Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 24.01.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-05-15716/2
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 24.01.2007
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1532

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Meelis Eerik

Otsuse avalikult teatavaks

24.01.2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-05-15716

Tsiviilasi

AS-i hagi SS (S) vastu

võla saamiseks

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi täielikult.

2.Välja mõista SS 23 194,30 krooni AS-i kasuks. Kohtukulude jaotus

1.Välja mõista SS kohtukulud 2 909,70 krooni AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud 01.08.2005 esitas AS hagi SS vastu 23 194,30 krooni saamiseks. Nõue tulenes 15.03.2000 poolte vahel sõlmitud litsentsilepingust , mille kohaselt hageja andis kostjale õiguse lepingus sätestatud tingimustel ja korras kasutada tasu eest hagejale kuuluvaid TT kaubamärke. Kostja kohustus tasuma hagejale selle eest vastavalt lepingu lisale 3 ning lisaks iga hageja poolt kostjale vahendatud taksotellimuse eest kuus krooni vahendustasu. Kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ning jättis hagejale tasumata. Hageja leiab, et kostja on lepingut rikkunud ilma õigusliku aluseta jättes hagejale tasumata lepingujärgsele tasumisele kuuluvad summad. Hagi esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 11 597, 15 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Pooled on lepingus kokku leppinud viivises, arvestusega 2% tähtpäevaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlaga võrdses summas, s.o. 11 597,15 krooni ulatuses. Hageja leiab, et selline viivise summa on täitmisviivituse kestust arvestades mõistlik. Kostja esitas . kohtule vastuse, milles hagi ei tunnista. Kostja tunnistab, et sõlmis hagejaga lepingu. Alates viibis kostja .... Kostja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et võlgnevus tekkis ajavahemikul , mil ta viibis ..., ei saanud ta hagejale võlgu jääda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

11.2.kohaselt tulnuks leping lõpetada automaatselt, kui võlgnevus ületab 4 000 krooni. 31.10.2006 esitatud vastuses kostja lisab, et tema ei ole oma õigusi ja kohustusi andnud kolmandatele isikutele. Kuna aga eeluurimise ajal olid tema helistamised piiratud, siis ei olnud võimalik lepingut lõpetada. 21.11.2006 esitas kostja seisukohale vastuse. Hageja on seisukohal, et kostja viide lepingu punktile 11.2. ei anna alust hageja nõude mittetunnustamiseks ja sellele vastu vaidlemiseks. Nimetatud sätte kohaselt oli hagejal õigus leping koheselt lõpetada, kui kostja võlgnevus hageja ees on 4 000 krooni. Nimetatud säte annab hagejale vastava õiguse mitte kohustuse. Hageja leiab, et sellise õiguse teostamata jätmine hageja poolt ei ole aluseks kostja poolt lepingu rikkumise õigustamiseks. Hageja ei vaidle vastu asjaolule, et kostja viibis perioodil .... Nimetatud asjaolu on selgunud kohtumenetluse käigus. Siiski on hageja arvamusel, et kuivõrd kostja võlgnevuse tekkimise ajal lepingut ei lõpetanud oli see kehtiv. Hageja lisab, et lepingujärgsed tasumised toimusid ka perioodil, mil kostja viibis kinnipidamisasutuses. Hageja on hinnangul kasutas lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ilmselt keegi kolmas isik, kuna kostjal isiklikult ei olnud võimalus neid kasutada. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud vastavalt VÕS §-s 102 sätestatu kohaselt teda kohustuse täitmist takistavast asjaolust teatama. Hageja hinnangul ei kestnud eeluurimine kogu kinnipidamisasutuses viibimise perioodil ning kostjal tekkis tõenäoliselt ka peale eeluurimist võimalus hagejaga lepingu lõpetamiseks. Samuti oleks kostja saanud hagejat teavitada kirja teel. Hageja on arvamusel, et kostja oli teadlik eelnevalt kinnipidamisasutusse sattumisest. Hageja on seisukohal, et tähtsust ei oma, kelle kasutuses litsentsilepingust tulenevad õigused ja kohutused reaalselt olid. Leping oli kehtiv ning kostja on rikkunud lepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on andnud nõusoleku asja arutamiseks kirjalikus menetluses. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Sama seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kuivõrd litsentsileping on käsitletav kestvuslepinguna, siis kohaldatakse sellele tulenevalt eeltoodust võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. Poolte vahel sõlmitud litsentsilepingust nähtub, et poolte vahel on võlaõiguslik suhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale 23 194,30 krooni, millele kostja vaidleb

3.2.9.alusel tasuma hagejale iga raadiotellimuse eest 6 krooni. Nähtuvalt hageja poolt koostatud müügireskontrost, tekkis kostja võlgnevus perioodil . Nähtuvalt ... notar H S koostatud viibis kostja ... perioodil . Seega tekkis võlgnevus perioodil, mil kostja viibis .... Kostja ei ole koma lepingust tulenevat kohustust täitnud. Litsentsilepingu punkti 9.1. kohaselt sõlmiti leping määramata ajaks. Seega oli leping nimetatud perioodil kehtiv. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus ei saa kinnipidamisasutuses viibimist lugeda kohustuse rikkumiseks vääramatu jõu tõttu, seetõttu, et kinnipidamisasutuses viibimine ei takistanud kostjal täitmast lepingust tulenevaid kohustusi. Nimelt on lepingust tulenevad kohustused täidetud ka siis, kui kostja viibis ..., samuti lõppes võlgnevuse tekkimine ajal, kui kostja endiselt viibis .... Seetõttu ei saa kostja pidada vääramatuks jõuks VÕS mõttes. Samuti seab VÕS § 102 võlgnikule teatamiskohustuse, mille kohaselt võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Kuivõrd kostja oli teadlik, et ta on hagejaga sõlminud tähtajatu lepingu ning ei teatanud talle kohustuse täitmist takistavates asjaoludest, on kohus seisukohal, et kostja ise on antud olukorras süüdi ja seega ei ole kohustuse rikkumine vabandatav. Samuti oleks kostja saanud ka ... viibides võlausaldajat kohustuse täitmist takistavast asjaolust teavitada. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud litsentsilepingu lõpetama automaatselt, kui kostja võlgnevus hageja ees oli 4 000 krooni. Lepingu p 11.2. kohaselt litsentsiaaril on õigus leping koheselt lõpetada juhul, kui litsentsiaadi võlgnevus litsentsiaari ees on 4 000 krooni. Kohus leiab, et nimetatud lepingu punkt sätestas hageja vastava õiguse mitte kohustuse. Seega hageja ei olnud kohustatud lepingut nimetatud tingimusel lõpetama. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 368 kohaselt litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu). Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 11 597,15 tasumist, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.