Hageja: SÕK Agritec OÜ 10925733 asukoht: Tallinn, Niidi, Lõmala küla, Salme vald, 93217 Saare maakond, e-post: [email protected] Hageja lepinguline esindaja: Kersti Puuri IDR Inkasso OÜ, e-post: [email protected] Esialgne kostja: Hereford OÜ 12485971 asukoht: Tagavere talu, Pae küla, Kehtna vald 76009 Rapla maakond, e-post: [email protected] Kostja: Reimo Saks xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post: xxx@xxx Esialgse kostja ja kostja esindaja: Paavo Paal Õigusbüroo Aksum Reval, e-post: [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg 10.04.2017
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus. Menetluskulud kannab hageja, kellelt tuleb esialgse kostja kasuks välja mõista 640 (kuussada nelikümmend) eurot ja kostja kasuks välja mõista 1011 (üks tuhat üksteist) eurot. Hageja on kohustatud tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni mentluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta asja arutamist kohtuistungil. Asjaolud 1.Hereford OÜ (registrikood 11470016, hilisem ärinimi IvasteArendus OÜ, käesoleval ajal registrist kustutatud) edaspidi nimetatud endine Hereford OÜ ostis hagejalt elektrikarjuse generaatoreid. Hageja esitas endisele Hereford OÜ-le generaatorite eest kaks arvet. Arve nr 121 summas 1445,00 eurot on dateeritud 31.07.2013 maksetähtajaga14.08.2013. Arve edastati endise Hereford OÜ eposti aadressile [email protected]. Endise Hereford OÜ nimel võttis arvel nr 121 märgitud kauba 01.08.2013 vastu M K (vastuvõtu kinnitusel ekslikult kirjutatud nimi M). Arve nr 128 summas 1036,00 on dateeritud 08.08.2013 ja edastati väidetavalt 09.08.2013 e-posti aadressile [email protected]. Arve maksetähtaeg oli 19.08.2013. Endise Hereford OÜ nimel võttis arvel nr 128 märgitud kauba 10.08.2013 vastu Reimo Saks.
2.Hageja saatis Endisele Hereford OÜ-le e-maili mitu meeldetuletust võla tasumiseks, mille peale Reimo Saks andis suulisi lubadusi võlgnevuse tasumiseks. Kuna tasumisi siiski ei järgnenud, käis hageja esindaja 08.12.2013 kohtumas Reimo Saksaga, kes kinnitas kauba kättesaamist ning andis veelkord lubaduse võlgnevus tasuda. Lubaduse kinnitamiseks allkirjastas Reimo Saks väidetavalt arve nr 128 ning pooled leppisid kokku uues maksetähtajas 14.02.2014. Arvele nr 128, mille Reimo Saks 08.12.2013 väidetavalt tasumise nõusoleku märgiks allkirjastas ja arvele nr 121 on maksjaks märgitud Hereford OÜ registrikoodiga 12485971 /kd I, tl 5,8/ Tunnistaja T K ütlustest nähtuvalt oli hagejale suulise müügilepingu kaudu teada vaid ostja ärinimi. Võlgnevuse tekkimisel ja arvete hilisemal koostamisel võeti Hereford OÜ registrikood Äriregistrist. Hagejale ei olnud teada, et 08.11.2013 on endine Hereford OÜ regitrikoodiga 11470016 muutnud oma ärinime IvasteArendus OÜ-ks ja 11.11.2013 on Reimo Saksale kuulunud äriühing ExtraGarant OÜ registrikoodiga 12485971võtnud oma ärinimeks Hereford OÜ. Seega on hagi tõendamiseks kohtule esitatud arved vormistatud valele juriidilisele isikule.
3.Endine Hereford OÜ ei ole eitanud kauba kättesaamist. Samuti ei ole endine Hereford OÜ esitanud hagejale ühtegi pretensiooni, mis viitaks, et kaubal oleks olnud puudusi. Kuna endine Hereford OÜ on kauba vastu võtnud, tuleb VÕS § 76 lg 4 alusel eeldada, et hageja on enda kohustused nõuetekohaselt täitnud. Arvete nr 121 ja 128 maksetähtajad on möödunud ja hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Endine Hereford OÜ on rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist tasumata summa eest. Hageja on proovinud lahendada vaidlust kohtuväliselt, muuhulgas pöördunud inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole. Läbirääkimised tulemusi ei andnud ja 23.12.2015 pöördus hageja esialgse kostja vastu kohtusse.
Kohtusse pöördumise ajal Äriregistris olev Hereford OÜ registrikoodiga 12485971 (esialgne kostja) ei olnud see juriidiline isik, kellega hageja 2013. aasta augustikuus müügilepingud sõlmis.
4.24.10.2016 esitas hageja taotluse hagi muutmiseks, kuna menetluse käigus oli selgunud, et hagiavaldus on esitatud vale kostja vastu. Hageja esitas hagi Reimo Saksa (isikukood xxxxxxxxxxx) vastu, kuna on ilmnenud asjaolusid, mis annavad aluse eeldada, et Reimo Saks tellis hagejalt kaupa eraisikuna. Hageja vähendas põhinõuet ja suurendas viivisenõuet, mida ei peeta hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 4 punkti 3 järgi. Hageja vähendas põhinõuet 1036,00 euroni, nõudes kostja Reimo Saksalt arve nr 128 tasumist.
5.Hagi kohaselt tellis Reimo Saks 2013 aasta juulis ja augustis telefoni teel hagejalt elektrikarjuse generaatorid ning palus esitada arve endisele Hereford OÜ-le. Kuna kostja ei olnud endise Hereford OÜ juhatuse liige, on hagejal tsiviilmenetluse käigus ilmnenud asjaolude tõttu alust arvata, et kostja tellis generaatorid isiklikuks kasutamiseks, mistõttu on hageja sõlminud müügilepingu Reimo Saksaga, kes tellis 08.08.2013 telefoni teel hagejalt EGD365 kahesüsteemse elektrikarjuse generaatori SPEEDERITE SPE600i koos juhipuldiga D27 hinnaga 515,83 eurot (lisandub käibemaks) ja ED362 kahesüsteemse elektrikarjuse generaatori SPEEDERITE SPE600i hinnaga 340,83 eurot (lisandub käibemaks). Kostja palus kauba saata aadressile xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxx. Hageja saatis nimetatud kauba kostjale ELS kulleriga ning kostja võttis kauba vastu 10.08.2013. Hageja edastas kostjale arve nr 128 kogusummas 1036,00 eurot e-posti teel 09.08.2013. Arve maksetähtaeg oli 19.08.2013.
6.Kuna arvet ei tasutud, käis hageja esindaja 08.12.2013 kohtumas Reimo Saksaga, kes ei eitanud kauba kättesaamist ning andis veelkord lubaduse võlgnevus tasuda. Lubaduse kinnitamiseks allkirjastas Reimo Saks väidetavalt arve nr 128 ning pooled leppisid kokku uues maksetähtajas 14.02.2014. Sellest tulenevalt on hageja nõue muutunud sissenõutavaks alates 15.02.2014. Hageja nõuded
7.VÕS § 208 lg 1 sätestab müügilepingu mõiste: „Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.“ Sellest tulenevalt on hageja kohustatud kostjale üle andma kauba ning kostja kauba vastu võtma ja selle eest tasuma asja ostuhinna. Hageja on enda kohustuse täitnud ja kauba kostjale üle andnud ning kostja on kauba vastu võtnud. VÕS § 76 lg 4 kohaselt „kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.“ Sellest tulenevalt on hageja täitnud enda kohustused kohaselt.
8.Kostja ei ole vastuvõetud kauba eest tasunud. VÕS § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja on jätnud kauba eest tasumata, on kostja oma kohustusi rikkunud. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral, sealhulgas õiguse nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik on rikkunud raha maksmise kohustust. Käesolevas hagis on kostja rikkunud raha maksmise kohustust. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda
võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Nimetatud paragrahvidele tuginedes on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,02% päevas. Eelnimetatud viivise määr on hetkel kehtiv viivise määr, mis on kogu viivise arvutamise perioodi madalaim viivisemäär.
9.Pooled leppisid 08.12.2013 kokku kauba eest tasumise uue maksetähtaja, milleks oli 14.02.2014. Seega on kostja 24.10.2016 seisuga viivitanud kauba eest esitatud arve tasumisega 983 päeva, mistõttu on hagejal õigus nõuda viivist summas 203,68 eurot. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ Sellest tulenevalt soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja muudetud hagiavalduse esitamiseks (24.10.2016) sissenõutavaks muutunud viivise summas 203,68 eurot ning sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata summast iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude tasumiseni.
10.Lähtudes eelnevast palub hageja mõista kostjalt Reimo Saksalt välja hageja SÕK Agritec OÜ kasuks põhivõlg suuruses 1036,00 eurot, 24.10.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis suuruses 203,68 eurot ning sealt edasi viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhinõudest iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja seisukoht
11.Reimo Saks vaidleb hagiavalduses toodud nõudele vastu täies ulatuses, palub selle jätta rahuldamata ning jätta hageja kanda kõik menetluskulud. Tehing, mille alusel on esitatud nõue Reimo Saksa vastu, on sõlmitud SÕK Agritec OÜ ja kolmanda isiku vahel, kelle volitatud esindajana Reimo Saks selle tehinguga seonduvalt tegutses.
12.SÕK Agritec OÜ sõlmis müügilepingu endise Hereford OÜ-ga (registrikood 11470016, hilisema ärinimi IvasteArendus OÜ, registrist kustutatud). Hageja seda asjaolu ei eita, vaid möönab seda ka ise maakohtule esitatud esmases hagiavalduses. Samuti kinnitavad seda asjaolu hageja esitatud tõendid (eelkõige arved). Reimo Saks ei olnud müügitehingu tegemise ajal endise Hereford OÜ juhatuse liige.
13.Hageja väide, et Reimo Saks tellis hagejalt generaatorid isiklikuks kasutamiseks, ei ole käesolevas tsiviilasjas mitte kuidagi tõendatud. Hageja väljendab ebamääraselt, et „hagejal tekkis mulje“, et Reimo Saks tellis generaatorid isiklikuks kasutamiseks. Algselt oli hageja seisukohal, et ta sõlmis müügilepingu endise Hereford OÜ-ga ja asunud nimetatud äriühingult nõuet sisse nõudma. Hageja ei põhista mitte kuidagi oma hiljem tekkinud seisukohta, et müügileping sõlmiti Reimo Saksaga – samuti ei viita hageja mitte ühelegi seaduse sättele, mis annaks alust selliseks väiteks. Kostjale jääb hageja väide tegelikult arusaamatuks. Kuna hageja ei ole seda väidet piisavalt põhistanud, ei saa kostja sellele ka argumenteeritult vastu vaielda.
14.Kostja rõhutab, et Reimo Saks ei olnud müügitehingu toimumise ajal endise Hereford OÜ juhatuse liige, vaid tegutses selle äriühingu nimel. Nimetatud asjaolu tõendamiseks palus kostja üle
kuulata tunnistajana M K, kes on olnud Endise Hereford OÜ juhatuse liige ning andis ütlusi Reimo Saksa volituste kohta eelnimetatud äriühingu esindamisel.
15.Kostja hinnangul on menetluse probleemiks see, et kauba oli tellinud endine Hereford OÜ, kes käesolevaks ajaks on registrist kustutatud. Igasugune äriühing saab toimida füüsiliste isikute vahendusel, kes esindavad ühingut, tellivad kaupa, võtavad kaupa vastu, kohtuvad teise poole esindajatega, arutavad kõiki küsimusi ja sealhulgas ka võla tasumist. Käesoleva asja lahendamise korral nii, nagu hageja palub, moonutaks see kogu juriidilise isiku kontseptsiooni. Hageja on endisele Hereford OÜ-le väljastanud arved ja käinud endise Hereford OÜ esindaja juures läbirääkimas. Reimo Saks on selgitanud, et talle oli väljastatud vastav volitus, mida kinnitas ka tunnistaja M K. Hageja kohustus on tõendada, et Reimo Saksal volitused puudusid. Reimo Saks on vaidlustanud arvel nr 128 oma allkirja ehtsuse juba siis, kui kostjaks oli Hereford OÜ. Istungil kinnitas Reimo Saks, et see ei ole tema allkiri. Hageja oleks võinud nõuda allkirja ekspertiisi, mida ta ei teinud.
16.Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja Reimo Saksa kasuks hagejalt välja mõista menetluskulud ning VÕS § 113 sätestatud viivis. Kohtu seisukoht ja põhjendused
17.Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et SÕK Agritec OÜ sõlmis 01.08.2013 ja 10.08.2013 enda arvates müügilepingu Hereford OÜ-ga. Tehingute toimumise ajal oli Äriregistris Hereford OÜ registrikoodiga 11470016, kes muuutis 08.11.2013 oma ärinime IvasteArendus OÜ-ks. Nimetatud äriühingu osanik ja juhatuse liige oli M K. Äriühingu nimel pidas hagejaga läbirääkimisi Reimo Saks. Asjaolu, et hagejale teadaolevalt oli tema lepingupartneriks Hereford OÜ nimeline äriühing, nähtub esialgsest hagist. Hageja möönab seda ka oma hagis kostja vastu ning seda kinnitavad hageja esitatud tõendid – arved nr 121 ja 128, teatised saadetiste kättetoimetamise kohta ja tunnistaja T K ütlused.
18.Vaidlus puudub ka selles, et kostja Reimo Saks tellis 2013 aasta juulis ja augustis telefoni teel hagejalt elektrikarjuse generaatorid ning palus esitada arve Hereford OÜ-le registrikoodiga 11470016 ehk endisele Hereford OÜ-le. Reimo Saks tellis endise Hereford OÜ nimel 08.08.2013 telefoni teel hagejalt EGD365 kahesüsteemse elektrikarjuse generaatori SPEEDERITE SPE600i koos juhipuldiga D27 hinnaga 515,83 eurot (lisandub käibemaks) ja ED362 kahesüsteemse elektrikarjuse generaatori SPEEDERITE SPE600i hinnaga 340,83 eurot (lisandub käibemaks), paludes kauba saata aadressile xxxxxxxx xxxx, xxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxx, mis oli kauba tellinud äriühingu asukohaks. Hageja saatis kauba ELS kulleriga ning kostja võttis kauba vastu 10.08.2013. Hageja on endisele Hereford OÜ-le koostanud arve nr 128 kogusummas 1036,00 ja edastanud selle e-posti teel nimetatud äriühingule 09.08.2013.
19.Kohus ei nõustu hageja hilisema seisukohaga, et kuna kostja ei olnud endise Hereford OÜ juhatuse liige, on hagejal tsiviilmenetluse käigus ilmnenud asjaolude tõttu alust arvata, et Reimo Saks tellis 08.08.2013 kaks generaatorid isiklikuks kasutamiseks, mistõttu on hageja sõlminud nimetatud kauba osas müügilepingu kostjaga.
20.Juriidiline isik teeb tehinguid ning esineb muudes era- ja avalik-õiguslikes suhetes oma esindajate kaudu, omandab õigusi ja võtab kohustusi oma esindaja tegudega (TsÜS § 34). Juriidilise isiku esindamine võib põhineda seadusel ja tehingul. Äriühingu esindamine seaduse alusel tuleneb
Äriseadustikust ja see realiseerub tulenevalt konkreetse äriühingu põhikirjast. Tehingu (sh. volikirja) alusel esindamine on täiendavaks juriidilise isiku esindamise viisiks. TsÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. TsÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus). TsÜS § 118 lg 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-72-13 (http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-72-13 ) punktis 18 asunud seisukohale, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud.
21.Endine Hereford OÜ, keda kostja hageja esialgse arvamuse kohaselt esindas, ei ole kordagi eitanud kauba kättesaamist. Samuti ei ole endine Hereford OÜ esitanud hagejale ühtegi pretensiooni, mis viitaks Reimo Saksa volituste puudumisele kauba tellimisel ja vastuvõtmisel.
22.Kohus nõustub kostja arvamusega, et hageja probleemiks on kõnesoleval juhul see, et juriidiline isik, kellega ta 2013 aastal lepingu sõlmis, on käesolevaks ajaks Äriregistrist kustutatud. Äriühing saab toimida vaid füüsiliste isikute vahendusel, kes teda esindavad, tellivad kaupa, võtavad kaupa vastu, kohtuva teise poole esindajatega ja arutavad kõiki küsimusi, sealhulgas ka võla tasumist. Hageja on pidanud Reimo Saksaga läbirääkimisi endisele Hereford OÜ-le kauba müümise osas, väljastanud samale äriühingule arved ja pidanud Reimo Saksaga läbirääkimisi ka võla tasumise osas, kahtlemata kordagi kostja volitustest nimetatud äriühingut esindada. Reimo Saks on kohtus vande all kinnitanud, et talle oli väljastatud volitus endise Hereford OÜ nimel kaupa tellida ja vastu võtta. Sama on kinnitanud tunnistaja M K, kes oli kõnesolevate müügitehingute ajal endise Hereford OÜ juhatuse liige ja osanik.
23.TsMS § 363 lg 1 p 3 järgi tuleb hagejal tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal Reimo Saksal puudusid volitused endise Hereford OÜ nimel kaupa tellida ja vastu võtta, mistõttu sai ta seda teha vaid enda nimel ja tarbeks. Hageja ei ole nimetatud küsimuse selgitamiseks pöördunud esialgse hageja poole ei kauba üleandmise, arvete esitamise ega ka hilisemate võlanõuete käigus.
24.Kostja on vaidlustanud oma allkirja ehtsuse arvel nr 128. Hageja käekirjaeskpertiisi taotlenud ei ole. Kohtu hinnangul ei oma ka tähtsust, kas Reimo Saks andis 08.12.2013 nimetatud dokumendile allkirja või mitte. Kohtumist bensiinijaamas ei ole poolte esindajad, s.o Reimo Saks ja T K eitanud. Oluline on, kas Reimo Saks tegutses maksetähtaja muutmisel enda või endise Hereford OÜ nimel. Arvele nr 128 08.12.2013 tehtud muudatuste alusel nõude esitamine Reimo Saksa kui füüsilise isiku vastu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
25.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja
menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja võttis oma esialgse hagi tagasi põhjusel, et soovis kostjat asendada. Seega kannab esialgse hagi menetlemisega seotud kulud hageja. Kostja esindaja taotleb töötasu väljamõistmist 9 töötunni eest (tunnitasu suurus 125 eurot), millele lisandub sõidukulu kokkulepitud määras 50 eurot. Menetluskulud kokku 1175 eurot.
26.Hageja on vaidlustanud esialgse hagi menetluskulud 4 tunni ulatuses ehk 500 euro väärtuses. Hageja hinnangul on sõidukulu 50 eurot ebamõistlikult suur, kuna Tallinn-Rapla-Tallinn kilometraaž on umbes 100 kilomeetrit, millise vahemaa läbimiseks kulub 5-7 liitrit kütust. Isegi väheökonoomse sõiduki kasutamise korral ei saa sõidukulu olla üle 15 euro. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et sisuliselt 1,5 lehekülje pikkuse menetlusdokumendi /kd I, tl 56-58/ koostamiseks kulunud aeg 2,5 tundi on ülemäära suur, arvestades asjaolu, et sellele eelnes 2,5 tundi hagiavalduse ja selle lisadega tutvumist ning nõupidamist esindatavaga. Optimaalne aeg kirjeldatud menetlustoiminguks (hagiga tutvumine ja vastuse koostamine) on kohtu hinnangul 3 tundi. Ülemäärast aega on kulunud ka kohtuistungi ettevalmistamisele ja „hetkeseisu arutamisele“. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja esindajale kuulub väljamaksmisele 5 töötunni eest 625 eurot. Kohus nõustub hageja kriitikaga sõidukulude suuruse osas. Esindaja on õigustatud esindatavaga kokku leppima sõidukulude hüvitise mistahes suuruses, kuid teiselt poolelt tuleb kohtu hinnangul välja mõista tegelikud võimalikud kulud, s.o 15 eurot. Seega tuleb hagejalt esialgse kostja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 640 eurot.
27.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab Reimo Saksa vastu esitatud hagi menetluskulud hageja. Kostja esindaja on taotlenud töötasu väljamaksmist 6,5 töötunni eest summas 637.50 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulud kokku seega 975 eurot. Sõidukulu - kaks korda Tallinn-Rapla-Tallinn (koos käibemaksuga) on 120 eurot. Sõidukulu arvestamisel lähtutakse kokkulepitud määrast 50 eurot. Hageja vaidlustab õigusabikulud ühe töötunni ulatuses ja sõidukulud 84 euro ulatuses.
28.Kohtu hinnangul on kostja esindaja näidatud töömaht, s.o 6,5 tundi Reimo Saksa vastu esitatud hagiga seoses põhjendatud ning hagejalt tuleb kostja õigusabikulude katteks välja mõista koos käibemaksuga 975 eurot. Kohus nõustub hagejaga sõidukulude ebamõistliku suuruse osas ja mõistab hagejalt kostja esindaja sõidukulude katteks välja koos käibemaksuga 36 eurot. Kokku seega 1011 eurot (koos käibemaksuga).
(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.