Consortio Fashion Group OÜ hagi L. D.i vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
270, 18 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
Consortio Fashion Group OÜ (RK 10962214, Mõisa
/ Vabaõhumuuseumi tee 3, 13522 Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ, RK 11542046, Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; epost: [email protected])
Kostja:
L. D. (IK xxx, elukoht: xxx)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista L. D.ilt Consortio Fashion Group OÜ kasuks 213 (kakssada kolmteist) eurot 45 senti.
3.Menetluskulud kannavad pooled võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja kannab 80% hageja menetluskuludest. 3.1 Välja mõist L. D.ilt Consortio Fashion Group OÜ hageja menetluskulude katteks 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot.
3.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
4.Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 võimaldada L. D.il kohtuotsus (sh menetluskulud) täita (6) kuue osamaksega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Consortio Fashion Group OÜ esitas 20.01.2017.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. D.ilt 287, 84 euro saamiseks. Kohus tegi 26.01.2017.a. võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 08.03.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning nõue L. D.i vastu anti üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue poolte vahel sõlmitud krediidilepingust. Kostja tellis hagejalt 26.04.2014.a kaupa väärtuses 185, 04 eurot ning 18.09.2014.a. summas 155, 44 eurot ning soovis selle eest tasuda järelmaksuga. 22.01.2016.a seisuga oli kostja kohustus hageja ees 245, 62 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata igakuised kokkuleppelised maksed ning väikelaenulepingu tingimuste kohaselt oli hagejal õigus leping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma kohest tasumist kui klient on osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja kui krediidiandja on edutult andnud täiendava tähtaja summas tasumiseks. Hageja saatis kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmiseks, hoiatades, et võla tasumata jätmise korral antakse nõue hiljemalt 20.01.2016 inkassomenetlusse. Kostja tähtaegselt oma kohustust ei täitnud. Kostja tasus inkassomenetluses 60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista:
- põhivõla 185, 62 eurot; - viivise 23.01.2016 -24.03.2017.a. 54, 56 eurot - kahju 30 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista L. D.ilt välja hageja menetluskulude katteks 345 eurot (millest 75 eurot riigilõiv ja 270 eurot õigusabikulu)
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja ei vaidle vastu, et soetas hagejalt kaupu 340, 48 euro väärtuses. Kostja väidab, et ajavahemikul 10.08.2014.a kuni oktoober 2016 on kostja tasunud hagejale kokku 327 eurot. Kostja ei nõustu hagis märgitud põhivõla suurusega kuna hageja on põhivõla sisse märkinud nii intressi, konto haldustasu kui ka leppetrahvi. Hageja nõuab kohustuse rikkumise eest kahte leppetrahvi – makse hilinemise tasu ja makse meeldetuletustasu, so 10 eurot iga hilinemise eest. Kostja leiab, et eelnimetatud summa on ebamõistlikult suur, võrreldes kostja igakuise maksega 20 eurot. Hageja on arvestanud kokku makseid hilinemise eest 43, 56 eurot. Kostja taotleb eelkirjeldatud ebamõistliku leppetrahvi vähendamist nullini. Kostja osundab, et maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja teistsuguse protsendimääraga viivist. Kostja palub viivist vähendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani. Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on kostja arvates ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suur. Hageja on kostja vastu esitanud kaks samasisulist hagi (teine on tsiviilasi nr 2-17-101147). Mõlema hagiavalduse koostamiseks väidetavalt kulutatud aeg ei ole usutav ja õigusabikulu ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja palub muuhulgas arvestada, et on vähekindlustatud üksikema, kasvatab üksi alaealist last. Kostja pere igakuise sissetuleku moodustavad peretoetus, lapse toitjakaotuspension ja töötasu, mis kulub pere esmavajalike vajaduste katteks. Kostja sissetulek ei võimalda võla kohest tasumist, mistõttu palub kostja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt et kostja tasub võla igakuiste maksetega 20 eurot kuni võla täieliku tasumiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Vaidlust ei ole selles, et kostja soetas hagejalt järelmaksuga kaupa väärtuses 340, 48 eurot (tl 19-20). Poolte vahel olid lepingulised suhted (tl 18-22), sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 405 mõttes. Vastavalt üldtingimustele loeti leping sõlmituks tellija poolt krediidiga tellitud kauba vastuvõtmisest (tl 18). Vaidlust ei ole selles, et kostja kauba kätte sai ning ka selles, et igakuine makse tellitud kauba eest oli 20 eurot. Hagile lisatud kliendikonto väljavõttest tulenevalt on kostja põhinõue hageja ees 245, 62 - 60 eurot (inkassomenetluses tasutud 60 eurot) = 185, 62 eurot.
6.Kostja ei vaidle vastu sellele, et kohustust on rikutud. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.
Kostja ei ole nõus põhivõla suurusega, kuid ühtegi tõendit tasutud maksete kohta esitanud ei ole. Hageja esitatud kliendikonto väljavõttest tulenevalt on kostja ajavahemikus 26.06.2014.a 22.01.2016.a. tasunud makseid kokku 265 eurot (tl 23-24). VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6).
7.Hageja õigus nõuda kostjalt intressi tuleneb poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest ja VÕS § 397 lg 1 . Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul kui see on kokku lepitud. Käesoleval juhul oli kokkulepitud intressimäär 2,05 % kuus ehk 24, 96 % aastas (tl 18) Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Hageja intressi arvestamine on põhjendatud ja kostja sellekohased vastuväited alusetud.
8.Kohus nõustub aga kostja etteheidetega selles, et hageja on arvestanud maksega viivitamise eest nii meeldetuletustasu 5 eurot kui makse hilinemise tasu 5 eurot (ühel ja samal kuupäeval). Üldtingimuste kohaselt iga maksemeeldetuletus suurendab konto arvelt saadud krediidi põhiosa 5 eurot. Meeldetuletustasu ja maksega hilinemise tasu (mõlema) arvestamist ei ole hageja millegagi tõendanud. Vastavalt VÕS § 113 2 lg 1 võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja on hagiavaldusele lisanud viimase meeldetuletuse 20.01.2016.a (tl 25). Viidatud kuupäeval tehtud meeldetuletust ei nähtu aga konto väljavõttelt (tl 23). Kliendi kontoväljavõttel märgitud väidetavalt saadetud meeldetuletusi ei ole hageja millegagi tõendanud. Samuti ei ole tõendanud seda, et on eelnevalt tehtud tasuta meeldetuletus. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldmata nõude osas, mis puudutab arvestatud meeldetuletus- ja makse hilinemise tasu kokku 43, 56 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist (sissenõudmiskulu) 30 eurot inkassoteenuse eest (tl 59). Kohus on seisukohal, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlik kulu võib olla vaadeldav võlausaldaja kahjuna VÕS § 115 mõttes seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega.
9.Kostja taotleb viivise vähendamist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani. Lepingutingimuste kohaselt arvestatakse maksega viivitamise korral tähtaegselt tasumata summalt viivist iga maksmisega viivitatud päeva eest krediiditingimustes sätestatud intressiga võrdses ulatuses.
Kohus rõhutab, et viivise rakendumine sõltub reeglina võlgnikust enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe kohustust täitvat võlgnikku kahjustada. Krediidisaaja saab end viivise rakendumise eest kaitsta kohustuse korrapärase täitmisega. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 võimaldab nõuda viivist VÕS § 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub 8% aastas või lepinguga kokkulepitud määras. Hageja arvestab viivist ajavahemiku 23.01.2016.a kuni 24.03.2017 (hagiavalduse esitamiseni) so 426 viivitatud päeva eest põhivõlalt 185, 62 eurot summas 54. 56 eurot. Kohus rahuldab põhinõude 142, 06 euro ulatuses. Seeega tuleb kostjal tasuda viivist 426 viivitatud päeva eest 41, 39 eurot
10.Kostja taotleb kohtult määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et võimaldada tasuda kohustus igakuiste maksetena 20 eurot. Kostja märgib, et majanduslik seisund ei võimalda tasuda võlga koheselt (tl 40-44). Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus ei pea põhjendatuks määrata kindlaks otsuse täitmise viisi samadel tingimustel nagu kostjal oli lepingujärgsete maksete tasumisel. Kohus möönab, et ühekordse maksena võib olla kostjal kohustuse täitmine raskendatud ning ohustaks kostja ja alaealise lapse igapäevast toimetulekut, kuid kostjal tuleb oma majanduslikku seisundit ja maksevõimelisust arvestada ka kohustuste võtmisel. Kohus on seisukohal, et otsuse täitmise võimaldamine 6 (kuu) kuu jooksul võrdsete osamaksetena on kohustuse suurust arvestades mõistlik ega koorma kostjat ebaproportsionaalselt.
11.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
12.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt TsMS § 163 lg 1 sätestatule võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 80 % ulatuses. Seega kannab kostja L. D. 80 % hageja menetluskuludest. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, millest tulenevalt leiab kohus, et kostjal menetluskulu ei ole. Hageja menetluskulu on menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 270 eurot. 12.1 Riigilõivu osas on kulunõue põhjendatud. 12.2 Hageja õigusabikulu hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Viru Maakohtu menetluses on 2 identset tsiviilasja (2-17-101145 ja 2-17-101147), milles Consortio Fashion Group OÜ nõuab L. D.ilt võla tasumist. Tsiviilasjade asjaolud on samad, erinevus üksnes nõude suuruses, järelikult on sama ka vajalike õigusabitoimingute sisu. Kohus arvestab muuhulgas hagihinda, samuti eeldatavat ajakulu 1, 5 leheküljelise hagiavalduse koostamiseks tavapärase mahu ja keeruksega võlaõiguslikus vaidluses ning loeb põhjendatud ajakuluks 1, 5 tundi. Arvestades tunnihinda 90 eurot, on põhjendatud õigusabikulu 135 eurot. 12.3 Arvestades hagi osalist rahuldamist (80% : 20%) ja TsMS § 163 lg 1 alusel määratud jaotust, mõistab kohus L. D.ilt välja hageja menetluskulude katteks 80% 210-st (75 + 135) ehk 168 eurot.
13.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.