Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-05-2650 (2/227-4915/05)
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht Harju Maakohtu Kentmanni
Epp Haabsaar
kohtumaja kohtunik Kohtuasi
OÜ hagi PL vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohtuotsuse resolutsioon : Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostja PL hageja OÜ kasuks 41.70 krooni ja kohtukulusid 4.15 krooni. Mõista hagejalt 243.40 krooni ja kostjalt 7.50 krooni menetluskulusid riigituludesse (Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017, kood 2800049777, märkida ka tsiviilasja number, millega seoses makse teostatakse) .
Poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt oli hageja OÜ kui eluruumide erastamise kohustatud subjekti ning kostja kui asuva elamu korteriomaniku vahel sõlmitud hooldusleping, mille lõppedes hageja jätkas elamu hooldamist kuni 02.08.2000. a, mil hageja elamu haldamise Korteriühistule üle andis. Hageja andmetel on kostja vaidlusalusel võlaperioodil (2000. a juuni, juuli) talle osutatud hooldusteenust kasutanud, kuid ei ole selle eest tasunud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt 590.07 kroonise põhivõla ning 738.77 kroonise viivise arvutatuna alates 01.07.2000. a kuni 09.06.2005. a (juunikuu võlgnevuselt 1 804 päeva ja juulikuu võlgnevuselt 1773 päeva osas) välja mõista. Kohtukulud (riigilõiv 105 krooni ning tasu õigusabi eest 300 krooni) palus hageja panna kostja kanda. Hageja on avaldanud nõusolekut asja lahendamiseks ilma tema kohalolekuta. Kostja võttis hageja poolt tasutud maamaksu osas hagi õigeks. Ülejäänud osas vaidles kostja hagiavaldusele vastu, leides, et alus võlgnevuse väljamõistmiseks puudub. Leping oli poolte vahel viidatud võlaperioodiks lõppenud ning kostja tasus vastavaid makseid korteriühistule, kes oli elamu hooldamiseks AS-ga lepingu sõlminud. Kostja väidetel ei ole ta hageja arvel rikastunud ning hageja poolt viidatud teenuseid kasutanud. Väitega, nagu oleks hageja eluruumi erastamise kohustatud subjekt, kostja ei nõustunud. Seoses eeltooduga palus kostja jätta hagi osaliselt rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Ühtlasi oli kostja nõus, et asja arutatakse hageja kohalolekuta. Kohtu seisukohad TsMS § 414 lg 1 järgi võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. 22.06.2006. a teatas hageja kohtule, et on nõus kirjaliku menetlusega või asja läbivaatamisega ilma hageja osavõtuta. Kostja on kohtuistungile ilmunud ning seega arutab kohus asja kostja nõusolekul hageja osavõtuta. Lähtuvalt hageja ning kostja vahel sõlmitud hoolduslepingu p 8.2 alap b (toim lk 9 pöördel) võis kostja selle 2- kuuse etteteatamistähtajaga ühepoolselt lõpetada. Johtuvalt Korteriühistu 22.02.2000. a üldkoosoleku protokollist nr 1 (toim lk 25) on kõik korteriomanikud hoolduslepingu hagejaga üheaegselt lõpetanud. Lepingu lõpetamisest on korteriomanikud hagejat ka ühiselt teavitanud (toim lk 27). Järelikult pidanuks hageja etteütlemise tähtaja jooksul hooldusteenuse lõpetama ning oma võlasuhted ümber korraldama. Kuni 30.06.2001. a kehtinud EES § 15.1 lg 1 redaktsiooni kohaselt pidi eluruumi omanik tasuma eluruumide erastamise subjektile halduskulusid vastavalt nende vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele. Nimetatud kirjaliku kokkuleppe puudumiseni pidi eluruumi omanik halduskulude eest maksma samadel alustel teiste sama eluruumi omanikega, kellega nimetatud kokkulepped on sõlmitud. Vaidlusaluse võlanõude puhul ei ole nimetatud säte juba seetõttu kohaldatav, et kõik korteriomanikud
lõpetasid hagejaga lepingu üheaegselt. EES § 15.1 lg 1 eesmärgiks on reguleerida olukorda, kus osa korteriomanikest keeldub lepingut sõlmimast. Pealegi on asjaolu, nagu oleks hageja eluruumide erastamise kohustatud subjekt, tõendamata. Kohtu ettepanekule nimetatud asjaolu täiendavalt põhistada, ei ole hageja vastanud. Seega on hagi rahuldamise võimalikuks õiguslikuks aluseks alusetu rikastumine. Hageja poolt esitatud makseteatise nr ja (toim lk 13, samuti viidatud lehekülje pöördel) kohaselt võlgnes kostja hagejale juuni- ja juulikuu hooldusteenuse tasu, remondifondi ja avarii ning hooldusfondi kogutavad maksed, tasu prügiveo eest, maamaksu, postiteenuse kulu ning tasu üldelektri eest. Kostjalt seoses fondide moodustamisega raha nõuda on kohtu hinnangul alusetu, sest fondide üleandmine oli hageja ning korteriühistu vaheline küsimus. OÜ ning Korteriühistu vahel sõlmitud elamu haldamise ja majandamise üleandmisevastuvõtmise akti kohaselt (toim lk 7 pöördel) lõpetas hageja soojusenergia ostumüügilepingu AS-ga , AS-ga jms teenuste osutamise lepingud 01.08.2000. a ning korteriühistu kohustus samade äriühingutega samasisulised lepingud sõlmima. Nimetatu järeldub ka aktis loetletud lepingutest ning nende lõpetamise dokumentidest (toim lk 53 kuni 64 pöördel). Kohus on seisukohal, et alusetu rikastumise tuvastamiseks on vajalik tõendada, et kostja oleks teenust kasutades hageja arvelt midagi säästnud. Järelduvalt Korteriühistu Tööstuse 55 pangakonto väljavõttest ning garantiikirjast on korteriühistu vaidlusalusel perioodil hageja asemel AS-le elektri tarbimise eest tasunud (toim lk 41 ja 42). Seega ei ole säästmine järeldatav. Samuti ei ole säästmine postiteenuse osas tõendatud või aktsepteeritaval viisil põhistatud. Korteriühistu ja AS vahel sõlmitud hoolduslepingust ning korteriühistu pangakontost tuleneb, et elamut hooldas vaidlusalusel perioodil AS, kusjuures talle on selle eest ka tasutud (toim lk 42). Järelikult ei ole viidatud maksete säästmine hageja arvel samuti järeldatav. Samas ei järeldu esitatud tõenditest, et vaidlusalusel perioodil oleks kahte prügikonteinerit renditud ja tühjendamisteenuse eest kahele teenuseosutajale tasutud. AS on hagejale prügikonteineri rendi ja tühjendamise eest 2000. a juuni- ning juulikuu eest arved esitanud (toim lk 69 ja 70, samuti viidatud lehekülgede pöörded). Johtuvalt hageja ning AS vahel sõlmitud lepingu lõpetamise ajast on tuvastatav, et hagejal lasus kohustus viidatud arvete eest tasuda. Kostja elab kortermajas mistõttu ei ole eristatav, kes korteriomanikest faktiliselt vaidlusalust prügikonteinerit kasutas. Tasu prügiveo eest 11.82 + 12.70 krooni peab kohus õigeks kostjalt seega alusetu rikastumise alusel välja mõista. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks maamaks välja mõista, kuna nimetatud osas võttis kostja hagi õigeks. VÕSRS § 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Järelikult lähtub kohus vaidlusalusel võlaperioodil kehtinud seadustest ning kohaldamisele kuulub TsK 477 lg 1, mille järgi isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta
omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Sama sätte lg 6 järgi laienevad viidatud sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Seega jõudis kohus järelduseni, et kulutused seoses prügiveo ja konteineri rendiga, samuti maamaks, s.o. kokku 36.40 (5.94+12.70+5.94+11.82) krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lepingujärgse viivise väljamõistmiseks alus puudub, sest lepinguline võlasuhe oli poolte vahel lõppenud. Johtuvalt Riigikohtu seisukohtadest tuleb viivis sellisel juhul määrata lähtuvalt seadus ettenähtud määrast (kohtuasi 3-2-1-66-05). Viivisemäära osas kohaldub TsK 231 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamise eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Protsendimäär päevas on järelikult 0.008 % (3 : 365 = 0.008). Juunikuu arvega esitatud nõude osas on viivis esitatud 1804 päeva eest ning seega on selle suurus 2.70 krooni (0.008 % 18.64-st x 1804). Juulikuu arvega viivitamise eest esitas hageja nõude 1773 päeva eest. Seega on viivis nimetatud osas 2.50 krooni (0.008% 17.76-st x 1773). Kokku on viivis 5.20 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku 41.70 krooni välja mõista, mis on ümardatult esitatud nõudest 3 %. TsMSRS § 3 kohaselt lähtub kohus enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul seni kehtinud TsMS-i redaktsioonist. Viidatud redaktsiooni TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Sama proportsiooni alusel kuulub väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 alusel riigituludesse kantavad menetlusdokumentide kätteandmise kulud (postikulud), mis kokku olid 250.90 krooni. Seega jääb postikuludest 7.50 krooni kostja ning 243.40 krooni hageja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu, mille suurus oli 105 krooni. Seega on kostjalt hageja kasuks väljamõistetav riigilõiv rahuldamisele kuulunud nõudelt 3.15 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt on õigusabi eest väljamõistetava tasu suurus hagejale hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Nimetatud tasu väljamõistmisel tuleb arvestada asja raskusastet ning seda, et asi oli alles esimese astme kohtu menetluses. Eeltoodut arvestades peab kohus võimalikuks kostjalt viidatud kohtukulude osas 1 krooni välja mõista. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.