Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 17.01.2006. a esitatud hagiavalduse kohaselt pidi 18.03.2005. a algama OÜ poolt korraldatud reis Egiptusesse. Reis algas tegelikult 20.03.2005. a. Reisi alguse viibimise tõttu loobus osa reisijaid reisist ja osa reisijaid võttis osa lühendatud reisist. Eeltooduga tekitati OÜ klientidele nii varalist kui mittevaralist kahju. OÜ on hüvitanud reisijatele pakettreisi hinna vastavalt reisist loobunud isikutele täielikult ja reisist osavõtnud isikutele osaliselt. OÜ vastu on mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitanud 13 isikut, kokku summas 144 642 krooni. Nõuded on loovutatud OÜ-le . Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 144 642 krooni, mis seisneb reisijatele puhkuse rikkumisega tekitatud hingelistes läbielamistes. Puhkuseks planeeritud aeg oli piiratud, mistõttu oli reisijatel eriline huvi saada just selline reis, mis vastaks lepingutingimustele. Kostja vastus Kohtule 27.02.2006. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Reisi alguse viibimine toimus lennufirma süül. Kostja on võimaldanud reisijatele EL määruses nr 261/2004 art 9 ooteajaga võrreldes piisava söögi, hotellimajutuse, transpordi ja kaks tasuta telefonikõnet. Lisaks hüvitas kostja reisijatele reisimaksumuse. Mittevaralise kahju hüvitamine ei ole kostja suhtes õiglane. Kostja ei teadnud kui kaua reis viibib, seega ei saanud kostja seda ka reisijatele öelda. Kostja pakkus reisijatele võimaluse minna lühendatud reisile või saada kogu raha tagasi ja minna teise reisikorraldaja reisile. Kohtule 28.11.2006. a esitatud vastuses leiab kostja, et hagiavalduses märgitud mittevaralise kahju nõuded on liiga suured. Kõik reisijad, kes loobusid reisist, said reisimaksumuse täies ulatuses tagasi ning need kes otsustasid minna kahe päeva võrra lühendatud reisile, said kahe toimumata reisipäeva eest raha tagasi. Hageja ei ole tõendanud, et esineb mittevaralist kahju, mida oleks vaja rahaliselt kompenseerida. Hageja mittevaralise kahju nõuete suurused on hinnaliselt võrdsed juba reisijatele kompenseeritud reisipaketi maksumusega või isegi ületavad seda, mis kostja hinnangul ei ole mõistlik hüvitise suurus. Kohtuistung 08.01.2007. a toimunud kohtuistungil jäävad hageja esindajad haginõude juurde. Kostja poolt viidatud EL määrus nr 261/2004 ei piira kahjunõude esitamist VÕS § 877 lg 2 alusel. Tegemist ei ole alusetu rikastumisega. Kostja esindaja hinnagul on haginõue ebamõistlikult suur. Kosja palub kohtul määrata õiglane hüvitis. Tagastatud reisipaketi maksumus on aluseks hüvitise vähendamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostjate esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ poolt korraldatud reis Egiptusesse, mis pidi algama 18.03.2005. a, algas tegelikult 20.03.2005. a. OÜ on hüvitanud reisijatele pakettreisi hinna

vastavalt reisist loobunud isikutele täielikult ja reisist osavõtnud isikutele osaliselt. Kostja on võimaldanud reisijatele EL määruses nr 261/2004 art 9 ooteajaga võrreldes piisava söögi, hotellimajutuse, transpordi ja kaks tasuta telefonikõnet. Poolte vahel pole vaidlust, et reisijate ja OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingud on jõustunud, st. OÜ-l on nõudeõigus. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja reisikorraldajana on kohustatud hüvitama reisijatele mittevaralise kahju hüvitise kasutult kulutatud kahe puhkusepäeva eest ajavahemikul 18.03.2005. a kuni 20.03.2005. a. VÕS § 127 lg 1 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja on seisukohal, et kostja on kõikide reisijate endise olukorra taastanud, makstes reisist loobujatele kogu reisipaketi maksumuse või kahe päeva võrra lühendatud reisile läinutele toimumata 2 reisipäeva eest raha välja. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatust. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja poolt reisijatele müüdud reisiteenus oli pakettreis VÕS § 866 mõistes. VÕS § 877 lg 1 järgi reisikorraldaja vastutab lepingu täitmise eest reisija ees, sõltumata sellest, kas lepingulised kohustused peab täitma tema ise või keegi teine ning lg 2 järgi käesoleva seaduse §-des 875 ja 876 sätestatu ei välista ega piira reisija nõudeõigust talle lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Muu hulgas võib reisija nõuda mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlikku hüvitist kasutult kulutatud puhkuseaja eest. Kohus leiab, et võlaõigusseadus sätestab ühemõtteliselt, et reisijal on lisaks varalise kahju hüvitamise nõudele ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kostja seisukoht, et tema kohustus hüvitada VÕS § 877 lg 2 sätestatud mittevaraline kahju on välistatud, kuna kostjal puudub tagasinõudeõigus lennuettevõtja vastu tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest nr 261/2004, ei ole kohtu arvates kooskõlas seadusega. Kohus nõustub hagejaga selles, et eelnimetatud määrus ei piira mittevaralise kahju hüvitamist. Juhul kui see nii oleks, muutuks VÕS § 877 lg 2 sisutühjaks. Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud kostjapoolse rikkumise olemasolu, kuid mittevaralise kahju hüvitise suurusega kohus ei nõustu. Hageja väitel lähtuvad esitatud kahjunõuete suurused isikute poolt makstud reisitasudest, mis võimaldavad osta nurjunud Egiptuse reisile ligilähedase väärtusega reisi (tl 140). Kohus tutvunud nõudekirjadega (tl 7-19) ja tagasimaksete teatistega (tl 55-59; 105-129) leiab, et esitatud kahjunõuded on ebamõistlikult suured. Reisijate K , L , K ja H puhul tekiks olukord, kus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise tulemusel on isikutel võimalik osta kolm Egiptuse reisile ligilähedase väärtusega reisi, reisijad Raud ja Lille saaksid osta kaks sama või ligilähedase väärtusega reisi. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et nõuete rahuldamist sellises ulatuses saab pidada alusetuks rikastumiseks. Isikud L , M , R , I , H ja Ü käisid lühendatud reisil, mis reisija L hinnangul oli küll lühem loodetust, kuid siiski kordaläinud (tl 108). Kohtu arvates tekitas reisi viibimine 48 tundi reisijatele ebamugavust ja ei olnud kooskõlas reisijate puhkusega seotud ootustega, kuid ei saanud tekitada reisijates sellist stressi, millest taastumiseks kulus Egiptuses 2 päeva (tl 139). Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 48 214 krooni. Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku TsMS § 143 p 4 ja § 146 lg 1 p 3 ja § 173 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna asja läbivaatamiskulu 1/3 ulatuses.

Hagejalt kuulub väljamõistmisele asja läbivaatamiskulu 2/3 ulatuses riigituludesse. Asja läbivaatamiskulu seisneb hagejale ja kostjale hagimaterjalide ja kohtukutsete kättetoimetamise kulus (kokku 102.60 krooni). TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu 1/3 ulatuses. Hagejalt kuulub väljamõistmisele kostja menetluskulu 2/3 ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotusekohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.