Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-16-122637

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-16-122637 teatel on tal võlgasid kokku 3500 euro ulatuses, mida ta vastavalt võimalustele tasuma hakkab ning ta ei tea, kuna hagis nõutava võla tasumiseni jõuab. Kohus selgitas 28.04.2017.a kirjas kostjale täiendavalt hagile vastamise kohustust ning ka hagile esitatava vastuse nõudeid. Kostja määratud tähtaja jooksul vastust ega vastuväiteid hagile ei esitanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.

Hagi asjaolude kohaselt on kostja Gxxxxxx Kxxxxx sõlminud Elisa Eesti AS-iga 17.07.2014. a mobiilsideteenustega liitumislepingu nr 3285682 ning selle lisana 03.06.2014. a ja 17.07.2014. a osamaksetega vara müügilepingud. Kostja rikkus lepingutes ettenähtud maksekohustust ja ei tasunud lepingute alusel saadud teenuste ja kauba eest nõuetekohaselt. Rikkumise tõttu ütles müüja kostjaga sõlmitud lepingud üles ja nõudis teenuste eest tasumata võlga ja vara eest tasumata osamaksete korraga tasumist. Kostja kohustust ei täitnud ja müüja Elisa Eesti AS loovutas lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt lepingute alusel tasumata põhivõlga summas 375,02 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivist.

Kohus leiab, et õiguslikult põhjendatud on hageja põhinõue.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kuna kostja ei ole hagile sisuliselt vastanud, siis saab TsMS § 407 lg 1 alusel lugeda kostja poolt omakvõetuks hageja poolt esitatud faktilised asjaolud, sh asjaolu, et kostja on Elisa Eesti AS-iga sõlmitud müügilepinguid rikkunud ja ei ole tasunud teenuste ja kauba eest nõuetekohaselt. Muu hulgas saab lugeda kostja poolt omaksvõetuks asjaolu, et tal on lepingute alusel tasumata võlg summas 375,02 eurot. VÕS § 164 lg 1 alusel oli müüjal võlausaldajana õigus oma nõue kostja kui võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel üle teisele isikule, antud juhul hagejale (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt saab lugeda, et nõude loovutamisega astus hageja uue võlausaldajana senise asemele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel on hageja põhivõla nõue õiguslikult põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 375,02 eurot.

Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud üksnes osaliselt.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.

2-16-122637 VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 374,97 eurot ja edaspidi kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist alates arvete sissenõutavaks muutumisest kuni hagi esitamiseni lepingus ettenähtud määras, s.o 0,15 % tasumata summalt päevas. Viivise suuruseks sellises määras kujuneb hagi esitamise seisuga kokku 488,95 eurot, kuid hageja nõuab selle aja seisuga kostjalt viivist vähem, s.o summas 374,97 eurot. Antud juhul ei ole kostja esitanud hagile vastuväiteid, sh vastuväiteid viivisenõudele ja nõutava viivise määrale. Kohus leiab aga, et olenemata sellest, et kostja ei ole esitanud vastuväiteid, tuleb kohtul kontrollida hagi aluseks olevates lepingutes sisalduva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud mobiilsideteenustega liitumise- ja osamaksetega vara müügilepingutes on sätestatud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15 % võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et vastava lepingutingimuse puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 16.11.2016. a lahendis nr 3-2-1-118-16, p 17 (ka varasemalt 10.05.2016. a lahendis nr 3-2-1-25-16, p 13) asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kostjaga sõlmitud lepingutes sisalduv viivisemäär 0,15 % päevas tähendab 54,75 % suurust aastamäära. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 2. lause) loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks

2-16-122637 intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Arvestades lepingute sõlmimise ajal kehtinud intressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,15 % aastas (s.o 0,02 % päevas). Lepingutes kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui seitse korda. Arvestades siinjuures Riigikohtu lahenditest (nr 3-2-1-118-16 ja nr 3-2-1-25-16) tulenevaid suuniseid, saab lugeda, et viivisemäära kokkulepe tüüptingimusena sellises määras on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 alusel tühine ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on kostja viivitanud temale lepingute alusel esitatud arvete tasumisega alljärgnevalt: - arve nr 2009885035 summas 4,10 eurot, maksetähtaeg 18.07.2014. a, 27.02.2017. a seisuga viivitatud päevi 954; - arve nr 2010110712 summas 2279 eurot, maksetähtaeg 18.08.2014. a, 27.02.2017. a seisuga viivitatud päevi 923; - arve nr 2010326193 summas 31,10 eurot, maksetähtaeg 18.09.2014. a, 27.02.2017. a seisuga viivitatud päevi 892; - arve nr 2010559182 summas 317,03 eurot, maksetähtaeg 18.10.2014. a, 27.02.2017. a seisuga viivitatud päevi 862. Viivis eelnimetatud summade viivitamise eest seadusjärgses, s.o VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras 27.02.2017. a seisuga kujuneb kokku summas 65,17 eurot (4,10 x 0,02% x 954= 0,78 eurot; 22,79 x 0,02% x 923= 4,20 eurot; 31,10 x 0,22% x 892=5,54 eurot; 317,03 x 0,02% x 862= 54,65). Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele nõuab hageja kostjalt viivist hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 28.02.2017. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas, et alates 28.02.2017. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 22.05.2017. a kujuneb 375,02 euro suuruselt põhivõlalt viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras summas 6,30 eurot (375,02 x 0,02% x 84). Koos eelneva perioodi eest arvestatud viivisega on kohtuotsuse tegemise aja, s.o 22.05.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras seega kokku summas 71,47 eurot. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 22.05.2017. a seisuga summas 71,47 eurot ja alates 23.05.2017. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Suuremas ulatuses viivisenõue ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

2-16-122637 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude 60 % ulatuses, seega tuleb menetluskulud 60 %-i ulatuses jätta kostja kanda ja 40 %-i ulatuses hageja kanda.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.