AS-i TREV-2 Grupp hagi Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
98 787 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): AS TREV-2 Grupp (õiguseelneja AS Teede REV-2, registrikood 10047362), lepingulised esindajad vandeadvokaat Toivo Viilup ja vandeadvokaat Martin Männik (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, e-post xxx); Kostja (vastustaja): Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asutuse Maanteeameti kaudu, registrikood 70001490), lepinguline esindaja Kaidi Sulg (e-post xxx).
Kohtuistungi aeg
04.05.2017
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 28.11.2016 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning vastuväited kostja seisukohtadele
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 09.07.2015 AS Teede REV-2 (hilisemalt AS TREV-2 Grupp) ja Maanteeamet riigihanke „Riigimaantee nr 10 Risti – Virtsu – Kuivastu Kuressaare km 21,4-29,2 Üdruma – Laiküla lõigu rekonstrueerimine“ tulemusena lepingu nr 15-00260/206. 04.08.2015 esitas hageja kooskõlas lepingu regulatsiooniga insenerile taotluse materjalide kooskõlastamiseks ning palus lepingu täitmiseks kasutatava materjalina kooskõlastada pinnasevõrgu Secugrid 30/30 Q1. Taotlusele olid lisatud Secugrid 30/30 Q1 deklaratsioon, tootekirjeldus, andmed, võrdlus ja sobivus projekti, mille kohaselt on Secugrid 30/30 Q1 vähemalt samaväärsete, kui mitte paremate karakteristikutega ja toimivusnäitajatega kui pinnasevõrk Tensar TriAx TX 160. 10.08.2015 esitas hageja insenerile täiendavad selgitused geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kooskõlastamiseks.
2.Insener leidis 12.08.2015 e-kirjas, et ta ei saa nõustuda esitatud geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kasutamisega, kuid kasutamine on võimalik, kui töövõtja esitab alternatiivi kohta selgitustest tulenevad täiendavad dokumendid, mis kinnitavad samaväärsust. Lähtuvalt inseneri selgitustest esitas hageja 17.08.2015 insenerile täiendatud vastavusdeklaratsiooni ja täiendatud Naue GmbH & Co KG kinnituskirja, millega palus hageja korduvalt inseneril kooskõlastada geovõrk Secugrid 30/30 Q1 kasutamine. 19.08.2015 teatas insener hagejale, et hageja poolt pakutud geovõrk Secugrid 30/30 Q1 ei vasta inseneri hinnangul tootele sätestatud tingimustele.
3.03.09.2015. esitas hageja insenerile FIDIC alapunkti 20.1. kohase teate, milles märkis, et hageja oli sunnitud lepingus sätestatud tööde teostamiseks kasutama geovõrku Tensar TriAx TX 160, mille tulemusena kannab hageja kahju summas 101 469,00 eurot (geovõrkude Secugrid 30/30 Q1 ja Tensar TriAx TX 160 hinna vahe, arvestades geovõrgu mahtu, koos ülekannetega). Lepingu lisaks oleva seletuskirja punktis 3.4.8. viidatakse täiendavalt lisale 6, milleks oli OÜ Roadservice lahenduse pakkumine. Nimetatud dokumendi märkuste punktis 3 on märgitud, et „Geovõrk TX160 on arvestatud killustiku fraktsioonile 16/32, kui tegelikkuses kasutatakse sellest erinevat täitematerjali fraktsiooni tuleb ka võrku muuta.“ Tegelikkuses tuligi töövõtjal lepingu täitmisel kasutada enamjaolt killustikku fraktsiooniga 32/63, st projektlahenduses Geovõrk TX160 kasutamise eeldusena ettenähtust erineva fraktsiooniga killustikku. Järelikult olid pooled kokku leppinud geovõrgus vaid juhul, kui kasutatakse killustiku fraktsiooni 16/32 ning selles, et kui tegelikkuses kasutatakse muud killustiku fraktsiooni (antud juhul 32/63), siis tuleb võrku muuta vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele.
4.Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja pidi saama enne geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 kasutamist töös insenerilt nõusoleku selle kasutamiseks, siis oleks insener pidanud andma nõusoleku geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 kasutamiseks nii lepingust tulenevalt (arvestades eelpool märgitud Lepingu tõlgendamise reegleid) kui lähtuvalt hea usu ja
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-8803 mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 26 lg 3), kuna nimetatud geovõrk on võrdväärsete kui mitte paremate tehniliste näitajatega kui geovõrk Tensar TriAx TX 160 ning sobib täitma stabiliseerimise funktsiooni.
5.Nii nagu geovõrk Tensar TriAx 160 vastab ka geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 kõigile kohalduvatele Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna ka see on CE märgisega. Toodete võrreldavuse kontekstis ei oma relevantsust kostja poolt viidatud kuusnurga samm ega radiaalse teisese jäikuse suhe.
6.Kostja leiab ebaõigesti, et nõuded töö teostamisel kasutatavale geovõrgule olid ühemõtteliselt ja ammendavalt lepingus reguleeritud ja lepingut ei tule tõlgendada. Lepingut tuleb VÕS § 29 järgi tõlgendada, et tuvastada, milles kokku lepiti, lähtudes esmalt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui sellist ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamast.
7.Projekti seletuskirja punktis 3.4.8. nimetatud konkreetsete parameetritele vastava toote kasutamine tingiks selle, et lepingu tingimustele saaks vastata vaid geovõrk Tensar Tx 160. Seega ei saa projekti seletuskirja punkti 3.4.8. tõlgendada kostja poolt soovitud viisil, sest see läheks vastuollu RHS § 33 lõikega 7.
8.Arvestades, et geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 põhiomadused on deklareeritud EVS-NE 13249 kaudu ning see on alternatiiv Euroopa tehnilisele raportile EOTA TR 041, tuleb seda geovõrku lugeda lepingu tingimustele vastavaks ning samaväärseks geovõrguga Tensar Tx
160.Vaidluste Lahendamise Komisjon on leidnud õigesti, et hageja nõue oli kostja vastu esitatud tähtaegselt. Kostja ei ole esitanud hagejale vastavalt FIDIC punktile 20.4. mittenõustumusteadet 28 päeva jooksul pärast Vaidluste Lahendamise Komisjoni otsuse saamist, mistõttu FIDIC punkti 20.4. viimase lõigu kohaselt on Vaidluste Lahendamise Komisjoni otsus selles osas muutunud lõplikuks ja mõlemale poolele siduvaks. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 98 787 eurot hüvitamist ning palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus
9.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Projekti seletuskirja punktis 3.4.8 on sätestatud nõuded geovõrgule. Nimetatud punkti kohaselt on geovõrgud projekteeritud eesmärgiga mehaaniliselt stabiliseerida killustikukihte ning seeläbi pikendada katendi eluiga. Arvutustulemused, mis näitavad katendi arvutusliku eluea pikenemist katendi geovõrguga stabiliseerimisel, on antud projekti seletuskirja lisas 6. Projekti seletuskirja punktis 3.4.8 on välja toodud, millistele parameetritele vastavalt Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni välja antud tehnilisele raportile 41 peab kasutatav stabiliseeriv geovõrk vastama. Lepingu üldtingimuste alapunkti 7.2 kohaselt peab töövõtja enne materjalide kasutamist töös saama insenerilt nõusoleku nende kasutamiseks.
10.Lepingu kohaselt kohustus hageja kasutama ettenähtud omadustega geovõrku, lisaks pidid projekti seletuskirja punkti 3.4.8 kohaselt materjalid vastama Euroopa tehnilisele tunnustuse ETA 12/0530 tabelile 2.3.4. Lepingu üldtingimuste alapunkti 7.2 kohaselt peab töövõtja enne materjalide kasutamist töös saama insenerilt nõusoleku nende kasutamiseks. Lepingu kohaselt kohustus hageja kasutama ettenähtud omadustega geovõrku, lisaks pidid projekti seletuskirja punkti 3.4.8 kohaselt materjalid vastama Euroopa tehnilisele tunnustuse ETA 12/0530 tabelile 2.3.4. Hageja esitatud eksperthinnangus ei ole tõendatud geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 lepingust tulenevatele nõuetele vastavus. Ilmselgelt on see nähtav nimetatud hinnangu esimesel leheküljel, kus on esitatud tabel projekti seletuskirjast tulenevate geovõrgule sätestatud nõuetega ja võrreldud nimetatud näitajaid geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastavate omadustega. Nimetatud tabelis on radiaalse teisese jäikuse suhte osas märgitud, et see omadus ei oma tehnilisest vaatevinklist tähtsust ega ole märgitud arvulist tulemust. Projekti seletuskirjast tulenev nõue vastava omaduse osas on 0.8. Seega,
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-8803 kui hageja ei ole näidanud nimetatud omaduse väärtust tema poolt pakutavas võrgus, ei ole võimalik hinnata, kas pakutud materjal vastab lepingust tulenevatele nõuetele. Samal põhjusel on puudulik hageja poolt 04.08.2015.a esitatud tabel kahe geovõrgu võrdlusega, nimetatud tabelist on lisaks puudu füüsikalised omadused geovõrgu identifitseerimiseks. Samuti ei ole kõiki lepingust tulenevaid omadusi kajastatud hageja poolt 10.08.2015 esitatud geovõrkude võrdleva analüüsiga. Kõiki lepingust tulenevaid omadusi ei ole kajastatud ka hageja poolt 17.08.2015 esitatud täiendatud vastavusdeklaratsioonis: puudu on radiaalse teisese jäikuse suhte väärtus, samuti kuusnurga samm; lisaks on oluline märkida, et nimetatud toimivusdeklaratsiooni ei ole väljastanud tootja.
11.Hageja kohustus lepingu täitmise ajal tõendama, et tema poolt töö teostamisel kasutatav materjal vastab lepingust tulenevatele nõuetele ning kuna ta seda ei teinud, ei saanud insener anda nõusolekut kasutamaks töö teostamisel geovõrku NAUE Secugrid 30/30 Q1. Arusaamatu on hageja väide, mille kohaselt ei pidanud geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastama ilmtingimata Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni välja antud tehnilisele raportile 41. Asjakohatu on ka hageja väide, mille kohaselt nii geovõrk Tensar TriAx 160 kui geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastavad kõigile kohalduvatele Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna mõlemad tooted on CE-märgisega. Asjakohane dokument tõendamaks geovõrgu vastavust lepingust tulenevatele nõuetele on toimivusdeklaratsioon, mitte CEmärgis.
12.Töövõtja kohustus esitama 04.08.2015 taotlusega koos geovõrgu tootja poolt väljastatud toimivusdeklaratsiooni, mis tõendaks, et hageja poolt insenerile kooskõlastamiseks esitatud pinnasevõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab projektis nõutud Euroopa tehnilisele hinnangule. Hageja sai ainult nõuetekohase toimivusdeklaratsiooniga tõendada, et tema poolt pakutud materjal vastab projekti seletuskirjast tulenevatele nõuetele. Toimivusdeklaratsiooniga, mille kohaselt hageja poolt esitatud materjalil ei ole projekti seletuskirjast tulenevaid omadusi ehk toimivusnäitajaid ning mille katsemetoodika ei ole võrreldav nõutava materjaliga, ei saa tõendada materjali lepingule vastavust. Hageja ei ole esitanud toimivusdeklaratsiooni, mis tõendaks, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab projekti seletuskirjast tulenevatele nõuetele.
13.Teise standardi järgi kirjeldatud tootel on teistsugused omadused ja need on katsetatud teistsuguste katsestandardite alusel, kui lepingu kohaselt nõutud. Hageja poolt esitatud deklaratsioonist on selgelt näha, et geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 ettenähtud ülesandeks on tugevdamine, lepingust tulenevalt kohustus hageja aga kasutama geovõrku, mille ettenähtud ülesandeks on stabiliseerimine. Lisaks kinnitab geovõrgu Tensar TriAX 160 tootja esindaja, et geovõrgud NAUE Secugrid 30/30 Q1 ja Tensar TriAX 160 ei ole samaväärsed.
14.Hageja on lepingut meelevaldselt tõlgendanud viisil, mille kohaselt oleks lepingus justkui kokku lepitud geovõrgu omadustes vaid juhuks, kui kasutatakse killustiku fraktsiooniga 16/32. Selline seisukoht on jääb arusaamatuks, kuna hageja hagiavalduses korduvalt väljendanud seisukohta, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab lepingust tulenevatele nõuetele. Kui lähtuda eeldusest, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab Lepingust tulenevatele nõuetele, jääb arusaamatuks, mida hageja soovib killustiku fraktsiooni muutumisele tuginedes väita.
15.Hageja ja kostja said lepingu sõlmida ainult hankedokumentides esitatud tingimustel. Olenemata asjaolust, et projekti seletuskirja kohaselt tulnuks geovõrku muuta, kuna ei kasutatud killustikku fraktsiooniga 16/32, ei muudetud geovõrgule sätestatud nõudeid ning sellest pidi hageja nii pakkumuse tegemisel kui Lepingu täitmisel lähtuma. Hagejal ei ole õigust asuda ühepoolselt Lepingust tulenevaid nõudeid Töö teostamisel kasutatavatele materjalidele muutma. Hageja ei ole täiendava tasu nõuet esitanud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Vastav teade tuli esitada mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui töövõtja sai
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-8803 teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust. 28-päevane tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui hageja sai teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust. Isegi juhul, kui arvestada üldtingimuste alapunktis 20.1 esimeses lõigus sätestatud 28-päevast tähtaega alates 16.07.2015 toimunud koosolekust, kus selgelt ja ühemõtteliselt käsitleti, millisel viisil kohustub hageja tõendama töö teostamisel kasutatava geovõrgu omadusi, on hageja 03.09.2015 teade esitatud ilmselgelt pärast Üldtingimuste alapunktist 20.1 esimesest lõigust tuleneva 28-päevase tähtaja möödumist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
16.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtuotsuse kohaselt leppisid pooled lepingu üldtingimuste p-s 20.1 kokku, et kui töövõtja leiab, et tal on õigus täiendavale tasule, peab töövõtja teatama sellest insenerile mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui töövõtja sai teada või oleks pidanud teada saama sündmusest või asjaolust, mis on nõude alus. Hageja teavitas inseneri 04.08.2015 ja 10.08.2015 e-kirjadega, et soovib tööde teostamisel kasutada geovõrku Secugrid 30/30 Q1. Insener IL vastas 19.08.2015 ekirjaga, et pakutud geovõrk ei vasta nõuetele. 03.09.2015 teatas hageja et soovib seoses asjaoluga, et keelduti pakutud geovõrgu asendamisest kahju hüvitamist. Seega on hageja nõue tähtaegselt vastavalt lepingule esitatud.
17.Tõendamist ei leidnud, et kostja oleks lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja soovis kasutada tööde teostamisel toodet, mille osas ta ei ole esitanud tõendit toote radiaalse jäikuse suhte kohta, kuigi teeprojekti p 3.4.8 järgi pidi hageja tõendama, et see on vähemalt 0,8. Samuti ei esitanud hageja geovõrgu, mida ta kasutada soovis. toimivusdeklaratsiooni, mille oleks väljastanud tootja ning mis vastaks ETA 12/0530 tasemele.
18.Hageja väide, et projekti seletuskirjas punktis 3.4.8 ettenähtud tingimuste kitsal tõlgendamisel oleks tööde teostamine olnud võimalik üksnes teatud geovõrku kasutades, mis on vastuolus riigihanke seadusega, ei ole põhjendatud, sest insener IL, kelle kooskõlastust hagejal toote kasutamiseks vaja oli, kinnitas korduvalt, et hagejal on võimalus kasutada asendustoodet, kui ta tõendab selle samaväärsust ja vastavust lepingutingimustele.
19.Kohus märgib täiendavalt, et kui hageja asus seisukohale, et mõni lepingus sätestatud tingimustest oli põhjendamatu või riigihangete seadusega vastuolus, oleks hageja pidanud vastava asjaolu vaidlustama juba riigihanke menetluse raames. Samuti rõhutab kohus, et olukorras, kus poolte vahel sõlmiti leping hankemenetluses ei ole hanke läbiviijal pärast lepingu sõlmimist õigus muuta hanketingimusi, kuna selliselt tegutsedes rikutaks läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Samuti ei saa kostja poolt lepingu tingimuste täitmise nõudmist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks lähtuvalt asjaolust, et riigihanke alusel sõlmitud lepingu puhul on tunduvalt kõrgem standard lepingutingimuste täpsele järgimisele.
20.Hageja seisukoht, et kostja kohustus oli aktsepteerida tööde teostamisel geovõrku Secugrid 30/30 Q1 tuleneb ka asjaolust, et kostja on selle kasutamisega varasemalt teise lepingu raames nõustunud on põhjendamatu, kuna pooltel on iga lepingu täitmisel kohustus järgida konkreetsest kokkuleppest tulenevaid tingimusi.
21.Hageja seisukoht, et alus geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kasutamiseks tulenes ka killustiku fraktsiooniga 16/32 asemel killustiku 32/64 kasutamisest ei ole põhjendatud. Teise fraktsiooniga killustiku kasutamine ei tähenda, et hagejal oli õigus kasutada lepingutingimustele mittevastavat geovõrku.
22.Kuna hagi jääb rahuldamata jäävad menetluskulud hageja kanda.
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-8803 Apellatsioonkaebus
23.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda.
24.Maakohus asus kohtuotsuse punktis 29 ebaõigele seisukohale, et hagiavalduse rahuldamiseks peaks hageja tõendama, et ta soovis kasutada tööde teostamiseks geovõrku, mis vastas kõigile teeprojekti seletuskirja punktis 3.4.8 sätestatud omadustele, kuid vastustaja keeldus põhjendamatult vastava geovõrgu kasutamise lubamist. Maakohus ei teinud kindlaks seda, milles kokku lepiti, mis aga omakorda on selle eelduseks, et tuvastada lepingurikkumine (erinevus kokkulepitu ja tegelikult tehtu vahel). Kohus jättis välja selgitamata poolte ühise tahte lepingu sõlmimisel, kuidas hageja sai aru kostja poolt avaldatud hankemenetluses sellest tingimusest, et kui kasutatakse seletuskirjas punktis
3.4.8.tabelis toodud toimivusnäitajatega vähemalt samaväärset geovõrku ning arvutusega on need tõestatud, aktsepteerib kostja alternatiivi ning millist tähendust omab poolte varsem käitumine olukorras, kus kostja on varasemalt alaloogiliste ehitustööde teostamisel aksepteerinud geovõrgu Secugrid 30/30 Q1kasutamist.
25.Hageja tõi esile, et lepingus (projekti seletuskirjas) ei olnud sätestatud töö teostamisel kasutatavatele geovõrkudele esitatud nõudeid ammendavalt, vaid need olid sätestatud lahtiste tingimustena. Hageja on seisukohal, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 on võrdväärsete, kui mitte paremate tehniliste näitajatega kui geovõrk Tensar TriAx TX 160. Isegi kui teoreetsiliselt oleks kostjal õigus keelduda geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kooskõlastamisest oli keeldumine vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostjal puudus kaitsmisväärne isiklik huvi, millest lähtudes ta oma õigusi teostas. Kostja oli varasemalt aksepteerinud geovõrku Secugrid 30/30 Q1 analoogsete ehitustööde teostamisel geovõrk Tensar TriAx TX 160 asemel
26.Kohus on jätnud kohtuotsuse olulises ulatuses põhjendamata. Kohtuotsusest ei nähtu argumentatsiooni, miks kohus ei ole nõustunud hageja poolt hagiavalduses esitatud faktiliste ja õiguslike väidetega.
27.Hageja märkis juba hagiavalduses, et geovõrgu stabiliseeruvuse hindamisel on tähtsusetu radiaalse teisese jäikuse suhe, kuna radiaalse teises jäikuse suhe on maksimaalse ja minimaalse teisese jäikuse omavaheline suhe. Geovõrgu stabiliseeriva toime seisukohalt määrab geovõrgu toimivuse kõige väiksema teisese jäikuse väärtus. Maakohtu seisukoht, et hageja ei esitanud geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 toimivusdeklaratsiooni ei ole õige, sest hageja selle insenerile koos muude dokumentidega esitas.
28.Lepingu projekti seletuskirja punktile 3.4.8 saab vastata vaid üks toode ja seda kinnitab OÜ Roadservice pakkumine. Alternatiivne geovõrk pidi andma vähemalt sama tulemuse ehk olema stabiliseerimise funktsiooni täitmisel samaväärsete, mitte identsete funktsonaalsete omadustega. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu, et hageja poolt pakutud geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 oli sisuliselt samaväärne geovõrguga Tensar Tx 160.
29.Maakohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud vaidlustama hankedokumendid hankemenetluses on meelevaldne. Hageja väitis juba hagiavalduses, et lepingut tuleb tõlgendada ja lepingu lahtised tingimused tuleb sisustada lähtudes lepingu sõlmimise eesmärgist ja arvestades RHS regulatsiooni.
30.Maakohtu seisukohas, et killustiku fraktsiooni muutmine ei andnud apellandile õigust muuta geovõrku ning kui apellandi poolt pakutud geovõrk oli samaväärne geovõrguga Tensar TX 160, siis see geovõrk ei oleks saanud vastata lepingu tingimustele, on kaks loogikaviga. Kui erineva täitematerjali fraktsiooni kasutamisel tuli geovõrku muuta, siis ei oleks olnud enam lepingu tingimustele vastav inseneri nõutud geovõrk Tensar TX 160. Kuna hageja ei ole väitnud, et tema poolt pakutud geovõrk oli identne geovõrguga Tensar TX 160, ei oleks geovõrgu muutmine välistanud hageja poolt pakutava võrgu kasutamist,
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-8803 kuna selleks ei sobinud ka geovõrk Tensar TX 160. Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele
31.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsus
32.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, täiendades otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
33.Asja materjalidest nähtub: -13.07.2015 sõlmisid AS Teede REV-2 (kelle õigusjärglaseks on hageja) ja kostja lepingu nr 15-00260/260 „Riigimaantee nr 10 Risti – Virtsu – Kuivastu - Kuressaare km 21,4-29,2 Üdruma – Laiküla lõigu rekonstrueerimine“ (edaspidi Leping). - Lepingu osaks oli ka projekti seletuskiri, mille punktis 3.4.8 (I kd, tlk 217) on sätestatud nõuded geovõrgule. - Projekti seletuskirjas märgitud nõuetele vastas geovõrk Tensar TriAX 160. -Enne lepingu sõlmimist vastas kostja hageja küsimusele, kas alterntiivset geovõrku võib kasutada (II kd, tlk 3), et kui kasutatakse projekti seletuskirja punktis 3.4.8 toodud tabelis esitatud toimivusnäitajatega vähemalt samaväärset geovõrku ning arvutustega on need tõestatud, aktsepteerib tellija alternatiivi. -Lepingu lisa (d) Üldtingimuste alapunkti 7.2 kohaselt (I kd, tlk 94) tuli töövõtjal enne materjalide kasutamist töös saada insenerilt nõusolek nende kasutamiseks. Üldtingimuste alapunkti 3.1 teise lõigu kohaselt ei ole inseneril volitust lepingu muutmiseks. -Hageja esitas lepingu täitmise käigus kostjale taotluse kasutada tööde teostamisel geovõrku NAUE Secugrid 30/30 Q1 (II kd, tlk 70). -Insener ei andnud luba nimetatud geovõrgu kasutamiseks (III kd, tlk 190-194). -Hageja leiab, et loa andmisest keeldumine on lepingurikkumine, millega kostja tekitas hagejale kahju 98 787 eurot, kuna geovõrk Tensar TriAX 160 on hageja pakutud geovõrgust NAUE Secugrid 30/30 Q1 kallim. - Seoses taotlusega geovõrgu asendamiseks ei teinud hageja kostjale ettepanekut lepingujärgse tasu vähendamiseks.
40.Poolte vahel on peamiselt vaidlus selles, millistele nõuetele pidi geovõrk lepingu järgi vastama ning kas kostja rikkus lepingut, jättes kooskõlastamata hageja taotletud geovõrgu kasutamise.
41.Lepingu, täpsemalt projekti seletuskirja p 3.4.8 järgi (I kd, tlk 217) pidid töödeks kasutatavad geovõrgud olema projekteeritud eesmärgiga mehaaniliselt stabiliseerida killustikukihte ning seeläbi pikendada katendi eluiga. Arvutustulemused, mis näitavad katendi arvutusliku eluea pikenemist katendi geovõrguga stabiliseerimisel, on antud projekti seletuskirja lisas 6. Lisas 6 esitatud tulemused on saadud kasutades geovõrku, mis stabiliseerib killustikukihti läbi killustikuterade lukustusmehhanismi geovõrgu avadesse. Vastavalt Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni välja antud tehnilisele raportile 41 peab kasutatav stabiliseeriv geovõrk vastama: vajalik sertifikaat stabiliseerimise funktsiooni jaoks: Euroopa tehnilise tunnustuse (ETA) sertifikaat 12/0530; toote toimimisega seotud füüsikalised omadused: - radiaalne teisene jäikus 0.5% venivuse juures 390 kN/m (tolerants -75), - radiaalne teisene jäikuse suhe 0.8 (tolerants (-0.15), - sõlme efektiivsus 100% (tolerants -10), - kuusnurga samm 80 mm (tolerants ±4), füüsikalised omadused geovõrgu identifitseerimiseks:
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-8803 - radiaalne teisene jäikus 2% venivuse juures 290 kN/m (tolerants -65), - kuusnurga samm 80 mm (tolerants ±4), - toote kaal 0.220 kg/m2 (tolerants -0.035).
42.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus ei ole tuvastanud, milles pooled seonduvalt geovõrgu omadustega kokku leppisid. Maakohus on otsuse p-s 28 viidanud, millistele tingimustele peab töö tegemisel kasutatav geovõrk lepingu järgi vastama. Maakohtu seisukoht selles, et kostja ei rikkunud lepingut, on esitatud peale viidet lepingutingimustele. Seetõttu on põhjendamatu hageja väide, et maakohus hindas kostja võimalikku lepingurikkumist enne poolte poolt sõlmitud lepingutingimuste kindlaks tegemist.
43.Nõustuda ei saa hageja väitega ka selles, et geovõrgule sätestatud nõuded olid antud lahtiste tingimustena VÕS § 26 lg 1 mõttes. Lepingu tingimuste, sh eelpool viidatud projekti seletuskirja p 3.4.8 järgi pidi geovõrk vastama teatud parameetritele ja omadustele. Seetõttu ei saa väita, et osad tingimused jäeti kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus.
44.Enne lepingu sõlmimist teatas kostja vastuseks hageja küsimusele, kas projektis nõutule võib pakkuda alternatiivset geovõrku, mis vastab Eestis kehtivale standardile EVS-EN 13249:2014 (II kd, tlk 3), et projekti koostamisel on valitud geovõrk, mis stabiliseerib killustkukihti, kuid standard EVS-EN 13249:2014 käsitleb geovõrke, mis on ette nähtud filtreerimiseks, sarrustamiseks ja lahutamiseks, st mis ei ole seotud stabiliseerimisega ning kui kasutatakse projekti seletuskirja punktis 3.4.8 toodud tabelis esitatud toimivusnäitajatega vähemalt samaväärset geovõrku ning arvutustega on need tõestatud, aktsepteerib tellija alternatiivi. Seega andis kostja juba enne lepingu sõlmimist teada, et EVS-EN 13249:2014 standardi järgi toodetud geovõrgud tööde teostamiseks ei sobi, kuid võimalik on alternatiivse geovõrgu kasutamine, kui geovõrk vastab lepingus toodud tingimustele ning arvutustega on need tõestatud.
44.Asjas puudub vaidlus selles, et kostja insener hageja taotletud geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 kasutamist ei kooskõlastanud. Kuna lepingu lisaks olevate üldtingimuste alapunkti 3.1. järgi ei saanud insener kooskõlastada geovõrku, mis ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, tuleb vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas hageja tõendas kostjale nõuetekohaselt, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1, mida hageja soovis tööde teostamisel kasutada, vastab lepingu tingimustele ning kas standard EVS-EN13249, millele vastavust omab geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 ja Euroopa tehniline tunnustus ETA 12/0530, milles sätestatud nõuded on tõendatud TR 41 katsemeetodite kohaselt, millele vastavust omab geovõrk Tensar TriAX 160, on analoogid.
45.Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja väide selles, et standardis EVS-EN13249 ja Euroopa tehnilises tunnustuses ETA 12/0530 (mille vastavus on tõendatud TR 41 katsemeetodite kohaselt) on sätestatud analoogsed nõuded. Asjatundja SS arvamuste järgi VIACon Eesti AS tehnilise konsultandina (II kd, tlk 5-10) ning hilisemalt Tallinna Tehnikakõrgkooli lektorina (II kd, tlk 188-194) nähtub, et standard EVS-EN 13249 käsitleb järgmisi geovõrkudele kohustuslikult määratavaid omadusi: tõmbetugevus, venivus maksimaalse tõmbetugevuse juures, tõmbetugevus 2%, 5% ja 10 % venivuse juures, vastupidavus keskkonnatingimustele (UV ja ilmastikutingimused). Standard EVS-EN 13249 käsitleb filtrimist, lahutamist ja sarrustamist. EOTA TR41 käsitleb järgmisi geovõrkudele kohustuslikult määratavaid omadusi: radiaalne teisene jäikus 0,5 % venivuse juures, radiaalse teisese jäikuse suhe, sõlme efektiivsus, kuusnurga samm. ETA 12/0530 käsitleb stabiliseerimist, kusjuures stabiliseerimiseks on sidumata täitematerjali kihi omaduste parandamine läbi täitematerjali kihi osakeste liikumiste takistamise liikluskoormusest tulenevate jõudude mõjul. Kuna standard EVS-EN 13249 ei nõua, et geovõrkudel tuleks esitada mooduli väärtus või sooritada tõmbetugevustest
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-8803 igas võimalikus suunas, siis seda spetsifikatsioonidel ka ei näidata. Kuna Tensar TriAx geovõrke käsitletakse lähtudes EOTA Tehnical Report nr-ga 41, mis käsitleb hoopis teistsuguseid omadusi, kui standard EVS-EN13249, siis on nende kahe käsitluse alusel testitud geovõrke väljastatud paberite abil raske võrrelda.
46.Asjaolu, et tooted, mis vastavad EOTA Tehnical Report nr-le 41 või standardile EVS-EN 13249, ei ole analoogsed, nähtub ka geovõrgu Tensar TriAX 160 tootejuhi 11.07.2016 kirjast (III kd tlk 178-179, tõlge tlk 180-181) milles on esile toodud, et Secugrid 30/30 Q1 ei vasta tunnustuses ETA 12/0530 kirjeldatud stabiliseerivale tootele, kuna selle ettenähtud kasutusvaldkond erineb TX160 kasutusest. Tensari TX 160 geovõrkudel on kehtiv CE-märgistus ja ETA tunnistus, mis kinnitab just stabiliseerivat funktsiooni ning võrgu vastavust stabiliseerimisele omastele parameetritele vastavuse hindamisel tuleb arvestada koos järgmisi parameetreid: radiaalne jäikus 0,5 % deformatsiooni juures, radiaalne jäikus, sõlme efektiivsus, kuusnurkne võresamm. ETA 12/0530 artiklis 1.3.2.7 on selgelt öeldud, et radiaalset jäikust mõõdetakse väheste deformatsioonide juures – TriAxi geovõrgud toimivad väheste deformatsioonide juures (enamasti suurusjärgus 0,5 %) Secugrid 3030 võrgul on CE-märgistus hENi alusel, aga tugevdavat, mitte stabiliseerivat funktsiooni silmas pidades. Kirjas väljendatakse, et hENi nõutavad parameetrid ja seega ka katsemeetodid on märkimisväärselt erinevad. Standardis EN 13249:2000 esitatud parameetrid hõlmavad järgmist: tõmbetugevus maksimaalse raskusega, venivus maksimaalse raskusega, st mitte vähese deformatsiooni juures, nagu mõõdetakse radiaalset jäikust ETA 12/0530 järgi.
47.Ringkonnakohus osutab, et eelpool esiletoodud asjatundjate arvamused kattuvad juba enne lepingu sõlmimist kostja poolt hagejale antud teabega, et tooteid, millele on väljastatud vastavus EOTA Tehnical Report nr-ga 41 või standartiga EVS-EN 13249, ei saa võrrelda, sest nad käsitlevad teistsuguseid omadusi. Seega asjaoluga, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab standardile EVS-EN13249, ei saa tõendada geovõrgu lepingu tingimustele vastavust.
49.Asjatundja SS kui VIACon Eesti AS tehnilise konsultandi arvamusest nähtub, et võrreldes EOTA TR41 alusel määratletud geovõrku Tensar TriAx 160 EVS-EN 13249 alusel määratletud geovõrguga NAUE Secugrid 30/30 Q1-ga, on nende omadused stabiliseerimiseks vähemalt võrdsed – viimase minimaalsed radiaalsed jäikused 0,5 % juures on paremad ning mõlema ava pindalad on sarnased. Materjalide eluiga on teekonstruktsioonides kasutamiseks piisav. Asjatundja SS arvamusest Tallinna Tehnikakõrgkooli lektorina (II kd, tlk 188-194, sama III kd, tlk 125-131) nähtub eelnevaga sama järeldus, st et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 on paremate tehniliste näitajatega, kui geovõrk Tensar Trix TX 160 ning sobib täitma stabiliseerimise funktsiooni. Arvamuses on võrdlustabel Tensar TriAx TX 160 ja Secugrid 30/30 Q1 toote toimimisega seotud füüsikaliste omaduste kohta ja füüsikaliste omaduste võrdlus geovõrgu identifitseerimiseks. Nimetatud võrdlustabelis on märgitud, et geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 osas ei saa kuusnurga sammu anda, sest see on nelinurksete avadega. Puuduvad ka andmed radiaalse teisese jäikuse suhte kohta, kuna asjatundja arvamuse kohaselt ei oma see tehnilisest seisukohast tähtsust, sest lõplikult töötab võrk vastavalt kõige väiksemale radiaalsele teisesele jäikusele 0,5 % venivuse juures. Arvamuse kohaselt on geovõrk Secugrid 30/30 Q1 tugevam.
42.BBG Bauberatung Geokunststoffe GmbH Co poolt teostatud erinevate geovõrkude võrdlusest (II kd, tlk 52-54; võrdlustabeli tõlge tlk 55) nähtub (selle võrdluse tulemused on oma arvamuse aluseks võtnud ka asjatundja SS), et Tensar TriAx TX 160 ja Secugrid 30/30 Q1on ligilähedaste omadustega.
43.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus. et asjatundjate SS ja BBG Bauberatung Geokunststoffe GmbH Co arvamustega on tõendamist leidnud toodete Tensar TriAx TX
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-8803 160 ja Secugrid 30/30 Q1 toimimisega seotud füüsikaliste omaduste sarnasus. Seda kinnitas sisuliselt 17.08.2015 e-kirjas (III kd, tlk 19) kostja insener IL, kes väljendas, et esitatud TBU katsedokumendid viitavad sellele, et Secugrid 30/30 Q1 materjali omadused vastavad projekti seletuskirja p.3.4.8 tabelis toodud toimimisega seotud füüsikaliste omaduste ja identifitseerimiseks toodud omadustele.
44.Kostja insener hagejale nõusolekut geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 kasutamiseks ei andnud, asudes seisukohale, et TBU või inseneri katsetulemused ja arvutused ei asenda tootja või tema volitatud esindaja deklaratsiooni, et toode vastab nõuetele, millise deklaratsiooniga kaasneb ka tootja vastutus. Samuti tõi kostja insener esile, et ViaCon Eesti AS, kes on Naue Gmbh Co KG 12.08.2015 kirjas määratud edasimüüja staatuses, ei ole volitatud esindaja, kes saaks toote nõuetele vastavust deklareerida. Samuti puudub tema poolt esitatud toimivusdeklaratsioonis viide hindamissüsteemile ja informatsioon teavitatud asutuse kohta, kes teostab järelevalvet.
45.Kostja insener selgitas, et kui tootja on EN-13249 toimivusdeklaratsioonil deklareerinud ka ETA12/0530-s nõutud toote omadused kooskõlas TR41-ga, siis võib toodet lugeda samaväärseks. Seega on küsimus selles, kas kostja oleks pidanud aktsepteerima geovõrku, mille kohta ei ole tootja või volitatud esindaja toimivusdeklaratsioonil kinnitanud, et tootel on vastavus ka ETA12/0530 nõuetele, käesoleval juhul sellele, et tootel, mida soovitakse kasutada on ETA12/0530 nõuetele vastav stabiliseerimise funktsioon.
46.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja keeldus põhjendatult lubamast kasutada hageja taotletud geovõrku. Maakohus asus seisukohale, et kostja ei rikkunud lepingut, kuna hageja ei tõendanud tootel lepingu järgi nõutud radiaalse teisese jäikuse suhet ning ei esitanud ETA 12/0530 nõuetele vastavat toimivusdeklaratsiooni. Ringkonnakohus täpsustab selles osas maakohtu seisukohta ja leiab, et kostja keeldus põhjendatult võrgu asendamisest, kuna hageja ei tõendanud, et tema poolt kasutada soovitud võrk vastab lepingu nõuetele. Lepingu järgi pidid kasutataval võrgul olema omadused, mis vastavad ETA 12/0530 nõuetele. Hageja väidete järgi tõendas ta asjatundjate arvamusega, et nimetatud tehnilise tunnustuses sätestatud nõuetele võrgu omadused vastasid, kuid ringkonnakohtu arvates asus kostja õigesti seisukohale, et käesolevas asjas esitatud asjatundjate arvamusest võrgu omaduste vastavuse hindamiseks ei piisanud. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
47.Kooskõlas riigihangete seaduse § 33 lg-ga 1, juhul, kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, tuleb hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks võtta nimetatud paragrahvi lg-e 1 alapunktides esile toodud standard, Euroopa tehniline tunnustus jne. Kostja oli hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses viidanud konkreetsele Euroopa tehnilisele tunnustusele, mida võrk peab lepingu tingimusetele vastavuseks omama. RHS § 33 lg 2 järgi iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, täiendatakse märkega «või sellega samaväärne». Asjas ei ole tuginetud sellele, et hageja esitas pakkumuse tegemisel ettepaneku geovõrgu asendamiseks, kuid enne lepingu sõlmimist kostjale saadetud küsimusest selle kohta, kas ta saab tööde tegemisel kasutada võrku, mis vastab standardile EVS-EN 13249, võrgu asendamise võimalik soov nähtub. Kostja teatas hagejale, et standardile EVS-EN 13249 vastava võrgu kasutamine ei ole võimalik, lisades, et lepingus sätestatud tingimustega samaväärse võrgu kasutamine on võimalik.
48.Ringkonnakohus leiab, et hinnates seda, kas hageja esitatud asjatundjate arvamus oli piisav tõendamaks võrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 lepingule vastavust, tuleb juhinduda ka RHS § 33 lg-s 8 sätestatust ja saab juhinduda RHS § 47 lg-tes 4 ja 7 sätestatust. Kuna RHS § 33 lg 8 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile pakkujatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-16-8803 riigihangete avamisel konkurentsile, siis ei olnud kostja poolt võimalik lubada hagejal kasutada võrku, mis lepingu tingimustele ei vasta. Hankelepingu sõlmimiseks pakkumuste vastavuse hindamisel saab RHS § 47 lg-te 4 ja 7 järgi asja tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega samaväärsust tõendada ka toote tehnilise toimiku või tunnustatud organi katseprotokolliga. Ringkonnakohtu arvates tuleb võrgu samaväärsust tõendada samade dokumentidega ka lepingu täitmise käigus. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei esitanud hageja geovõrgu vastavuse tõendamiseks selliseid tõendeid, mille alusel oleks kostja saanud anda loa soovitud võrgu kasutamiseks. Asjatundjate arvamus loa saamiseks ei ole piisav.
49.Hageja väited seonduvalt killustiku fraktsiooni muutmisega tööde käigus ei muuda eeltoodud seisukohta, sest isegi juhul, kui osaliselt kasutati tööde teostamisel suurema fraktsiooniga killustikku kui 16/32, ei ole asjas tõendatud, et suurema fraktsiooni puhul lepingutingimustele vastav geovõrk ei sobinud. Geovõrgu Tensar TriAX 160 tootejuhi 11.07.2016 kirjast (III kd, tlk 178-179, tõlge tlk 180-181) nähtuvalt sobib nimetatud geovõrk ka siis, kui osakeste suurus ei ületa 75 mm.
50.Põhjendatud ei ole hageja väited, et kostja ei ole järginud hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet, keeldudes geovõrgu asendamisest. Lepingu tingimused olid enne lepingu sõlmimist hagejale teada ning lepingust tulenevate kohustuste täitmise nõudmist ei saa antud juhul käsitleda pahauskse käitumisena. Hageja ei saanud eeldada, et kostja nõustub peale hankelepingu sõlmimist võrguga, mille vastavus lepingu tingimustele on tõendamata, kuna varasemalt oli kostja teise lepingu puhul geovõrgu asendamisega nõustunud, sest juba enne lepingu sõlmimist teatas kostja hagejale, et ta ei aktsepteeri geovõrku, mille omadused vastavad vaid standardile EVS-EN13249.
51.Kostja esitas taotluse 04.05.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Hageja vaidles sellele vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamise taotlusest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hagejate seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Menetluskulude jaotus
52.TsMS § 171 lg 1 järgi jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.