Harju Maakohus
Kohtukoosseis
M. Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
09.01.2007.a, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-05-5244
Tsiviilasi
OÜ hagi EL vastu võla krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ , esindaja Tarvo Ilves
esindajad
Kostja EL
Menetluse liik
Lihtmenetlus kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista EL OÜ kasuks võlga 3630,28 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend krooni ja 28 senti) krooni ja viiviseid 3630,28 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend krooni ja 28 senti) krooni ning kohtukulude katteks 923,03 (üheksasada kakskümmend kolm krooni ja 03 senti) krooni. Välja mõista EL riigituludesse ekspertiisikulu 1080 krooni, mis tuleb tasuda osamaksetena arvates otsuse jõustumisest 3 aasta jooksul igakuiselt 30 (kolmkümmend) krooni. Ekspertiiskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017, viitenumber 2800049777 AS–s Hansapank või kontole nr 221023778606 AS-s SEB Ühispank, viitenumber sama, märkida selgitusse asja number ja „käekirjaekspertiis”. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses. Nõue ja põhjendused. OÜ esitas EL vastu võla 7260,56 krooni nõudes, millest võlg on 3630,28 krooni ja viivis 3630,28 krooni. Kohtukulud palus jätta kostja kanda.
AS (AS õigusjärglane) sõlmis kostjaga leping , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Oma allkirjaga on kostja kinnitanud, et saadud teenuste eest on kostja kohustatud tasuma ning vastutama võetud kohustuste täitmise eest, samuti on kinnitanud, et on teadlik lepingu lisaks oleva mobiilsideteenuste lepingu tingimustega. Üldtingimiste kohaselt on kostjal kohus tasuda arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Üldtingimuste peatüki VII järgi on viivis maksmisega viivitamisel 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga päeva eest. Kuigi perioodil 27.10.97-28.02.01 on viivis 0,5%, nõuab hageja viivist vähem so 0,15%. Kuna kostja võlga ei tasunud, loovutas AS nõude kostja vastu hagejale - OÜ-le . Kostja viivitus on 02.03.2000 -17.06.05 1932 päeva, mis teeb 7622,55 krooni võlalt 3630,28 krooni, kuid hageja nõuab viivist põhivõla ulatuses so 3630,28 krooni. Hageja tõendid: Liitumisleping üldtingimused, teadaanne, pakkumine , saldoteatis ja arved, teade lepingu lõpetamisest, teatis nõude loovutamise kohta, hageja teatis võla tasumiseks, hageja tugines ka asjas läbiviidud käekirja ekspertiisi tulemustele. Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leiab, et ta ei ole sõlminud märgitud liitumislepingut, kuna sellel ega ka pakkumisel ei ole tema allkirja (lk 67), lepingus on õiged vaid tema nimi ja passinumber, ei ole kunagi elanud aadressil Tamme pst 8, Otepää, mis on märgitud lepingul, ei ole saanud ühtegi arvet, esimese kirja, mille sai, oli saadetud võlateatis. Lepingus märgitud (laua) telefonumbrit ei tea. Kostja palus teostada käekirjaekspertiisi, kuid pärast selle teostamist jäi selle juurde, et ei ole lepingule alla kirjutanud ega arveid saanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. VÕSRS § 11 järgi kohaldatakse enne 01.07.2002 tekkinud võlasuhtele senikehtinud seadust. TsÜS § 92 lg 1 järgi on tehing lihtkirjalik või notariaalselt tõestatud ning lg 2 järgi kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla tehingu teinud isikud, lg 3 järgi võrdsustatakse lihtkirjaliku vormiga poolte allkirjadega kirjavahetus. TsÜS § 60 lg 1 järgi on tehing õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele, § 61 lg 1 järgi on tehingud oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ning § 62 lg 1 ja 2 järgi väljendatakse tahet kõne kirjas või märkides, millel on sõnade tähendus. Selleks, et kostjal oleks hageja ees märgitud liitumislepingust ning selle lisaks olevatest üldtingimustest tulenev kohustus maksta hageja poolt osutatud teenust eest tagasi laen ja sellelt tasu, peab olem hageja ja kostja vahel tehing, mille puhul oleks kostja väljendanud oma tahet vastavalt TsÜS § 62 lg 2 järgi selliselt, et on kas § 92 lg 1, 2 ,3 järgi vahetanud kirju, millele on kostja oma tahteavaldusel kohustuse võtmisel sellele tehingule, antud juhul liitumislepingule mille lisaks on üldtingimused, ise alla kirjutanud. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja TsK § 174 alusel ei ole lubatud ühepoolne kohustuse täitmisest keeldumine. Kohtuekspertiisi käigus läbiviidud allkirja ekspertiisiaktist
(lk 78-80) nähtub, et vaidlusalusele
liitumislepingule on alla kirjutanud EL. Lepingu tekstis on märgitud kostja registrijärgseks aadressiks ning postiaadress . Kostja väitis, et tema ei ole kunagi elanud . Kostja ei ole samas vaidlustanud asjaolu, et tema elukoht on , mille on ta aadressina kohtule näidanud (lk 20). Kostja on oma vastuväidetes möönnud, et ei tea, kellele kuulub telefoni number , ent samasugune telefoninumber on kostja koduse telefoninumbrina märgitud kostjaga sõlmitud laenulepingule, mille kostja esitas kohtule ise seoses menetlusabi saamiseks vajalike tõendite esitamisega (lk 49). Vaidlusalune leping sõlmiti samal aastal, mil E. L sõlmis pangaga laenulepingu (25.02.99). Laenuleping kui ka liitumisleping sisaldavad kostja elukohana ühte ja sama elukoha aadressi ning sama telefoninumbrit, millist kostja ei ole vaidlustanud pangalepingul. Lisaks on kostja ise märkinud, et liitumislepingul on tema passi andmed õiged. Hinnates liitumislepingus sisalduvaid elukoha andmeid, telefoninumbrit ja passiandmeid, mis kattuvad pangalepingus olevate andmetega ning hinnates liitumislepingu andmeid ja ekspertiisiakti järeldusi, leiab kohus, et vaidluses on leidnud tõendamist, et kostja on kirjutanud liitumislepingule alla, näidates üle sellega tahet olla õiguslikult hagejaga seotud ning seega on hageja tõendanud, et poolte vahel on vaidlusalune leping sõlmitud ning kostja on võtnud endale kohustuse märgitud liitumislepingust ning selle lahutamatuks lisaks olnud üldtingimusi täita. Asjaolu, et kostja pole kunagi elanud ei tähenda iseenesest asjaolu, et leping oleks poolte vahel sõlmimata, sest märgitud aadress ei kujutagi endast kostja elukohta. Kostja väitis, et ta pole kunagi saanud arveid, mille järgi tasuda teenuste eest. Kohtu arvetes ei ole need väited veenvad, sest liitumislepingus olevate muude andmete kattuvus teiste lepingutes sisalduvate andmetega ning asjaolu, et kostja on lepingule alla kirjutanud viitavad sellele, et ka postiaadressina märgitud on olnud kostjale teada ning see on avaldatud ka liitumislepingu teisele poolele (hageja õiguseellasele). Kostja väitis, et sai esimese võlateate , ent kohtule esitatud lepingu lõpetamise teatest nähtub, et lõpetamise teade on saadetud kostjale juba oluliselt varem so 11.01.2000 samuti ning seda vaid mõni kuu hiljem pärast liitumislepingu sõlmimist. 20.04.2005 on kostjale saadetud teatis nõude loovutamise kohta OÜ-le , 08.06.2005 on saadetud võlateatis. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et ta oleks vaidlustanud /pole nõustunud hageja nõudega, võlaga vm juba enne hagi esitamist ja seda eriti põhjusel justkui ta poleks lepingule alla kirjutanud või arveid saanud. Kuivõrd asjas on tõendanud, et kostja on lepingu sellele alla kirjutanud ja lepingu sõlminud, siis kannab tema ka vastutust ebaõigete andmete eest (lepingu p 4.1.10), mis lepingus on märgitud ning viited sellest, et ta ei ole arveid saanud, ei vabastada teda vastatusest. Nii on kostja väited sellest, et ta ei tea talle esitatud arvetest midagi ning et tal ei ole lepingust tulenevaid kohustusi, tõendamata ning kohus leiab, et kostja on alusetult jätnud oma lepingust tulenevad kohustused täitmata. Nõudeõigus on OÜ-le üle läinud ning see on lubatav VÕS 164 lg 1 järgi, mille kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Vaidlust nõudeõiguse ülemineku kohta tegelikult ka puudus. Kostja ei ole vaidlustanud muid asjaolusid, mistõttu leiab kohus, et hageja esitatud arvetega ja saldoteatisega (t.lk 11) on hageja tõendanud, et kostja võlgneb talle 3630,28 krooni ja millele lisanduvad viivised põhivõla ulatuses 3630,28 krooni perioodi 02.03.2000-17.06.2005 (1932 päeva) eest. Viivis on lubatav TsK § 190 lg 1 järgi, mille kohaselt võidakse kohustise täitmist tagada leppetrahviga, viivisega vastavalt seadusele või lepingule ning § 191 järgi on leppetrahv lepingu või seadusega kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Viivise kokkulepe on üldtingimuste p –s 7.4.
Eeltoodu alusel on hagi tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista võlg 3630,28 krooni ja viivis 3630,28 krooni, kokku 7260,56 krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud ja ekspertiisikulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 560 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 363,03 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 923,03 krooni. Ekspertiisikulud on vastavalt määrusele 09.01.2006 1080 krooni. Kohus andis kostjale menetlusabi kulude tasumiseks ekspertiisi eest vastavalt 05.04.2006 osamaksetena 3 aasta jooksul. Ekspertiisikulud 1080 krooni tuleb kooskõlas märgitud 05.04.2006 ja 09.01.2006 tehtud kohtu määrusega tasuda kostjal riigituludesse arvates otsuse jõustumisest 3 aasta jooksul osamaksetena so igakuiselt 30 krooni.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.