Võlaõigus › Muud

sissenõutavaks muutunud ei ole - Lepingus sätestatud määras (so 0,2% viivitatud summalt päevas ehk 798,44 krooni päevas), kuni nõude täitmiseni; Otsustused menetluskulude jaotuses ja muudes asjaoludes

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Lepingu punkt 10.5 kohaselt oli Juhatuse liikmel õigus esitada tagasiastumistaotlus sõltumata põhjusest igal ajal, teatades sellest ainuosanikule kirjalikult vähemalt l (üks) kuu ette. Ainuosanikul oli kohustus kutsuda Juhatuse liige tagasi arvates tagasiastumistaotluses märgitud ajast, kusjuures Leping pidi sellisel juhul lõppema arvates ainuosaniku otsuse jõustumisest. Lepingu punkt 10.6 (alapunkti 10.6.4) järgi kohustus Osaühing Juhatuse liikme tagasiastumisel maksma Juhatuse liikmele hüvitist Lepingu punktis 3.2 sätestatud Tasu 12-kordses suuruses, kusjuures hüvitise arvestamisel võetakse aluseks juhatuse liikmele viimasel 6 kuul makstud tasude keskmine ja korrutatakse 12-ga. Lepingu punkt 10.7 kohaselt kohustus Osaühing Lepingu punktides 10.6 ja 8.2.1 ettenähtud hüvitiste summad [st hüvitis Lepingu lõppemisel ja hüvitis konkurentsikeelu järgimise eest] kandma Juhatuse liikme pangaarvele 7 kalendripäeva jooksul arvates Lepingu lõppemise päevast ning hüvitiste väljamaksmisega viivitamisel maksma viivist summas 0,2 % tasumisega viivitatud summalt iga kalendripäeva eest kuni kõigi võlguolevate summade tasumiseni. 28.02.2005.a sõlmisid pooled Lepingu tingimuste muutmise ja täiendamise kokkuleppe, mille kohaselt on alates 01.03.2005.a Juhatuse liikme Tasu suurus 25 000 krooni kuus + 3 % igakuisest kasumist. Tasu kohustus Osaühing endiselt maksma Juhatuse liikme poolt näidatud pangaarvele iga ülesannete täitmisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Kostja rikkus Lepingu punktis 3.2 sätestatud kohustust ning 3 %-list kasumiosa alates 2005.a septembrikuu eest maksmisele (st alates oktoobrikuust väljamaksmisele) kuuluva Tasu arvestamisel arvesse ei võtnud. Alates nimetatud hetkest kuni Lepingu lõppemiseni ei maksnud kostja hagejale mitte 3 % kasumist, vaid fikseeritud summana 12 000 krooni (brutos), mis on oluliselt väiksem kui 3 % igakuisest kasumist. Lisaks vähendas kostja ilma õigusliku aluseta hagejale 2005.a oktoobrikuu eest maksmisele (st novembrikuus väljamaksmisele) kuuluvat Tasu veel 8 000 krooni võrra (brutos). Seega, lähtudes käesolevale hagiavaldusele lisatud arvutustest ning pidades silmas vastavate kuude kasumi andmeid, maksis kostja hagejale: - 2005.a septembrikuu eest Tasu 823 krooni võrra (netos) vähem (st 28 841 krooni asemel 28 018 krooni, vt lisa 5 - hageja pangakonto väljavõte 06.10.2005.a kohta); - 2005.a oktoobrikuu eest Tasu 30 704,40 krooni võrra (netos) vähem(st 63 549 krooni asemel 32 844,60 krooni; -2005.a novembrikuu eest Tasu 15 751 krooni võrra (netos) vähem (st 45595 krooni asemel 29 844 krooni. Ka 2005.a detsembrikuu eest maksis kostja hagejale Tasu ettenähtust vähem, kuid kuna hageja käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga Osaühingu 2005.a novembrikuu kasumi suurust ei tea, siis täpset summat, mille võrra talle 2005.a detsembrikuu eest vähem maksti, hageja hetkel öelda ei oska. Lähtudes eeltoodust, kostja Lepingust tulenevat Tasu maksmise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja järgis Lepingu punktist 8.1 tulenevat konkurentsikeelu nõuet. Lepingu kehtivuse ajal hageja teistesse Osaühinguga samal tegevusalal tegutsevatesse äriühingutesse tööle ega teenistusse ei asunud, ka ei tegutsenud ta Osaühinguga samal tegevusalal füüsilisest isikust ettevõtjana. 15.11.2005.a esitas Juhatuse liige Osaühingule tagasiastumistaotluse, milles palus end tagasi kutsuda alates 15.12.2005.a. Osaühingu ainuosanik otsustas Juhatuse liikme tagasi kutsuda 11.12.2005.a. Tulenevalt Lepingu punktist 10.5 lõppes ka pooltevaheline Leping seega 11.12.2005.a. Lähtudes eeltoodust ning tulenevalt Lepingu punktist 10.7, pidi kostja kandma Lepingu punktides 8.2.1 ja 10.6 ettenähtud hüvitised kogusummas 798 440 krooni (sh Lepingu punkt 8.2.1 alusel hüvitis summas 399 220 krooni ja punkt 10.6 alusel hüvitis summas 399 220 krooni kostja pangaarvele 7 kalendripäeva jooksul arvates Lepingu lõppemisest (st hiljemalt 18.12.2005.a).Kostja rikkus Lepingu punktist 10.7 tulenevat kohustust ja hüvitise summasid hagejale ei maksnud. Pärast korduvaid hagejapoolseid pöördumisi täitis kostja oma

kohustuse osaliselt, kandes 27.03.2006.a hageja pangakontole 182 505 krooni. Ülekande selgitusena märkis kostja: ,,hüvitis juh liikme lep lõpet 10.6". Lähtudes eeltoodust, kostja Lepingust tulenevate hüvitiste maksmise kohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Hetkeks, kui kostja tasus hagejale 182 505 krooni (so 27.03.2006.a), oli kostja viivitanud hüvitiste maksmise kohustuse täitmisega 99 päeva ja hageja viivise nõue kostja vastu oli sellest tulenevalt 158091,12 krooni. Seega tuleb lugeda, et 27.03.2006.a makstud 182 505 kroonist toimus täitmine viiviste katteks summas 158091,12 krooni ja põhikohustuse katteks summas 24413,88 krooni (182505-158091,12 = 24413,88). Kuna kostja määras, et summa tasuti kahest põhikohustusest (vastavalt Lepingu p. 10.6 ja 8.8.1) ainult ühe täitmiseks, siis tuleb lugeda, et pärast viiviste katteks arvestatava summa tasumist järele jäänud 24 413,88 krooni tasus kostja Lepingu punktist 10.6 tuleneva kohustuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue Lepingu punkt 8.2.1 ja 10.6 alusel kostja vastu summas 774 026.12 krooni (798 440 - 24 413.88 = 774 026.12). Kostja rikkus Lepingu punktis 3.2 sätestatud kohustust ning 3 %-list kasumiosa alates 2005.a septembrikuu eest maksmisele (st alates oktoobrikuust väljamaksmisele) kuuluva Tasu arvestamisel arvesse ei võtnud. Alates nimetatud hetkest kuni Lepingu lõppemiseni ei maksnud kostja hagejale mitte 3 % kasumist, vaid fikseeritud summana 12 000 krooni (brutos), mis on oluliselt väiksem kui 3 % igakuisest kasumist. Lisaks sellele vähendas kostja ilma õigusliku aluseta hagejale 2005.a oktoobrikuu eest maksmisele (st novembrikuus väljamaksmisele) kuuluvat Tasu veel 8 000 krooni võrra (brutos). Lähtudes eeltoodust nõuab hageja kostjalt 2005.a septembrikuu eest vähem makstud Tasu maksmist summas 823 krooni (netos), oktoobrikuu eest vähem makstud Tasu maksmist summas 30 704,40 krooni (netos) ning novembrikuu eest vähem makstud Tasu maksmist summas 15 751 krooni (netos) (vt lisa 3 - Tasu ja hüvitiste arvestus). Kokku palub hageja kostjalt välja mõista vähem makstud Tasu summas 46 455.40 krooni (netos) (so 823 + 30 704,40 + 15 751 = 46 455,40). Võttes arvesse, et enne 1. juulit 2005.a oli Euroopa Keskpanga põhi-refinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär 2 % ning enne l', jaanuari 2006.a 2,25 %, on seadusest tuleneva viivise määr alates 01.07.2005.a kuni 31.12.2005.a 9% aastas (ehk 0,0247% päevas) ning alates 01.01.2006.a kuni 30.06.2006.a 9,25 % aastas (ehk 0,0253 % päevas). Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et Tasu maksmisega viivitamisel kohaldatavas viivise määras Lepingus eraldi kokku lepitud ei olnud, nõuab hageja kostjalt Tasu maksmisega viivitamise eest viivist seadusest tulenevas määras. Hageja palub Tasu maksmisega viivitamise eest kostjalt välja mõista viivise, mis käesolevale hagiavaldusele lisatud arvutuste (vt lisa 10) kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga kokku l 956,41 krooni. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi: TsMS) §-st 367, palub hageja Tasu maksmisega viivitamise eest kostjalt välja mõista täielikult ka viivise, mis käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud ei ole (määras 0,0253 % Tasu nõude summast päevas) kuni Tasu nõude täitmiseni. Võttes arvesse, et Lepingu punktis 10.7 olid pooled kokku leppinud selles, et Lepingu punktides 8.2.1 ja 10.6 ettenähtud hüvitiste maksmisega viivitamisel kohaldatavaks viivise määraks on 0,2 % tasumisega viivitatud summalt iga kalendripäeva eest kuni kõigi võlguolevate summade tasumiseni, nõuab hageja kostjalt hüvitiste väljamaksmisega viivitamise eest viivist Lepingust tulenevas määras. Hageja palub hüvitiste väljamaksmisega viivitamise eest kostjalt välja mõista viivise, mis käesolevale hagiavaldusele lisatud arvutuste (vt lisa 10) kohaselt on hagiavalduse esitamise seisuga kokku 215 369.05 krooni. Juhindudes TsMS §-st 367, palub hageja hüvitiste väljamaksmisega viivitamise eest kostjalt välja mõista täielikult ka viivise, mis käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga veel sissenõutavaks muutunud ei ole (määras 0.2 % hüvitiste nõude summast päevas ehk 1548,05

krooni päevas (774026,12 x 0.2% = l 548.05) alates 04.05.2006.a (kaasa arvatud) kuni hüvitiste nõude täitmiseni. Eeltoodu alusel palub hageja mõista OÜ-lt Delux Domotex Tiia Varjundi kasuks välja netosummas 820 481,52 krooni (sh Lepingu punkti 3.2 alusel Tasu 46 455,40 krooni ning punktide 8.2. l ja 10.6 alusel hüvitised 774 026,12 krooni); mõista OÜ-lt Delux Domotex Tiia Varjundi kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 217 325,46 krooni (sh viivis Tasumaksmisega viivitamise eest l 956,41 krooni ning viivis hüvitiste maksmisega viivitamise eest 215 369,05 krooni); mõista OÜ-lt Delux Domotex Tiia Varjundi kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised täielikult kuni nõuete täitmiseni (sh viivis Tasu maksmisega viivitamise eest määras 0,0253 % Tasu nõude summast päevas ning viivis hüvitiste maksmisega viivitamise eest määras 0,2 % hüvitiste nõude summast päevas). Kostja väitele et kuna hageja rikkus juhatuse liikme lepingus (edaspidi: Leping) sätestatud konkurentsikeelu nõuet, siis ei ole kostja kohustatud hagejale Lepingu punktis 8.2.1 nimetatud hüvitist maksma vaidleb hageja vastu. Hageja väitel toimus tema valimine OÜ Toom Tekstiil Furniture juhatuse liikmeks 12.12.2005.a ehk pärast Lepingu lõppemist ja pärast hageja kui OÜ Delux Domotex juhatuse liikme ametiaja lõppemist. Hageja selgitab, et juhatuse liikme kohta tehtud äriregistri kandel ei ole õigust loovat tähendust. Juhatuse liikme volitused tekivad ja lõppevad osanike poolt vastava otsuse tegemisega, mitte äriregistri kandega. OÜ Toom Tekstiil Furniture kanti registrisse 15.08.2005.a. Sisulise majandustegevust alustas nimetatud ühing alles pärast hageja poolt selle juhatuse liikmeks asumist. Kuni selle hetkeni ühingul majandustegevust praktiliselt ei olnud ja tegemist oli sisuliselt nn riiulifirmaga. Majandustegevust mitteomava (mitte tegutseva ehk riiulifirma) juhatusse asumine ei ole käsitletav konkureerimisena Lepingu punkt 8.1 tähenduses. Lisaks sellele ei olnud hageja väitel 12.12.2005.a seisuga mittetegutseva OÜ Toom Tekstiil Furniture põhikirjaliseks tegevusalaks kodutekstiili tootmine. Nimetatud tegevusalal tegutsema hakkamise otsustas ühingu ainuosanik 12.12.2005.a otsusega, kui otsustati muuta põhikirja, lisades uue tegevusalana tekkide, patjade ja magamist arvete tootmise. Lepingu punkt 8.1 järgi lugesid pooled kostja konkurentideks ainult neid äriühinguid, kes tegelevad kodutekstiili tootmisega. 12.12.2005.a seisuga ei olnud OÜ Toom Tekstiil Furniture tegevusalaks kodutekstiili tootmine ja veelgi enam, nimetatud ühing ei tegutsenud praktiliselt üldse. Hageja leiab et ei ole Lepingu punktis 8.1 sätestatud Konkurentsikeeldu rikkunud ja kostjal puudub alus keelduda Lepingu punktis 8.2.1 sätestatud hüvitise väljamaksmisest. Hageja taotleb mõista OÜ-lt Delux Domotex Tiia Varjundi kasuks välja Tiia Varjundi menetluskulud ning jätta OÜ Delux Domotex menetluskulud tema enda kanda. Kostja seisukohad Kostja ei tunnista esitatud hagi ja ei nõustu Hageja esitatud seisukohtadega ja seda alljärgnevatel põhjendustel: Kostjale on saanud teatavaks, et Hageja asus juba olles Kostja juhatuse liige tegutsema OÜ's (edaspidi Toom) Toom Tekstiil Furniture (registrikood 11157710). Antud Kostja väidet kinnitab Tartu maakohtu juures asuvas Äriregistris avatud OÜ (Toom) äriregistri toimik. Toimikusse esitatud materjali kohaselt valiti Toomi üldkoosoleku poolt Tiia Varjund juhatuse liikmeks 12.12.2005.a ning samal kuupäeval soetas Tiia Varjund endale ka Toomis osaluse. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et Hageja oli kuni 11.12.2005.a Deluxi juhatuse liige, kuid kolmandate isikute jaoks oli Tiia Varjund Deluxi juhatuse liige kuni 09.01.2006, kui tehti juhatuse liikme tagasikutsumise kanne Äriregistrisse. Seega, toetudes tervele mõistusele ja kõigile teada olevatele asjaoludele notari järjekordade osas, soovib Kostja väita, et Hageja tegutses juba, olles

Deluxi juhatuse liige, ilma ainuosaniku kirjaliku nõusolekuta, konkureeriva äriühingu teenistuses. Kostja väitel ei ole võimalik, et saades üldkoosoleku otsus 11.12.2005, oli Hageja võimeline saama juba 12.12.2005.a notarisse toimingu teostamiseks aja (ilma seda eelnevalt broneerimata ja materjali edastamata), et vormistada Toomi osakute ostu-müügilepingut ning saada üldkoosolekult nõusolek (koos koosoleku protokolliga) enda valimiseks Toomi juhatuse liikmeks. Lähtudes Äriseadustiku § 168 lg l p 4 on osaühingu juhatuse liikmete valimine osanike pädevus ning AS § 170 sätestab et osanikud võtavad vastu otsuseid koosolekul. AS § 172 sätestab, et osanike koosoleku kokkukutsumise teade peab olema edastatud osanikele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kostja eeldab, et Toom' il oli 12.12.2005.a olemas üldkoosoleku otsus, et esitada nimetatud dokument notarile ning ka Tiia Varjundi nõusolek saamaks juhatuse liikmeks, siis johtuvalt AS §172 sätestatust pidi olema osanikele koosoleku teade edastatud juba 01.12.2005.a, et oleks tagatud seadusega sätestatud tähtaeg. Seega toimis kostja väitel Hageja otseselt konkureeriva äriühingu teenistuses juba 01.12.2005, kui pidi olemas olema tema nõusolek juhatuse liikmeks saamise osas, olenemata asjaolust, et ta oli ise alles Deluxi juhatuse liige, seega on Kostja seisukohal, et Hageja on rikkunud 26.03.2003.a sõlmitud juhatuse liikme lepingu punkti 8.1, kuna ei omanud ainuosaniku otsust asuda tööle või teenistusse Deluxiga samal alal tegutsevasse äriühingusse ning Kostjal puudub igasugune kohustus tasuda Lepingu punktis 8.2.1 sätestatud hüvitist. Kostja on seisukohal, et Hagis esitatud nõuded on alusetud ka punktide 2.1.2-2.1.4 ulatuses, kuna Kostja ei ole jätnud Hagejale ühtegi tasu väljamaksmata ning Hagi punktis 2.1.2 viidatud Tasu maksmine vastavalt lepingu punktile 3.2 on Kostja poolt täidetud 27.03.2006.a. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele. Kohtus ei olnud vaidlust järgmistes asjaoludes: -hageja poolt esitatud arvestus ettenähtust vähem makstud tasu kohta (2005.a sept.-, okt.-, nov.- ja detsembrikuu tulemustasu); -hageja poolt esitatud arvestus nimetatud tasu maksmisega viivitamise eest maksmisele kuuluva viivise kohta; -hageja poolt esitatud arvestus Lepingu p. 10.6 alusel tasumisele kuuluva hüvitise suuruse kohta; -hageja poolt esitatud arvestus Lepingu p. 10.6 alusel tasumisele kuuluva hüvitise maksmisega viivitamise eest maksmisele kuuluva viivise kohta; -hageja poolt esitatud arvestus Lepingu p. 8.2.1 alusel tasumisele kuuluva hüvitise suuruse kohta; -hageja poolt esitatud arvestus Lepingu p. 8.2.1 alusel tasumisele kuuluva hüvitise maksmisega viivitamise eest maksmisele kuuluva viivise kohta; -asjaolu, et hageja valiti 12. detsembril 2005.a OÜ Toom Tekstiil Furniture juhatuse liikmeks. Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: -kas hageja rikkus Lepingu punktis 8.1 sätestatud konkurentsikeeldu -kas kostja on jätnud hagejale tasu ja/või hüvitise väljamaksmata Kostja on esitanud hagile kaks vastuväidet: -kostjal puudub kohustus maksta hagejale Lepingu p. 8.2.1 järgi tasumisele kuuluvat hüvitist, kuna hageja on rikkunud Lepingu punktis 8.1 sätestatud konkurentsikeelu nõuet. Kostja väitel seisnes rikkumine selles, et hageja valiti 12. detsembril 2005.a OÜ Toom Tekstiil Furniture (endise ärinimega Eurobed OÜ) juhatuse liikmeks.

-kostja väitel on hagis esitatud nõuded alusetud ka ülejäänud nõuete osas, kuna kostja ei ole jätnud hagejale ühtegi tasu välja maksmata ning hagi punktis 2.1.2 viidatud tasu maksmine vastavalt lepingu punktile 3.2 on kostja poolt täidetud 27.03.2006.a Hageja konkurentsikeeld on sätestatud Lepingu punktis 8.1, mille kohaselt ,,Lepingu kehtivuse ajal ei tohi juhatuse liige ilma ainuosaniku eelneva nõusolekuta asuda tööle või teenistusse osaühinguga samal alal tegutsevatesse äriühingutesse ega tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana osaühinguga samal tegevusalal. Osaühingu tegevusalades käesoleva Lepingu punkti tähenduses loetakse kodutekstiili tootmist." Kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud konkurentsikeeldu. Kohtus leidis tõendamist, et hageja juhatuse liikme ametiaeg lõppes 11. 12 .2005 a . Seda kinnitab toimikus olev osanike (ainuosaniku ) koosoleku protokoll ( tl 21 ) 11 12 2005, millega otsustati kutsuda tagasi osaühingu juhatuse liige Tiia Varjund. Tiia Varjund valiti 12 detsembril 2005 Eurobed OÜ juhatuse liikmeks, mida tõendab Eurobed OÜ ainuosaniku otsus 12 detsembri 2005 ( tl. 235 ). Seega toimus hageja valimine OÜ Toom Tekstiil Furniture juhatuse liikmeks 12. 12 2005 ehk pärast Lepingu lõppemist ja pärast hageja kui OÜ Delux Domotex juhatuse liikme ametiaja lõppemist. Kohus ühtib hageja seisukohaga, et äriregistri kandel ei ole õigust loovat tähendust. Juhatuse liikme volitused tekivad ja lõppevad osanike poolt vastava otsuse tegemisega, mitte äriregistri kandega. Antud seisukohta on selgitanud Riigikohus oma lahendis 26 aprill 2005 nr 3-2-1-39-05, et ,,Juhatuse liikmeks saamine ja ametiaja lõppemine on üksnes äriühingu ja juhatuse liikme vahelise suhte küsimus. Juhatuse liikme kanne äriregistris peab vaid avalikustama suhte kolmandate isikute jaoks, kuid registrikanne ei tekita ega lõpeta seda suhet. Juhatuse liikme kande tähendus äriregistris on seega deklaratiivne, mitte õigust loov (konstitutiivne)". Kostja oma kirjalikus vastuses ( tl 225 ) on tunnistanud, et hageja nõuded oleks põhjendatud siis, kui Hageja ei oleks rikkunud konkurentsikeeldu. Seega on kostja ise tunnistanud, et hageja nõuded hüvitiste ja viiviste osas on õiged. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja ei ole rikkunud konkurentsikeeldu, mis on sätestatud Lepingu p. 8.1 ja seega puudub kostjal alus keelduda Lepingu p. 8. 2 sätestatud hüvitise väljamaksmisest. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 76 lg-le l, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 91 lg 3 järgi rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. VÕS § 100 kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuse rikkumine. Tulenevalt VÕS § 101 lg l p-st l, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg l kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt VÕS § 101 lg l p-st 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg l kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama sätte kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär. Loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg l kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis7

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohus olles kontrollinud hageja poolt esitatud arvestusi vähem makstud tasu nõudeid ja viivise nõudeid ja hüvitise nõudeid ning leiab, et need on õiged ja kuuluvad kostjalt välja mõistmisele. Kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud nõudmiste arvestuste ebaõigsuse vastu. Asjaolu, et kostja ei ole vaidlustanud hageja nõuete suurust ega arvestust ja kostjale on need arvestused teada, siis kohus ei hakka neid kohtuotsuses analüüsima. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Helle Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.