lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-125050/11

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 19.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-125050/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1650
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusVÕS § 76 lg 1, 4Kohustuse täitmineVÕS § 82 lg 7Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhulTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 150 lg 1Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-125050

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2017. a Kentmanni 13 Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-125050

Tsiviilasi

XXXX OÜ hagi Xxxx grupp OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind xxxx eurot.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: XXXX OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx (e-post xxxx) Kostja: Xxxx grupp OÜ (registrikood xxxx, asukoht Xxxx); Kostja seaduslik esindaja: Xxxx (e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil lihtmenetluses 3. mail 2017. a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada osaliselt XXXX OÜ hagi Xxxx grupp OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Xxxx grupp OÜ-lt XXXX OÜ kasuks võlgnevus kokku summas xxxx (xxxx) eurot ja xxxx senti, millest põhivõlgnevus xxxx eurot ning viivis xxxx eurot. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Xxxx grupp OÜ kanda.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 328 lg 1Avalduste õigsus ja avaldustele vastamise tagamine
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 637 lg 4Tasu maksmise kohustus
VÕS § 638Töö vastuvõtmise kohustus
VÕS § 644 lg 1Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
VÕS § 8 lg 1Lepingu mõiste
VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
Välja mõista Xxxx grupp OÜ-lt menetluskulud s.o asjas tasutud riigilõiv summas xxxx (kakssada) eurot, XXXX OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Asjaolud ja hageja nõue 1.Kohtule 27.12.2016. a esitatud hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline leping vastavalt hinnapakkumisele põranda ehituseks objektil Xxxx. hageja andis tööde üleandmise aktiga tööd kostjale üle ja väljastas kostjale arve nr xxxx xxxx euro (lisandub käibemaks xxxx eurot) tasumiseks. Kostja tasus arve osaliselt, so xxxx euro ulatuses. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele, kostja võlgnevust tasunud ei ole. Kostja vastus 2.Kohtule 01.03.2017. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Hagis ei ole märgitud, millal väidetav suuline leping sõlmiti, millised olid selle lepingu tingimused tähtaegade, tasumise ja tööde kvaliteedi osas. Kostja leiab, et hageja poolt tõendina esitatud hinnapakkumine ei kinnita suulise lepingu sõlmimist tingimustel, millised on kirjas hinnapakkumises. Esiteks puudub hinnapakkumises väidetava suulise lepingu teise poole nimi ehk siis hinnapakkumises ei ole kirjas, et hinnapakkumine esitati kostjale. Hinnapakkumisel puudub kuupäev, puuduvad mis tahes viited sellele, kui kaua hinnapakkumine on kehtiv, samuti puudub hinnapakkumisel kinnitus selle kohta, et kostja oma seadusliku esindaja isikus oleks hageja poolt väidetavalt tehtud hinnapakkumise heaks kiitnud. Ka puuduvad hinnapakkumises mis tahes muud olulised andmed, millised on vajalikud selleks, et lugeda leping sõlmituks hinnapakkumise alusel.

Kohtu põhjendused

3.Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 26.11.2015 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja teostama betoonpõranda ehitustöid vastavalt hinnapakkumisele (tl 27) objektil Xxxx (tl 27, 43) ja kostja pidi maksma hagejale selle eest tasu (tl 77).
6.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oleks sõlmitud hinnapakkumises toodud tööde teostamiseks töövõtuleping. Hagiavaldusele lisatud hinnapakkumisest ei nähtu, et see oleks esitatud kostjale, seega lepingut VÕS § 8 lg 1 mõttes kostjaga sõlmitud sõlminud (tl 43). Kostja möönab, et hageja pidi objektil Xxxx ehitama/valama betoonpõrandad, kuid venitas tööde algusega ning valatud põrandad ei vastanud nõuetele (tl 43), mistõttu tellis kostja tööd Xxxx OÜ-lt, kellele kostja on tasunud tööde eest xxxx eurot (tl 44).
7.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise

aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.

8.TsMS § 328 lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja eitab hinnapakkumises toodud tööde teostamiseks lepingu sõlmimist hagejaga (tl 43). Kohtu hinnangul ei ole kostja kohtule faktiliste asjaolude kohta tõeseid andmeid esitanud. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et 2015. aasta 19. novembril on kostja pöördunud hageja poole hinnapakkumise saamiseks. 26.11.2015. a on hageja teinud kostjale hinnapakkumise, millele kostja on vastanud arhitektuursete jooniste saatmisega ning kinnitanud lisatööd (tl 77). Seega on kostja hageja poolt tehtud pakkumusele 26.11.2015. a e-kirjas vastanud nõustumusega, mistõttu väidab kostja kohtu hinnangul paljasõnaliselt, et poolte vahel puudub hinnapakkumises toodud tööde teostamiseks lepinguline suhe. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
9.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid selle kohta, et ta on hagejale korduvaid pretensioone esitanud ning tööd on lõpuks parandanud Xxxx OÜ, kohus veenvaks ei pea. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on teostanud osamakse summas xxxx eurot 15.07.2016. a, s.o. pretensioone esitamata kuu aega pärast teostatud tööde vastuvõtmist. 20.07.2016 a Vjatšeslav Mamona kiri kostja juhatuse liikmele ei ole samastatav pretensiooni esitamisega hagejale. Kohtu hinnangul ei nähtu kirjast ka konkreetsed etteheited hagejale (tl 46, 47).
10.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kostja vastuväite kohaselt ei vastanud tegelikkuses hageja töö kokkulepitule (tl 44). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on kostja väited jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kohtule on esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kostja juhatuse liige on allkirjastanud (tl 29). Xxxx OÜ arvelt ei nähtu seos Xxxx objektiga, samuti puuduvad käesolevas menetluses tõendid selle kohta, et xxxx eurot sularahas on teostatud tööde eest üle antud.
11.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati 15.06.2016. a. Hageja arvest nr xxxx tulenev nõue muutus sissenõutavaks seega hiljemalt 16.06.2016. a. Hageja on arvestanud viivist summa xxxx eurot tasumata jätmiselt xxxx eurot perioodi eest 29.04.2016. a kuni 27.12.2016. a. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult osaliselt põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Kohus mõistab välja viivise perioodi eest 16.06.2016. a kuni 27.12.2016. a, s.o. 195 päeva eest summas xxxxeurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele. Menetluskulud

12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 13.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
14.Hageja on tasunud riigilõivu summas xxxx eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga xxxx eurot tasumisele riigilõiv xxxx eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel kohus tagastab enammakstud riigilõivu menetlusosalise avalduse alusel. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas xxxx eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja