Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.jaanuar 2007.a. Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-18651

Tsiviilasi

Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Ernst Õiguse ja Annelii Deemanti vastu 63 512.55 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23 Tartu 51006 Hageja esindajad: Evelin Lemba, Artur Miljukov Kostjad: Ernst Õigus, isikukood Annelii Deemant, isikukood

esindajad

Asja läbivaatamise aeg

,

26.jaanuaril 2007.a. kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi. Välja mõista Ernst Õigus’elt ja Annelii Deemant’ilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks solidaarselt võlgnevus 63 512.55 (kuuskümmend kolm tuhat viissada kaksteist krooni ja 55 senti) krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 29 450.00 (kakskümmend üheksa tuhat nelisada viiskümmend) krooni, sissenõutavaks muutunud intress 6 055.45 (kuus tuhat viiskümmend viis krooni ja 45 senti) krooni, viivis 1612.33 (üks tuhat kuussada kaksteist krooni ja 33 senti), leppetrahv 6000.00 (kuus tuhat) krooni ning kahjuhüvitis 20 000.00 (kakskümmend tuhat) krooni. Otsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud käesolevas tsiviilasjas kannavad kostjad solidaarselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik Kostja Ernst Õigus on hagi nõude õigeks võtnud ja on nõustunud nõude rahuldama osade

kaupa. Kostja Annelii Deemantile on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult hagiavalduse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.detsembril 2006.a. ja 26.detsembril 2006.a. Annelii Deemanti kohustati hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul väljavõtte teistkordsest avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Annelii Deemant kohtu antud tähtaja jooksul kohtule vastust ei ole esitanud ega ole seda esitanud ka hiljem. TsMS § 207 lg 3 kohaselt, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või –kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või –kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või –kostjate suhtes. Kuna üks kostja on hageja nõude õigeks võtnud, siis leiab kohus, et eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud ja TsMS § 440 lg 1 alusel võib kohus asja lahendada kohtuistungit pidamata. Kohtu tuvastatud asjaolud , järeldused ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 407 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja ja kostja Ernst Õigus sõlmisid 14. septembril 2005.a. tarbijakrediidilepingu nr 0500617/27kt. Lepingu kohaselt andis hageja Ernst Õigusele krediiti 30 000.00 krooni intressiga 25,6% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest pidi kostja hagejale maksma 60 808.88 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule ka Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr K 1.4 Hageja sõlmis kostja Annelii Deemantiga 14. septembril 2005.a. käenduslepingu, millega Annelii Deemant kui käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr 0500617/27kt ning võimalikest krediidiandja ja krediidivõtja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 120 809.00 krooni ja käenduse tähtajaks 01.november 2015.a. Kuna põhivõlgnik (Ernst Õigus) ei tasunud hagejale ühtegi lepingujärgset makset, oli hageja sunnitud saatma kostjatele kirjalikud meeldetuletused, millele vaatamata kostjad võlgnevust ei likvideerinud. Kuna kostjad võlga ei likvideerinud, ütles hageja 22.aprillil 2006.a. lepingu üles. Pärast lepingu ülesütlemist on hagejale tasutud 2000.00 krooni, millest 1450.00 krooni arvestati vastavalt üldtingimuste p-le 2.5 tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulude katteks ning 550.00 krooni krediidisumma katteks. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist (VÕS § 2). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele ja VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (TsMS § 101 lg 1 p-d 1,3,4,6). VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 koosmõju kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda lepingus kokkulepitud määras. Leppetrahvi tasumise kohustus tuleb lepingu üldtingimuste p-dest 4.3 ja 5.3.