United Trailers OÜ hagiavaldus Perun Trans OÜ vastu võla nõudes
Hagi hind
3 150 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: United Trailers OÜ (registrikood 11729939, asukoht: Killustiku 2, 75303 Lagedi alevik, Rae vald), lepinguline esindaja: Sergei Desjatnikov (e-post: [email protected]); Võlgnik: Perun Trans OÜ (registrikood 12845300, asukoht: Üleviste 13-9, 45107 Tapa), lepinguline esindaja: Anatoli Orlovski (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
24. mai 2017 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista hagejalt United Trailers OÜ-lt kostja Perun Trans OÜ kasuks menetluskulud, s.o osaliselt õigusabi kulud ilma käibemaksuta 160 (ükssada kuuskümmend) eurot.
3.Välja mõista hagejalt kostja kasuks viivis menetluskuludelt (160 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-17-100379 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.United Trailers OÜ esitas 11.01.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3 149.99 euro saamiseks. Kohus tegi 16.01.2017 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas nõudele vastuväite, mille kohaselt võlgniku seaduslik esindaja ei allkirjastanud rendilepingut, mille alusel avaldaja on nõude esitanud. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 03.02.2017 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.21. veebruaril 2017 esitas United Trailers OÜ (hageja) Perun Trans OÜ (kostja) vastu hagiavalduse, mille kohaselt 18.05.2016 sõlmisid hageja ja kostja poolhaagise registreerimismärgiga xxxx rendilepingu, mille alusel oli poolhaagis kostja valduses perioodil 19.05.2016-05.07.2016 ja 22.07.201619.09.2016. Rendilepingu eritingimustest tulenevalt haagise kokkulepitud hind oli 19 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Lepingu üldtingimuste p. 2.1. kohaselt vara üleandmisel rentniku kasutusse eraldi vara üleandmisakti ei koostata ning vara loetakse rendileandja poolt rentnikule üleantuks eritingimuste allkirjastamisega.
3.Hageja koostas kostjale arve nr. 160387 19.05.2016-31.05.2016 rendi eest summas 247 eurot; arve nr. 160423 01.06.2016-15.06.2016 rendi eest summas 136.80 eurot; arve nr. 160475 16.06.201630.06.2016 rendi eest summas 342 eurot; arve nr. 160492 01.07.2016-05.07.2016 rendi eest summas 40 eurot; arve nr. 160565 22.07.2016-31.07.2016 rendi eest summas 228 eurot; arve nr. 160602 01.08.2016-15.08.2016 rendi eest summas 342 eurot; arve nr. 160633 16.08.2016-31.08.2016 rendi eest summas 364 eurot; arve nr. 160663 01.09.2016-15.09.20216 rendi eest summas 342 eurot; arve nr. 160675 16.09.16-19.09.16 rendi eest summas 91.20 eurot. Kostja on jätnud esitatud arved õigeaegselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus hageja ees seisuga 10.01.2017 3 150 eurot, s.h põhisumma on 2 183.20 eurot ja viivis 966.80 eurot. Hageja pöördus Kreedix OÜ poole kohtuvälise võlgnevuse sissenõudmiseks, kes esitas kostjale nõudekirja, paludes võla kustutada. Ka pärast nõudekirja esitamist kostja kohustused jäid täitmata. Kostja ei vaielnud võlgnevusele vastu, kuid teatas, et võlgnevuse tasumiseks puuduvad vahendid.
4.Kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväiteis tulenevalt leidis hageja, et ka juhul, kui lepingu allkirjastaja oli kostja töötaja/esindaja V P, peab kostja tasuma poolhaagise rendi eest. Kuna kostja esindaja V P tegutses teise isiku nimel, siis oli hagejal täielik alus eeldada, et tal on selleks ka esindusõigus. Hageja arvates tulenevalt TsÜS § 116 lg 1 oli V P`il kui kostja esindajal esindusõigus olemas. Samuti TsÜS § 118 lg 2 alusel oli hagejal mõistlik alus uskuda, et kostja esindajale V P’ile on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab ja peab teadma, et esindaja V P tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust. Kostja esindaja V P tegutses esindatava nimel ja talle on antud selleks õigus, kuna lisaks lepingute allkirjastamisele osales kostja esindaja kostja ettevõtte juhtimises juhina ja temal on kostja e-maili aadress [email protected], osales kirjavahetuses jne.
2 (8)
2-17-100379
5.Hageja palus vastavalt VÕS § 6, § 8, § 76 lg 1- lg 3, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 3, p 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 339 välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 2 183.20 eurot, viivis 966.80 eurot, menetluskulud ja viivis menetluskuludelt.
6.Hageja nõustus tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.20. märtsil 2017 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja rõhutas, et hagi aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Nimelt ühest küljest hageja esitab allkirjastamata lepingu, mida ta käsitleb õiguslikuks aluseks hagi esitamiseks, teisest küljest hageja viitab hagiavalduses, et „ka juhul, kui lepingu allkirjastaja oli kostja töötaja/esindaja V P...“ ning rajab oma nõude teisele õiguslikule alusele. Kostjale jääb arusaamatuks, kas V P allkirjastas „Rendilepingu üldtingimused nr.652“ või mitte.
8.Kostja teatas, et ta tunneb V P’it, kuid nende vahel puuduvad nii majanduslikud kui ka töösuhted. Kostja teada tegutseb V P iseseisvalt ning oma majanduslikus tegevuses kasutab xxxx kuuluvat veoautot xxxx, registreerimisnumbriga xxxx. Kostja seaduslik esindaja Alexey Gerasimovich ei volitanud V P’it sõlmima kostja nimel mingeid lepinguid, s.h rendilepingu üldtingimused nr.652. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt, teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Hageja ei kontrollinud V P’i esindusõigust nii vaidlustatava rendilepingu sõlmimisel kui ka poolhaagise üleandmisel. Kostja ei ole poolhagist vastu võtnud ning ei kasutanud seda hagiavalduses märgitud ajal. Kostjal puudub võlasuhe hagejaga.
9.Ka hageja viivisenõue on ka alusetu ning põhjendamatu, kuna esiteks, poolte vahel puudub võlasuhe, teiseks rendilepingu üldtingimuste nr. 652 punkti 11.1 kohaselt, leping jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Arvestades ülaltoodut võib vaidlustatavat lepingut käsitleda ka kui lepingut, mis ei ole jõustunud. Kostja juhtis tähelepanu ka sellele, et viivise määr on suurem seadusejärgsest ning viivisenõude esitamiseks on vaja viivise määra osas poolte kokkulepe.
10.Kostja nõustus tsiviilasja kirjaliku menetlusega.
HAGEJA SEISUKOHT
11.03. aprillil 2017 esitatud seisukohas teatas hageja, et lepingu sõlmimisel hageja asus põhjendatult seisukohale, et V P tegutseb kostja huvides ja nimel. Lepingus on märgitud kostja nimi ja e-maili aadress [email protected] ja kogu kirjavahetus käis kostja e-maili [email protected] kaudu. Kostja vastas Kreedix OÜ-le just [email protected] e-maili kasutades. Kirjas kostja ei eita võlgnevuse olemasolu ja lubab maksta 2016.a. Nüüd kostja asus arvama, et V P ei ole kostjaga seotud ja ei tea midagi sõlmitud kokkuleppest. Kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja peaks selgitama, kuidas nii juhtus, et [email protected] kaudu tegutseb keegi kolmas isik, kes ei ole kostjaga seotud.
12.Kui hageja eeldused ei ole õiged, siis lepingu allkirjastaja või kostja käitumises võivad esineda KarS § 209 lg 1 või § 345 lg 1 sätestatud kuriteo tunnused.
3 (8)
2-17-100379
KOSTJA TÄIENDAV SEISUKOHT
13.18. aprillil 2017 esitatud seisukohas kostja teatas, et hageja järeldused, et hageja poolt esitatud asjaolude osas pooltel vaidlus puudub, on ennatlikud ning seetõttu ekslikud. Nimelt kostjale ei ole teada, kellega ja millal oli sõlmitud vaidlustatav rendileping, kes ja millal on võtnud poolhaagise registrinumbriga xxxx vastu, kes ja kellega on kokku leppinud poolhaagise kasutamise hinna osas, kes koostas ja millal koostati arved ja kellele ülalmainitud arved on saadetud, kas hageja arved on jäänud tasumata täielikult või osaliselt.
14.Hageja nõue on alusetu ning on esitatud vale isiku vastu. Nimelt on hageja täielikult jätnud tähelepanuta, et TsÜS § 117 lg 2 kohaselt esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Hageja ekslikult eeldanud, et suhtleb kostja õigustatud isikuga, tehes oma järeldused kostjale väidetavalt kuuluvast e-posti aadressist s.o. [email protected]. Kostja üldandmed on kättesaadavad e-äriregistri veebilehelt. Kostja lisas eäriregistri väljavõtte, millest nähtub, et kostja e-posti aadress on [email protected].
15.Kostja ei ole saatnud hagejale mingeid kirju ega tunnistanud võlga. Kirjas, mis on dateeritud 04.11.2016, saatjaks on märgitud V P ning antud kinnitus on saadetud kostjale mittekuuluvalt e-posti aadressilt. Seega hageja järeldus, et ülalmainitud kirjas kostja tunnistas võlga on ekslik ning hageja väidet, et kostja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega ei saa lugeda asjakohaseks.
16.Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-72-13, on kolleegium märkinud, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud. Vaadeldaval juhul kostja ja hageja vahel puuduvad püsivad suhted. Tegemist on ühekordse tehinguga ning seega hageja ei saa mõistlikult eeldada, et V Pil on kostja esindusõigus.
17.TsÜS § 123 lg 1 kohaselt, kui tehingu tegemisel esines eksimus, pettus, ähvardus, vägivald või muud asjaolud, mis annavad aluse tehingu tühistamiseks, või kui õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi neid teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitte esindatava isikust. Sellest tulenevalt, hageja võib esitada kõik küsimused, mis on seotud käesoleva vaidlusega, V Pile.
MENETLUSE KÄIK
18.26. aprillil 2017 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 15.05.2017.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud poote väited ja vastuväited ning tõendid võimaldavad seda teha. 4 (8)
2-17-100379
21.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
22.Hageja väidab, et pooled on 18.05.2016 sõlminud poolhaagise rendilepingu ning et selle alusel on kostja kasutanud hagejale kuuluvat poolhaagist registrimärgiga xxxx. Kostjaga rendilepingu sõlmimise tõendamiseks on hageja esitanud rendilepingu üldtingimused nr 652, millede järgi on rentnikuks Perun Trans OÜ, registrikood 12445300, asukoht Üleviste 13-9, 45107 Tapa, tel nr 51974288, e-posti aadress [email protected] ja esindaja Alexsey Gerasimovich (t.lk. 28-31). Samas rendilepingu üldtingimused nr 652 on digitaalselt allkirjastatud V P’i (isikukood xxxx) poolt. Hageja ei ole välja toonud, miks ta rendilepingu üldtingimustele nr 652 märkis kostja esindajana Alexey Gerasimovich’i, kui kostjat väidetavalt esindas V P, kellel esindusõiguse olemasolu hageja eeldas.
23.Rendilepingu mõiste on sätestab VÕS § 339, mille kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kostja vaidleb hagile vastu, põhjusel, et ta pole hagejaga rendilepingut sõlminud ning et võlasuhte puudumise tõttu ei ole hagejal ka kostja vastu nõudeõigust tekkinud. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas on tõendatud kostjaga rendilepingu sõlmimine, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu, kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamiseks.
24.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamiseks pidi hageja tõendama kostjaga rendilepingu sõlmimise, rendi (tasu) suuruses kokkuleppimise, rendilepingu esemeks oleva poolhaagi kostjale üleandmise ja kostja poolt kokkulepitud tasu mittemaksmise fakti. Hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama, et tal ei ole rendilepingulist suhet hagejaga.
25.Kohus ei nõustu hagejaga väidetega, et V P tegutses kostja esindajana. Hageja ühelt poolt väidab, et V P tegutses kostja esindajana, kuid samas väidab hageja, et ta eeldas, et V P tegutses kostja nimel ning et tal on selleks ka esindusõigus. TsÜS § 116 lg 1 järgi esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt, kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku 5 (8)
2-17-100379 töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et V P on, või tehingu tegemise ajal oli, kostja töötaja. Ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et V P poolhaagise registrimärgiga xxxx kostja majandustegevuses kasutas. Nõustuda ei saa ka hageja väidetega, et V P osales Perun Trans OÜ juhtimises juhina, sest äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt kostja juhatuse liikmeteks on Alexey Gerasimovich ja Tina Šrainer. Seega hageja ei ole tõendanud, et V P on isik, kelle eest kostja vastutab. TsÜS § 121 lg 2 alusel teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Maakohus leiab, et V P’il ei ole tekkinud kostja suhtes ka TsÜS § 121 lg 2 sätestatud spetsiifilise juhi volitust kostja esindamiseks põhjusel, et asjas ei ole väidetud ega tõendatud, et ka varem hagejaga tehingute tegemisel V P kostjat esindas. Kuna tõendamata on V P’i tegevuse seotus kostjaga, siis ei saanud hagejal ka tekkida eeldust, et V P tegutses kostja esindajana.
26.Edasi kontrollib kohus, kas hagejal oli võimalik eeldada, et kostjat esindab isik TsÜS § 118 lg 2 alusel. Nimetatu sätte kohaselt, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohtule esitatu alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja teadis või pidi teadma V P’i poolt kostja nimel tehingu tegemist või et kostja talub V P’i tegevust kostja esindajana. Sellepärast leiab kohus, et hagejal ei saanud ka tekkida V P’il kostja esindamiseks esindusõiguse olemasolu eeldust. V P’i poolt hagejale avaldatud e-posti aadressi [email protected] ei ole võimalik kostjaga seostada, sest äriregistri elektroonilisest andmebaasist saadud informatsiooni kohaselt on kostja e-posti aadressiks [email protected], kuni 29.01.2016 kasutas kostja e-posti aadressina ka xxxx. Lisaks ei kuulu V P’i poolt hagejale avaldatud telefoninumber xxxx kostjale, kostja poolt äriregistrile teatatud telefoninumber on 5581766.
27.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja ei ole 18.05.2016 hageja ja V P’i vahel sõlmitud rendilepingu pool ja kostjal ei ole sellest lepingust hageja ees kohustusi tekkinud. Sellepärast kohus jätab hagi rahuldamata. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja ei käitunud hageja suhtes heas usus, sest väidetavad kostja andmed, millede esitamise tõttu hageja sellise järelduse tegi, ei ole esitatud kostja poolt. 14.11.2016 kirja e-posti aadressile [email protected] on saatnud V P e-posti aadressilt [email protected] (t.lk. 84), selles ei ole kirjas, et kirja saatis kostja juhatus. Hageja ei ole kohtuväliselt kostja juhatusega suhelnud ega kostjale väidetavast nõudest teatanud. Menetluskulud
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis kohus jätab kõik menetluskulud hageja kanda.
29.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende 6 (8)
2-17-100379 hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas kostja esindaja TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja on esitanud kohtule: 1) 20.03.2017 vastuse hagiavalduse (t. lk. 65-67, millest sisuline tekst 1.5 lk), 2) 18.04.2017 seisukoha hageja vastusele (t. lk.89-92, sisuliselt 1.5 lk).
31.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et kostja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 2 tundi (3 lk x 40 min : 60 min).
32.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot (t. lk. 104), millele käibemaks ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
33.Eeltoodu põhjal on kostja lepingulise esindaja põhjendatud tasu käesolevas menetluses 160 eurot (115 eurot x 2 t), mis kuulub väljamõistmisele hagejalt.
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
35.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 7 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.