 1 kohaselt makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele ning OAS § 9 lõikes 4 nimetatud isikule. Kannatanule tasuti hüvitist OAS § 13, § 9 lg 3 p 1, § 17 ja riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 20 lg 2 p 2 alusel kokku hüvitist OAS § 15 piirmääras 9 590 eurot. Pärast OAS alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile (OAS § 31 lg 1).
8.Kostja V. R. tunnistab hagi, S. M. vaidleb nõudele vastu. Kostja S. M.i vastuväited selles, et ei pea end kannatanu ega riigi ees materiaalselt vastutavaks kuna ei ole kuritegu, milles teda süüdi tunnistati, toime pannud, ei ole tõsiseltvõetavad ega usutavad. Kohtuotsus, millega nii V. R. kui ka S. M. KarS § 113 järgi süüdi tunnistati, on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on S. M. koos V. R.iga ka vastutav kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise eest.
9.VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 1). Vastutav on üldjuhul isik, kelle õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist nõutakse. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine eeldab, et kahju tekitaja tegu tõi kaasa kahjuliku tagajärje ehk sellise kahju tekkimise kannatanul, mille hüvitamist viimane nõuab. Kahju tekitaja teo ning kannatanul tekkinud kahjuliku tagajärje vahel peab olema põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Conditio sine qua non meetodi järgi on kahju tekkimine kostja teoga põhjuslikus seoses siis, kui antud tegu oli kahju tekkimise vältimatuks eelduseks ehk kahju ei oleks ilma selle teota tekkinud (nt Riigikohtu lahendid 3-2-1-45-08, 3-2-1-161-10). Kahju kannatanule ja riiklike hüvitiste (matusetoetuse jms) maksmise OAS alusel tingis kuriteoohvri surm, mille toimepanemise eest kannavad karistust mõlemad kostjad. Kostjate solidaarse vastutuse rakendamine on käesoleval juhul põhjendatud. VÕS § 137 kohaldamine eeldab, et iga kahju tekitaja käitumise ning kahju tekkimise vahel esineb põhjuslik seos st kahju tekitajad vastutaksid kannatanule tekkinud sama kahju eest. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohutuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. (VÕS § 65 lg 1)
10.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja V. R. taotles võimaldada nõue täita igakuiste osamaksetena 20 eurot, mille ta reaalselt on võimeline tasuma. Hageja esindaja nõustus kostja ettepanekuga (tl 53). Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Menetluskulud kannavad kostjad solidaarselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja