Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 22.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-16-18532/16
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.05.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3085

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Revalia Impex OÜ11369659(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-18532

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2017. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-18532

Tsiviilasi

Revalia Impex OÜ hagi Eret OÜ vastu võla, viivise ja võla sissenõudmise kulu nõudes

Hagihind

9000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Revalia Impex OÜ (registrikood 11369659; asukoht Pikk 19, Järva-Jaani alev, Järva-Jaani vald, Järvamaa 73301); Hageja lepinguline esindaja: Cxxxxxx Oxxxx (Intrum Justitia AS; asukoht Rotermanni 8, Tallinn 10111; e-post: [email protected]); Kostja: Eret OÜ (registrikood 11975087; asukoht Rohu 662, Jõgeva linn 48307; e-post: [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige Mxxxx Nxxxxxxxx (e-postx

Kohtuistungi aeg

26.04.2017. a

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.

2.Välja mõista Eret OÜ-lt Revalia Impex OÜ kasuks 7793,90 eurot, millest 7506,20 eurot on põhivõlg, 247,70 eurot 22.05.2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võla sissenõudmise kulu.

3.Välja mõista Eret OÜ-lt Revalia Impex OÜ kasuks alates 23.05.2017. a viivis põhivõlalt (7506,20 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus

Sarnased lahendid

Võlaõigus

1.Revalia Impex OÜ esitas 09.12.2016. a Harju Maakohtule hagiavalduse Eret OÜ vastu võla, viivise ja võla sissenõudmise kulu nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja Eret OÜ hageja Revalia Impex OÜ käest tooteid, eesmärgiga neid edasi müüa. Pooltevaheline koostöö toimis vastastikusel usaldusel. Kujunes välja praktika, et kostja esitas hagejale kauba tellimuse e-kirja teel. Eelnevalt on kostja tasunud kauba eest korrektselt, kuid perioodil 06.10.2015. a kuni 11.02.2016. a tellitud toodete eest jättis kostja arved osaliselt või täielikult tasumata. Kostja on nimetatud perioodil tellitud tooted kätte saanud ja hageja on tellitud toodete eest esitanud kokku 4 arvet: arve nr 3073 summas 3206,40 eurot, arve nr 3091 summas 997,20 eurot, arve nr 3109 summas 4633,20 eurot ja arve nr 3129 summas 2001,60 eurot. Arve nr 3073 tasumise tähtaeg oli 06.01.2016. a ja tähtajaks on tasumata 474,20 eurot. Arve nr 3091 tasumise tähtaeg oli 29.01.2016. a ja tähtajaks on tasumata 397,20 eurot. Arve nr 3109 tasumise tähtaeg oli 12.02.2016. a ja arve nr 3129 tasumise tähtaeg 07.03.2016. a. Nimetatud kaks arvet on kostjal täielikult tasumata. Kokku on kostjal arvete alusel tähtaegselt tasumata 7506,20 eurot. Enne kohtumenetluse alustamist on hageja nõude sissenõudmisega tegelenud inkassofirma Intrum Justitia AS ning viimase esindaja saatis 16.08.2016. a kostjale nõude kohustuse täitmiseks. Kostjale anti võlgnevuse tasumiseks aega 7 päeva, kuid pakuti ka võimalust maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja pakutud kohtuvälist võimalust võlgnevuse tasumiseks ei kasutanud. Seetõttu on hageja pöördunud nõudega kostja vastu kohtu poole ja nõuab kostjalt arvete alusel tasumata võlga, võla sissenõudmise kulu ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt. Seoses võla sissenõudmisega on hageja kandnud kulusid summas 40 eurot. Viivist on hageja arvestanud arvetel kokkulepitud määras, s.o 0,5% tasumata summalt päevas alates iga arve sissenõutavaks muutumisest. Hagi esitamise seisuga moodustab viivis sellises määras kokku 9745,18 eurot, kuid hageja nõuab kostjalt viivist vähem ehk summas 1453,80 eurot. Eeltoodu alusel palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista kokku 9000 eurot, millest 7506,20 eurot on kauba eest tasumata võlg, 1453,80 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 40 eurot võla sissenõudmise kulu.

(diivanid) puudustega olid ning milles täpsemalt iga asja juures puudused seisnesid. Hageja kostja vastuväiteid puudustega kauba üleandmise kohta ei tunnista. Kostja väidab, et pärast kaubal puuduste avastamist, võttis ta koheselt ühendust tehasega ja teavitas olukorrast. Kostja väitel viis ta osa diivaneid tagasi, et paigaldada puuduv vedrustus. Ka nimetatud kostja väited on täielikult tõendamata. Hageja kauba puudustest teavitamist või puudustega kauba tagasisaamist eitab. Kohus selgitas 28.02.2017. a kirjas (tl 50) kostjale tema tõendamiskoormist ning andis tähtaja vastuväidete täiendamiseks ja tõendite esitamiseks. Kostja vastavat võimalust ei kasutanud ja määratud tähtaja jooksul oma vastuväiteid ei täpsustanud ega mingeid tõendeid ei esitanud. Samuti ei ilmunud kostja kohtuistungile. Ühe lepingupoole kohustuste rikkumise puhuks on seaduses sätestatud õiguskaitsevahendid, mida teine pool kasutada saab. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib teise poole poolt kohustuste rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust ja alandada hinda. Müügilepingu puhul on ostja poolt kasutatavatele õiguskaitsevahendite ette nähtud piirangud. VÕS § 220 lg 1 näeb ette, et ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 2 kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. VÕS § 222 lg 1 sätestab, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 224 järgi ei või ostja ostuhinda alandada, kui müüja parandas või asendas asja lepingutingimustele vastava asjaga või kui ostja keeldus õigustamatult vastu võtmast müüja ettepanekut asja parandamise või asendamise kohta. Eelnimetatud sätteid arvestades, kui kostja sai teada ostetud kauba puudustest, oleks pidanud ta sellest mõistliku aja jooksul hagejat kui müüjat teavitama ning majandustegevuses tegutseva ostjana ka kauba mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kostjal oli õigus nõuda hagejalt puudustega kauba parandamist või asendamist ning sellest keeldumisel alandada ostuhinda. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt temale üle antud kaup oli puudustega. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on kauba mittevastavusest hagejat teavitanud või nõudnud kauba parandamist või asendamist ja et hageja on sellest keeldunud. Seega ei kostja poolt kauba ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keeldumine põhjendatud. Nii nagu kostja ei ole tõendanud hagejapoolset rikkumist, ei ole ta tõendanud ka temal sellega seoses väidetava kahju tekkimist. Kostja ei ole põhjendanud, milles täpsemalt seisneb temale tekkinud kahju ja kui suur see on ega ole esitanud kahju kohta ühtegi tõendit. Kirjalikus vastuses avaldas kostja soovi esitada vastuhagi, kuid vastuhagi ei esitatud. Kostja ei ole esitanud ka tasaarvestuse avaldust temal väidetava kahjuhüvitise nõude tasaarvestamiseks hageja nõudega. Seega jätab kohus kostja vastuväited temal hageja vastu kahjunõude olemasolu kohta tähelepanuta.

Hagiavalduses nõudis hageja kostjalt hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 1453,80 eurot. Hageja oli arvestanud viivist arvetel kokkulepitud määras, s.o 0,5% tasumata summalt päevas alates iga arve sissenõutavaks muutumisest, mis moodustas hagi esitamise seisuga kokku 9745,18 eurot, kuid hageja nõudis kostjalt viivist vähem ehk summas 1453,80 eurot. Kohtuistungil vähendas hageja esialgselt esitatud viivisenõuet ja palus kostjal välja mõista viivise alates hagi esitamisest seadusega ettenähtud määras. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Puudub vaidlus selle üle, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat maksekohustust ning tal on arvete alusel hagejale tähtaegselt tasumata kokku 7506,20 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS §-ile 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest, s.o alates 09.12.2016. a VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras. Kohus arvestas, et kohtuotsuse tegemise aja, s.o 22.05.2017. a seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 7506,20 euro suuruselt põhivõlalt summas 247,70 eurot (7506,20 eurot x 0,02 % x 165 päeva). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kindla summana ja alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast, s.o alates 23.05.2017. a viivise VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.

10.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulud kokku 820 eurot, sh 500 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 320 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Cxxxxxx Oxxxx, kes saab TsMS § 218 lg 1 p 2 järgi olla tsiviilkohtumenetluses lepinguline esindaja. Esindaja on Intrum Justitia AS-i kaudu esitanud hagejale arve nr 16-1113 (tl 30), milles taotletakse hagiavalduse koostamise ja esitamise eest tasu summas 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks on esindaja Intrum Justitia AS-i kaudu esitanud hagejale arve nr 17-0401, milles taotletakse kohtuistungi ettevalmistamiseks ja sellele osalemise eest tasu summas 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus hindab, et arvestades asja keerukust, eeldatavalt nõude koostamiseks ning ettevalmistamiseks vajalikku ajakulu, kohtuistungi toimumise aega, samuti keskmiselt sarnastes asjades küsitavat tasumäära, on tasu taotletud ulatuses, s.o kokku summas 320 eurot mõistlik ja põhjendatud. Hageja on käibemaksukohuslane ja seetõttu ei taotleta lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga, mis on kooskõlas TsMS § 174 lg-s 10 sätestatud põhimõttega. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 820 eurot, sh 500 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 320 eurot lepingulise esindaja tasu.