AS-i Xxxxhagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
98 787 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Xxxx(õiguseelneja registrikood xxxx, asukoht xxxx);
AS
Xxxx,
Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toivo Viilup ja vandeadvokaat Martin Männik (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, e-post [email protected], [email protected]); Kostja: Eesti Vabariik Maanteeameti kaudu (registrikood 70001490, asukoht Pärnu mnt 463a, 10916 Tallinn); Kostja lepingulised esindajad: Kaidi xxxx ja KristoTaavi xxxx(e-post [email protected]). Asja läbivaatamine
1.novembril 2016 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup, kostja lepingulised esindajad Kaidi xxxx ja Kristo-Taavi xxxx
Juures viibis
sekretär Triin Matteus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata AS-i Xxxxhagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) taotlus 01.11.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetluskulud
3.Tsiviilasja menetluskulud jätta AS-i Xxxx kanda.
Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.09.07.2015 sõlmisid AS Xxxx (hilisemalt AS Xxxx) ja Maanteeamet riigihanke „Riigimaantee nr 10 Risti – Virtsu – Kuivastu - Kuressaare km 21,4-29,2 Üdruma – Laiküla lõigu rekonstrueerimine“ tulemusena lepingukokkuleppe nr 15-00260/206. 04.08.2015 esitas hageja kooskõlas lepingu regulatsiooniga insenerile taotluse materjalide kooskõlastamiseks ning palus lepingu täitmiseks kasutatava materjalina kooskõlastada pinnasevõrgu Secugrid 30/30 Q1. Taotlusele olid lisatud Secugrid 30/30 Q1 deklaratsioon, tootekirjeldus, andmed, võrdlus ja sobivus projekti, mille kohaselt on Secugrid 30/30 Q1 vähemalt samaväärsete, kui mitte paremate karakteristikutega ja toimivusnäitajatega kui pinnasevõrk Tensar TriAx TX 160. 10.08.2015 esitas hageja insenerile täiendavad selgitused geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kooskõlastamiseks.
2.Insener leidis 12.08.2015 e-kirjas, et ta ei saa nõustuda esitatud geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kasutamisega, kuid kasutamine on võimalik, kui töövõtja esitab alternatiivi kohta selgitustest tulenevad täiendavad dokumendid, mis kinnitavad samaväärsust. Lähtuvalt inseneri selgitustest esitas hageja 17.08.2015 insenerile täiendatud vastavusdeklaratsiooni ja täiendatud Xxxxkinnituskirja, millega palus hageja korduvalt inseneril kooskõlastada geovõrk Secugrid 30/30 Q1 kasutamine. 19.08.2015 teatas insener hagejale, et hageja poolt pakutud geovõrk Secugrid 30/30 Q1 ei vasta inseneri hinnangul tootele sätestatud tingimustele.
3.03.09.2015. esitas hageja insenerile FIDIC alapunkti 20.1. kohase teate, milles märkis, et hageja oli sunnitud lepingus sätestatud tööde teostamiseks kasutama geovõrku Tensar TriAx TX 160, mille tulemusena kannab hageja kahju summas 101 469,00 eurot (geovõrkude Secugrid 30/30 Q1 ja Tensar TriAx TX 160 hinna vahe, arvestades geovõrgu mahtu, koos ülekannetega).
4.Lepingu lisaks oleva seletuskirja punktis 3.4.8. viidatakse täiendavalt lisale 6, milleks oli OÜ Roadservice lahenduse pakkumine. Nimetatud dokumendi märkuste punktis 3 on märgitud, et „Geovõrk TX160 on arvestatud killustiku fraktsioonile 16/32, kui tegelikkuses kasutatakse sellest erinevat täitematerjali fraktsiooni tuleb ka võrku muuta.“ Tegelikkuses tuligi töövõtjal lepingu täitmisel kasutada enamjaolt killustikku fraktsiooniga 32/63, st projektlahenduses Geovõrk TX160 kasutamise eeldusena ettenähtust erineva fraktsiooniga killustikku. Järelikult olid pooled kokku leppinud geovõrgus vaid juhul, kui kasutatakse killustiku fraktsiooni 16/32 ning selles, et kui tegelikkuses kasutatakse muud killustiku fraktsiooni (antud juhul 32/63), siis tuleb võrku muuta vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele.
5.Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja pidi saama enne geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 kasutamist töös insenerilt nõusoleku selle kasutamiseks, siis oleks insener pidanud andma nõusoleku geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 kasutamiseks nii lepingust tulenevalt (arvestades eelpool märgitud Lepingu tõlgendamise reegleid) kui lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 26 lg 3), kuna nimetatud geovõrk on võrdväärsete kui mitte paremate tehniliste näitajatega kui geovõrk Tensar TriAx TX 160 ning sobib täitma stabiliseerimise funktsiooni.
6.Nii nagu geovõrk Tensar TriAx 160 vastab ka geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 kõigile kohalduvatele Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna ka see on CE märgisega. Toodete
võrreldavuse kontekstis ei oma relevantsust kostja poolt viidatud kuusnurga samm ega radiaalse teisese jäikuse suhe.
7.Kostja leiab ebaõigesti, et nõuded töö teostamisel kasutatavale geovõrgule olid ühemõtteliselt ja ammendavalt lepingus reguleeritud ja lepingut ei tule tõlgendada. Lepingut tuleb VÕS § 29 järgi tõlgendada, et tuvastada, milles kokku lepiti, lähtudes esmalt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui sellist ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, siis lepingupooltega sarnase mõistliku isiku arusaamast.
8.Projekti seletuskirja punktis 3.4.8. nimetatud konkreetsete parameetritele vastava toote kasutamine tingiks selle, et lepingu tingimustele saaks vastata vaid geovõrk Tensar Tx 160. Seega ei saa projekti seletuskirja punkti 3.4.8. tõlgendada kostja poolt soovitud viisil, sest see läheks vastuollu RHS § 33 lõikega 7.
9.Arvestades, et geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 põhiomadused on deklareeritud EVS-NE 13249 kaudu ning see on alternatiiv Euroopa tehnilisele raportile EOTA TR 041, tuleb seda geovõrku lugeda lepingu tingimustele vastavaks ning samaväärseks geovõrguga Tensar Tx
10.Vaidluste Lahendamise Komisjon on leidnud õigesti, et hageja nõue oli kostja vastu esitatud tähtaegselt. Kostja ei ole esitanud hagejale vastavalt FIDIC punktile 20.4. mittenõustumusteadet 28 päeva jooksul pärast Vaidluste Lahendamise Komisjoni otsuse saamist, mistõttu FIDIC punkti 20.4. viimase lõigu kohaselt on Vaidluste Lahendamise Komisjoni otsus selles osas muutunud lõplikuks ja mõlemale poolele siduvaks.
11.Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju summas 98 787 eurot hüvitamist ning palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Projekti seletuskirja punktis 3.4.8 on sätestatud nõuded geovõrgule. Nimetatud punkti kohaselt on geovõrgud projekteeritud eesmärgiga mehaaniliselt stabiliseerida killustikukihte ning seeläbi pikendada katendi eluiga. Arvutustulemused, mis näitavad katendi arvutusliku eluea pikenemist katendi geovõrguga stabiliseerimisel, on antud projekti seletuskirja lisas 6. Projekti seletuskirja punktis 3.4.8 on välja toodud, millistele parameetritele vastavalt Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni välja antud tehnilisele raportile 41 peab kasutatav stabiliseeriv geovõrk vastama.
13.Lepingu üldtingimuste alapunkti 7.2 kohaselt peab töövõtja enne materjalide kasutamist töös saama insenerilt nõusoleku nende kasutamiseks. Lepingu kohaselt kohustus hageja kasutama ettenähtud omadustega geovõrku, lisaks pidid projekti seletuskirja punkti 3.4.8 kohaselt materjalid vastama Euroopa tehnilisele tunnustuse ETA 12/0530 tabelile 2.3.4. Hankedokumentides sisaldunud nõuded geovõrgule olid vajalikud rahuldamaks töö funktsionaalseid vajadusi.
14.Hageja esitatud eksperthinnangus ei ole tõendatud geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 lepingust tulenevatele nõuetele vastavus. Ilmselgelt on see nähtav nimetatud hinnangu esimesel leheküljel, kus on esitatud tabel projekti seletuskirjast tulenevate geovõrgule sätestatud nõuetega ja võrreldud nimetatud näitajaid geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastavate omadustega. Nimetatud tabelis on radiaalse teisese jäikuse suhte osas märgitud, et see omadus ei oma tehnilisest vaatevinklist tähtsust ega ole märgitud arvulist tulemust. Projekti seletuskirjast tulenev nõue vastava omaduse osas on 0.8. Seega, kui hageja ei ole näidanud nimetatud omaduse väärtust tema poolt pakutavas võrgus, ei ole võimalik hinnata, kas pakutud materjal vastab lepingust tulenevatele nõuetele. Samal põhjusel on puudulik hageja poolt 04.08.2015.a esitatud tabel kahe geovõrgu võrdlusega, nimetatud tabelist on lisaks puudu füüsikalised omadused geovõrgu identifitseerimiseks. Samuti ei ole kõiki lepingust tulenevaid omadusi kajastatud hageja poolt 10.08.2015 esitatud geovõrkude võrdleva analüüsiga. Kõiki lepingust tulenevaid omadusi ei ole kajastatud ka hageja poolt 17.08.2015 esitatud täiendatud vastavusdeklaratsioonis: puudu on radiaalse
teisese jäikuse suhte väärtus, samuti kuusnurga samm; lisaks on oluline märkida, et nimetatud toimivusdeklaratsiooni ei ole väljastanud tootja.
15.Hageja kohustus lepingu täitmise ajal tõendama, et tema poolt töö teostamisel kasutatav materjal vastab lepingust tulenevatele nõuetele ning kuna ta seda ei teinud, ei saanud insener anda nõusolekut kasutamaks töö teostamisel geovõrku NAUE Secugrid 30/30 Q1.
16.Arusaamatu on hageja väide, mille kohaselt ei pidanud geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastama ilmtingimata Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsiooni välja antud tehnilisele raportile 41. Asjakohatu on ka hageja väide, mille kohaselt nii geovõrk Tensar TriAx 160 kui geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastavad kõigile kohalduvatele Euroopa Liidu õigusaktidele, kuna mõlemad tooted on CE-märgisega. Asjakohane dokument tõendamaks geovõrgu vastavust lepingust tulenevatele nõuetele on toimivusdeklaratsioon, mitte CE-märgis.
17.Töövõtja kohustus esitama 04.08.2015 taotlusega koos geovõrgu tootja poolt väljastatud toimivusdeklaratsiooni, mis tõendaks, et hageja poolt insenerile kooskõlastamiseks esitatud pinnasevõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab projektis nõutud Euroopa tehnilisele hinnangule. Hageja sai ainult nõuetekohase toimivusdeklaratsiooniga tõendada, et tema poolt pakutud materjal vastab projekti seletuskirjast tulenevatele nõuetele. Toimivusdeklaratsiooniga, mille kohaselt hageja poolt esitatud materjalil ei ole projekti seletuskirjast tulenevaid omadusi ehk toimivusnäitajaid ning mille katsemetoodika ei ole võrreldav nõutava materjaliga, ei saa tõendada materjali lepingule vastavust. Hageja ei ole esitanud toimivusdeklaratsiooni, mis tõendaks, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab projekti seletuskirjast tulenevatele nõuetele.
18.Teise standardi järgi kirjeldatud tootel on teistsugused omadused ja need on katsetatud teistsuguste katsestandardite alusel, kui lepingu kohaselt nõutud. Hageja poolt esitatud deklaratsioonist on selgelt näha, et geovõrgu NAUE Secugrid 30/30 Q1 ettenähtud ülesandeks on tugevdamine, lepingust tulenevalt kohustus hageja aga kasutama geovõrku, mille ettenähtud ülesandeks on stabiliseerimine. Lisaks kinnitab geovõrgu Tensar TriAX 160 tootja esindaja, et geovõrgud NAUE Secugrid 30/30 Q1 ja Tensar TriAX 160 ei ole samaväärsed.
19.Hageja on lepingut meelevaldselt tõlgendanud viisil, mille kohaselt oleks lepingus justkui kokku lepitud geovõrgu omadustes vaid juhuks, kui kasutatakse killustiku fraktsiooniga 16/32. Selline seisukoht on jääb arusaamatuks, kuna hageja hagiavalduses korduvalt väljendanud seisukohta, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab lepingust tulenevatele nõuetele. Kui lähtuda eeldusest, et geovõrk NAUE Secugrid 30/30 Q1 vastab Lepingust tulenevatele nõuetele, jääb arusaamatuks, mida hageja soovib killustiku fraktsiooni muutumisele tuginedes väita.
20.Hageja ja kostja said lepingu sõlmida ainult hankedokumentides esitatud tingimustel. Olenemata asjaolust, et projekti seletuskirja kohaselt tulnuks geovõrku muuta, kuna ei kasutatud killustikku fraktsiooniga 16/32, ei muudetud geovõrgule sätestatud nõudeid ning sellest pidi hageja nii pakkumuse tegemisel kui Lepingu täitmisel lähtuma. Hagejal ei ole õigust asuda ühepoolselt Lepingust tulenevaid nõudeid Töö teostamisel kasutatavatele materjalidele muutma.
21.Hageja ei ole täiendava tasu nõuet esitanud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Vastav teade tuli esitada mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda, kui töövõtja sai teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust. 28-päevane tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui hageja sai teada või ta oleks pidanud saama teada sellest sündmusest või asjaolust. Isegi juhul, kui arvestada üldtingimuste alapunktis 20.1 esimeses lõigus sätestatud 28-päevast tähtaega alates 16.07.2015 toimunud koosolekust, kus selgelt ja ühemõtteliselt käsitleti, millisel viisil kohustub hageja tõendama töö teostamisel kasutatava geovõrgu omadusi, on hageja 03.09.2015 teade esitatud ilmselgelt pärast Üldtingimuste Alapunktist 20.1 esimesest lõigust tuleneva 28-päevase tähtaja möödumist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
22.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
23.Asjas puudub vaidlus, et 09.07.2015 sõlmisid hageja õiguseellane AS Xxxx ja kostja riigihanke tulemusena lepingukokkuleppe nr 15-00260/206 „Riigimaantee nr 10 RistiVirtsu-Kuivastu-Kuressaare km 21,4-29,2 Üdruma-Laiküla lõigu rekonstrueerimine“ (kd I lk 13-52). Lepingu üldtingimuste punkti 7.2 kohaselt pidi hageja õiguseellane ehk töövõtja saama enne tööks vajalike materjalide kasutamist selleks inseneri nõusoleku (kd I lk 94). Lepingu üldtingimuste punkti 1.1.2.4 kohaselt on insener isik, keda tellija ehk kostja on ametisse nimetanud selleks, et ta tegutseks lepingus insenerina (kd I lk 73).
24.Hageja on seisukohal, et kostja on eelviidatud lepingut rikkunud, kuna kostja poolt ametisse nimetatud insener ei ole lubanud hagejal lepingu täitmisel kasutada geovõrku Secugrid 30/30 Q1, mis on samaväärne geovõrguga Tensar TriAx TX 160, mida hageja oli tulenevalt kostja nõudmisest sunnitud kasutama. Selliselt tegutsedes põhjustas kostja hagejale kahju, kuna geovõrk Tensar TriAx TX 160 oli kallim, mistõttu hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 98 787 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning on seisukohal, et kostja on hagejalt nõudnud üksnes lepingutingimuste täitmist ja lepingurikkumist kostja toime ei ole pannud. Kostja hinnangul ei tõendanud hageja tööde läbiviimise käigus, et geovõrk Secugrid 30/30 Q1, mida hageja soovis kasutada, vastas lepingus sätestatud nõudmistele. Samuti on kostja seisukohal, et hageja ei esitanud oma nõuet kahju hüvitamiseks lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul.
25.Esmalt analüüsib kohus, kas hageja nõue on esitatud selleks ettenähtud tähtaja jooksul. Lepingupooled on lepingu üldtingimuste punktis 20.1 kokku leppinud, et kui töövõtja leiab, et tal on õigus täiendavale tasule, peab töövõtja sellest teatama insenerile mitte hiljem kui 28 päeva pärast seda kui töövõtja sai teada või oleks pidanud saama teada sündmusest või asjaolust, mis on nõude alus (kd I lk 128). Antud juhul on hageja teavitanud inseneri 04.08.2015 ja 10.08.2015 e-kirjadega, et soovib tööde teostamisel kasutada geovõrku Secugrid 30/30 Q1 (kd II lk 70, 50-51). Insener Ilmar Link on 12.08.2015 hagejale selgitanud, et hageja soovitud geovõrgu kasutamine oleks võimalik, kui hageja esitab täiendavad dokumendid, mis kinnitavad selle samaväärsust (kd II lk 125). Hageja esitas täiendava e-kirja ja materjalid geovõrgu omaduste kohta 17.08.2015 (kd II lk 128), millele insener Ilmar Link vastas 19.08.2015 e-kirjaga, kus edastas hagejale kostja seisukoha, mille kohaselt hageja pakutud geovõrk Secugrid 30/30 Q1 ei vasta tootele sätestatud tingimustele (kd II lk 141-142). Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud kirjavahetusest sai hageja 19.08.2015 e-kirjast teada, et hageja pakutud asendustootest Secugrid 30/30 Q1 on lõplikult keeldutud, mistõttu saabus nimetatud kuupäeval „sündmus või asjaolu, mis on nõude alus“ ja hakkas jooksma lepingu üldtingimuste punktist 20.1 tulenev 28-päevane tähtaeg. Hageja esitas insenerile ja kostjale 03.09.2015 teate selle kohta, et soovib seoses asjaoluga, et keelduti geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 asendustootena kasutamise lubamisest, kahju hüvitamist (kd II lk 159-161). Hageja esitas oma nõude 15 päeva pärast seda, kui hageja sai teada, et geovõrku Secugrid 30/30 Q1 asendustootena kasutada ei ole võimalik, seega on hageja nõue lepingu üldtingimuste punkti 20.1 kohaselt tähtaegne ning kuulub sisuliselt läbivaatamisele.
26.Kohus on seisukohal, et hageja nõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, mille kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lähtuvalt eelviidatud sättest tuleb kohtul
tuvastada, kas kostja on rikkunud mõnd talle lepingust nr 15-00260/206 tulenevat kohustust.
27.Hageja väitel seisneb kostja rikkumine asjaolus, et kostja ei võimaldanud hagejal lepingust nr 15-00260/206 tulenevate tööde teostamisel kasutada geovõrku Secugrid 30/30 Q1, kuigi hageja hinnangul on tegemist tootega, mis vastab lepingu juurde kuuluva projekti seletuskirja punktist 3.4.8 tulenevatele nõuetele, s.o tegemist on samaväärse tootega kui geovõrk Tensar TriAx TX 160.
28.Kohus märgib, et nähtuvalt esitatud tõenditest kuulub poolte vahel sõlmitud lepingu juurde teeprojekti seletuskiri, mille punktis 3.4.8 on sätestatud tingimused, millele peab vastama hageja poolt tööde teostamisel kasutatav geovõrk. Nähtuvalt teeprojekti seletuskirja 3.4.8 sõnatusest on geovõrgud projekteeritud eesmärgiga mehaaniliselt stabiliseerida killustikukihte ning seeläbi pikendada katendi eluiga. Samuti on geovõrgu omaduse osas muuhulgas ettenähtud tingimused, et sellel peab olema Euroopa tehnilise tunnustuse (ETA) sertifikaat 12/0530 ja füüsikaliste omaduste osas peab radiaalse teisese jäikuse suhe olema 0,8 (kd I lk 217).
29.Kohus on seisukohal, et hagiavalduse rahuldamiseks peab hageja tõendama, et hageja soovis kasutada tööde teostamiseks geovõrku, mis vastas kõigile teeprojekti seletuskirja punktis 3.4.8 sätestatud omadustele, kuid kostja keeldus põhjendamatult vastava geovõrgu kasutamise lubamisest. Samuti tuleb hagejal tõendada, et hageja esitas juba tööde teostamise ajal geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kohta kõik andmed, millest nähtus, et geovõrk vastas lepingust tulenevatele nõuetele. Hageja on esitanud esimest korda taotluse kooskõlastada geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kasutamine 04.08.2015 kirjas (kd II lk 70), mille on lisatud geovõrgu deklaratsioon, tootekirjeldus ning andmed, võrdlus ja sobivusprojekt (kd II lk 71-98). Kohus märgib, et nimetatud tõendite hulgas on tabel, milles on võrreldud Tensar TriAX TX 160 geovõrku ja Secugrid 30/30 Q1 geovõrku, kuid alajaotuse „radiaalse teisese jäikuse suhe“ lahtrisse on märgitud, et tehnilisest vaatevinklist ei oma see omadus tähtsust (kd II lk 89). Lisaks eeltoodule on hageja esitanud 10.08.2015 täiendava taotluse saada luba kasutada tööde teostamisel geovõrku Secugrid 30/30 Q1 (kd II lk 106), millele hageja on lisanud geovõrkude Tensar TriAX TX 160 ja Secugrid 30/30 Q1 võrdluse ja selgituse (kd II lk 108-114). Kohus märgib, et ka nimetatud dokumentidest ei ilmne, milline on geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 radiaalse teisese jäikuse suhe.
30.Hageja taotlustele vastas insener Ilmar Link 12.08.2015 e-kirjaga (kd II lk 125), milles selgitas, et insener ei saa nõustuda geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kasutamisega, kuna esitatud näitajate alusel ei ole võimalik materjale võrrelda. Samas on insener selgitanud, et hageja soovitud geovõrgu kasutamine on võimalik, kui hageja esitab täiendavad dokumendid, mis kinnitavad toote samaväärsust.
31.Hageja esitas 17.08.2015 uue taotluse (kd II lk 128-129), millele on lisanud muuhulgas täiendatud kinnituskirja geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 omaduste kohta ning vastavusdeklaratsiooni (kd II lk 130-154). Kohus märgib, et ka nimetatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks esitanud tõendi geovõrgu teisese radiaalse teisese jäikuse suhte osas, kuna tabelis on vastava omaduse juures kriips (kd II lk 130). Samuti ei ole esitatud nõuetekohast toimivusdeklaratsiooni, mis tõendaks, et toode vastab ETA 12/0530 tasemele, kuigi lepingus on vastav nõue ette nähtud.
32.Hageja nimetatud taotlusele on insener Ilmar Link vastanud 19.08.2015 e-kirjaga (kd II lk 141-142), et kostja kinnitusel ei ole võimalik anda luba hageja soovitud geovõrgu kasutamiseks, kuna hageja ei ole esitanud toote osas nõuetele vastavat
toimivusdeklaratsiooni. Sellest lähtuvalt on insener asunud seisukohale, et senini hageja poolt laekunud vastused ei anna alust kooskõlastada hageja esitatud materjale.
33.Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja oleks lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, kuna kostja on üksnes nõudnud, et hageja tõendaks, et toode, mida hageja tööde teostamisel kasutada soovib, vastaks lepingust tulenevatele tingimustele. Nimelt on hageja soovinud kasutada toodet, mille osas ta ei ole esitanud tõendit selle kohta, mis on toote radiaalse teisese jäikuse suhe, kuigi teeprojekti punkti 3.4.8 kohaselt pidi hageja tõendama, et see on vähemalt 0,8. Samuti ei esitanud hageja geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kohta nõutele vastavat toimivusdeklaratsiooni, mille oleks väljastanud tootja ning mis vastaks ETA 12/0530 tasemele, kuigi ka nimetatud kohustus tulenes teeprojekti punktist 3.4.8.
34.Hageja on esitanud käesolevas asjas väite, et projekti seletuskirja punktis 3.4.8 ettenähtud tingimuste kitsal tõlgendamisel oleks olnud tööde teostamine võimalik üksnes Tensar TriAX TX 160 geovõrku kasutades, kuid selline lähenemine on vastuolus riigihangete seaduse § 33 lõikega 7, mille kohaselt hanke tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. Kohus on seisukohal, et hageja väide, mille kohaselt kostja on teinud võimalikus üksnes ühe toote kasutamise, ei ole põhjendatud. Nimelt on insener Ilmar Link, kelle kooskõlastust hagejal toote kasutamiseks tarvis oli, korduvalt kinnitanud, et hagejal on võimalik kasutada asendustoodet, kui hageja tõendab selle samaväärsust ning vastavust lepingutingimustele. Hageja seda antud juhul teinud ei ole.
35.Kohus märgib täiendavalt, et kui hageja asus seisukohale, et mõni lepingus sätestatud tingimustest oli põhjendamatu või riigihangete seadusega vastuolus, oleks hageja pidanud vastava asjaolu vaidlustama juba riigihanke menetluse raames. Kohtul ei ole võimalik käesolevas menetluses asuda seisukohale, et riigihange oli läbi viidud RHS § 33 lõiget 7 rikkudes, kuna tulenevalt RHS § 127 lg-st 41 on riigihanke tulemusi võimalik lõppastmes vaidlustada halduskohtus. Samuti rõhutab kohus, et olukorras, kus lepingukokkuleppe nr 15-00260/206 sõlmiti hankemenetluse tulemusena, ei ole hanke läbiviijal pärast lepingu sõlmimist õigust muuta hanketingimusi, kuna selliselt tegutsedes rikutaks läbipaistvuse ja võrde kohtlemise põhimõtteid. Nimelt pandaks sellisel juhul ebavõrdesse olukorda teised isikud, kes arvestasid hankes algselt sätestatud tingimusi, kuid hankemenetlust ei võitnud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole võimalik lepingu tingimusi tõlgendada selliselt, mis võimaldaks lepingus selgesõnaliselt sätestatud nõuetest kõrvalekaldumise. Samuti ei saa kostja poolt lepingu tingimuste täitmise nõudmist pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks lähtuvalt asjaolust, et riigihanke alusel sõlmitud lepingu puhul on tunduvalt kõrgem standard lepingutingimuste täpsele järgmisele. Kohus on juba eelnevalt viidanud, et juhul, kui hageja pidas mõnd hankes nimetatud nõuetest põhjendamatuks, oleks hageja pidanud seda vaidlustama hankemenetluse raames.
36.Hageja on asunud seisukohale, et kostja kohustus aktsepteerida tööde teostamisel geovõrku Secugrid 30/30 Q1 tuleneb ka asjaolust, et kostja on selle kasutamisega varasemalt teise lepingu raames nõustunud. Kohus on seisukohal, et hageja vastavasisuline seisukoht on põhjendamatu, kuna pooltel on iga lepingu täitmisel kohustus järgida konkreetsest kokkuleppest tulenevaid tingimusi. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et geovõrk Secugrid 30/30 Q1 vastas lepingukokkuleppe nr 15-00260/206 tingimustele, mistõttu ei pidanud kostja nimetatud insener selle kasutamiseks andma ka nõusolekut.
37.Hageja leiab, et alus geovõrgu Secugrid 30/30 Q1 kasutamiseks tulenes ka asjaolust, et tööde teostamisel ei kasutatud killustikku fraktsiooniga 16/32, vaid fraktsiooniga 32/64.
Nimelt on teeprojekti seletuskirja punktis 3.4.8 viidatud lisale 6, mis on RoadService 12.02.2015 lahenduse pakkumisega, mille punktis 3 on tehtud märkus, et geovõrk TX160 on arvestatud killustiku fraktsioonile 16/32, kui tegelikkuses kasutatakse sellest erinevat täitematerjali fraktsiooni, tuleb ka võrku muuta (kd II lk 1-2).
38.Kohus on seisukohal, et ka olukorras, kus hageja kasutas tööde teostamisel suuremas osas killustikku fraktsiooniga 32/64, mitte fraktsiooniga 16/32, ei tähenda see, et hagejal oleks õigus kasutada geovõrku, mis ei vasta lepingu tingimustele. Eelviidatud RoadService 12.02.2015 lahenduse pakkumise ei tähenda, et lepingus nr 15-00260/206 sätestatud tingimused, mis geovõrgu omaduste suhtes kokku olid lepitud, oma kehtivuse kaotaksid. Samuti on hageja käesolevas asjas läbivalt väitnud, et geovõrk Secugrid 30/30 Q1 on täpselt samaväärsete omadustega kui Tensar TriAX TX 160. Seega juhul, kui tulenevalt killustiku fraktsiooni muutumisest ei olnud geovõrk Tensar TriAX TX 160 enam tööde teostamiseks sobiv, siis hageja enda väidetest tulenevalt muutus sobimatuks ka geovõrk Secugrid 30/30 Q1. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et ka asjaolu, et killustiku fraktsiooni muudeti, ei toonud kaasa olukorda, kus hageja oleks tõendanud, et tema pakutud geovõrk Secugrid 30/30 Q1 vastab lepingu tingimustele.
39.Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud VÕS § 115 kohaldamise eelduste esinemist, s.o asjaolu, et kostja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja on üksnes nõudnud, et hageja kasutaks tööde teostamisel geovõrku, mis vastaks igakülgselt lepingu tingimustele, ning lähtuvalt eelnevalt tuvastatud asjaoludest ei olnud kostja nõudmised põhjendamatud.
40.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada protokolli parandamise taotlusi. Kostja on esitanud protokolli parandamise taotluse, millega kostja palub sisse viia järgmised muudatused. Protokollis on märgitud (lk 1): Kostja esindaja Kaidi Sulg: kostja on seisukohal, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik, kuna kostja ei ole lepingutingimusi rikkunud. Täiendada tuleks: Kostja esindaja Kaidi Sulg: kostja on seisukohal, et kompromissi sõlmimine ei ole tulenevalt riigihanke üldpõhimõtetest võimalik, kuna kostja ei ole lepingutingimusi rikkunud. Protokollis on märgitud (lk 3): Kostja on korduvalt selgitanud ka seda, et killustiku fraktsiooni muutmine ei muutnud geovõrgu kasutamise tingimusi. Parandada tuleks: Kostja on korduvalt selgitanud ka seda, et killustiku fraktsiooni muutmine ei muutnud geovõrgule esitatavaid nõudeid. Protokollis on märgitud (lk 3): Hageja pidi geovõrgu omaduste osas lähtuma hanke nõuetest. Parandada tuleks: Hageja pidi geovõrgu omaduste osas lähtuma hanketingimustest. Protokollis on märgitud (lk 3): Tallinna Ringkonnakohus on kinnitanud, et asendustoodet ei saa tagasi lükata, kui on tõendatud, et pakutud lahendused on samaväärsed. Parandada tuleks: Tallinna Ringkonnakohus on kinnitanud, et pakkumust ei saa tagasi lükata, kui on tõendatud, et pakutud lahendused on samaväärsed. Protokollis on märgitud (lk 3): Samas kostja rõhutab, et jäikuse kohta oli hankes sätestatud konkreetne arvväärtus, kuna see omab tähtsust. Parandada tuleks: Samas kostja rõhutab, et radiaalse teisese jäikuse suhte kohta oli hankes sätestatud konkreetne arvväärtus, kuna see omab tähtsust.
41.Kohus leiab, et kostja taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei ole jätnud protokollis kajastamata kostja seisukohti, mida kostja ei oleks oma kirjalikes menetlusdokumentides juba esitanud. Samuti selgitab kohus, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, mis menetlusosaliste jutu sõna-sõnalt edasi annab. Antud juhul on kostja seisukohad protokollis piisava täpsusega kajastatud.
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning nähtuvalt toimiku materjalidest kostjal menetluskulusid ei esinenud, seega asub kohus seisukohale, et kostjal menetluskulud puuduvad.