Kohus Kohtunik Tsiviilasja number
Viru Maakohus Viljo Junolainen 2-17-4410
Määruse tegemise aeg ja koht
18. mai 2017. a, Jõhvi
Tsiviilasi
Y. F.i avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlgnik):
Y. F. (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Ajutine haldur:
Reet Relvik, OÜ Reet Relviku Õigusbüroo, Laada 29, 44310 Rakvere, e-post: [email protected]
Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
võib
pärast
pankroti
Ametlikud
Teadaanded.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Y. F. esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse ja taotluse kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on avaldaja maksejõuetu. Avaldajal puudub vara, mida võlgade katteks müüa. Avaldajal on võlgasid 17 300 eurot. Koos pankrotiavaldusega esitas avaldaja ka avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Y. F. kinnitab avalduses, et tal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Kohus võttis 28.03.2017. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse, algatas pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks halduriks Reet Relviku. Ajutine haldur esitas 05.05.2017. a kohtule aruande.
I Võlgniku üldiseloomustus Y. F.i pankrotiavalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused tervise halvenemise tõttu töö kaotuse tagajärjel. Võlgnik kinnitab, et tal puuduvad vahendid võla tasumiseks, sissetulekuks on pension. Kuu aega tagasi oli tal insult, mistõttu töö leidmine lähiajal ei ole võimalik. Võlgnik on abielus, abielu on sõlmitud 20.10.2000. a S. F.ga. Võlgniku varale laieneb varaühisuse režiim. Võlgnikul lapsi ei ole. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. II Võlgniku varad
Kinnisvara, ehitised, rajatised
Kinnistusraamatus on Y. F.i nimele registreeritud kaasomandina 1⁄2 osas korteriomand Jõhvis, xxx, registriosa nr xxx, elamumaa 100%, 494/15857 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa eluruum nr xx, üldpinnaga 49,4 m2; kaasomandi teostamine on kitsendatud teiste korteriomandite koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Korteriomandi teise 1⁄2 osa kaasomanikuks on võlgniku ema Z. F. Kinnistusraamatu III jaos on kehtiv keelumärge võlgniku mõttelisele osale käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu), kasuks. Kinnistusraamatu IV jakku on kantud hüpoteek summas 16 085 eurot Bigbank AS kasuks. Ajutise halduri hinnangul ei moodusta võlgniku osa korteriomandis abikaasade ühisvara, kuna tegemist on pärimise teel saadud varaga. Analoogiliste korterite hinnad Jõhvis on kinnisvaraportaalides suurusjärgus ca 12 000 eurot. Sellest võlgnikule kuuluv osa oleks väärtuses ca 6 000 eurot. Samas on tegu kahetoalise korteriga ning 1⁄2 mõttelise osa müük ei kutsu tõenäoliselt kedagi seda ostma ning isegi notariaalse kasutuskorra võimalikul kindlaksmääramisel on ebatõenäone vara müügi perspektiiv. Antud pankrotimenetluses on vara müük efektiivne ainult juhul, kui nii võlgnik, kaasomanik, võlgniku abikaasa kui ka võlausaldajad otsivad lahendusi ja on valmis kompromissideks. Ehitisregistris ehitisi registreeritud ei ole.
Sõidukid, väikelaevad Liiklusregistris on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto AUDI, registreerimismärk xxx, esmase registreerimise aasta 1983. Sõiduauto registrikanne on peatatud liiklusseaduse § 77 alusel. Võlgniku seletuse kohaselt on auto antud 3-4 aastat tagasi lammutusse, kuid jäänud liiklusregistrist maha võtmata. Auto väärtus on ajutise halduri hinnangul 0 eurot.
Raha Pankadest saadud andmetel on Y. F.i nimele avatud arvelduskontod järgmistes pankades: AS SEB Pank konto EE961010010268971016, jääk 0,88 eurot ja kogumishoius 0,93 eurot; AS Swedbank konto EE592200001100010851 jääk on 3,82 eurot.
Aktsiad ja väärtpaberid Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole Y. F.i nimel avatud väärtpaberikontot, seega võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit.
Y. F.i nimel on avatud pensionikonto nr 99800557502, saldo 2511,657 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Osakud ei lähe pankrotivara hulka.
Muud varad Muud vara võlgnikul ei ole. Võlgniku varad on kokku 6 000 eurot, millele lisandub igakuuline pension 267,93 eurot (sellises suuruses pensionile sissenõuet pöörata ei saa).
III Võlad. Täitemenetlused.
Kohtutäiturite juures on täitmisel 1) Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 240 eurot (täitur Krista Järvet) 2) ERGO Insurance SE nõue 2 309 eurot (täitur Risto Kütt) 3) Bigbank AS nõue 14 743,99 eurot (täitur Risto Kütt). Bigbank AS teatas, et 18.04.2017. a seisuga on nõue 16 085 eurot. Ajutine pankrotihaldur tegi järelpärimise Maksu- ja Tolliametisse, mille teatel võlgnikul maksuvõlga ega ettemakset ei ole.
AS Swedbank teatas, et võlgnik on laenu nr 04-431540-OL tagaja, laenu jääk on 1 345,08 eurot.
AS SEB Pank teatas nõudest 2,95 eurot arvelduspaketi võlgnevusest.
Võlgnik on teatanud TELE 2 Eesti AS nõudest 97,10 eurot.
Võlgnik on andnud haldurile suulise seletuse, mille kohaselt terviseprobleemide pärast töö kaotamise tõttu.
tekkis võlgnevus eelkõige
Võlad on kokku 20 079,13 eurot (lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud). Täpsem võlgade koosseis selgub pankrotimenetluse käigus nõuete kokkukogumisel, läbitöötamisel ja kaitsmisel.
IV Tagasinõudmise või tagasivõitmise võimalused
Ajutine haldur ei ole leidnud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused. Pankrotimenetluses on vajalik välja selgitada ühisvaraga seonduv ja vajadusel ühisvara jagada.
V Maksejõuetuse tekke aeg ja põhjused
Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2012. a, kui pöörati sundtäitmisele Bigbank AS nõue ja seda nõuet ei ole õnnestunud sisse nõuda. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on võlgniku poolt kohustuste võtmine, mille teenindamiseks puudusid piisavad tagatised ja vahendid. Kaasnevaks teguriks oli töökoha kaotus. Ei ole andmeid, et pankrot on tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.
VI Järeldused, ettepanekud
Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. Ajutine haldur ei näe aluseid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist pärast pankrotimenetluse lõppemist.
Ajutine haldur teeb ettepaneku välja kuulutada füüsilise isiku Y. F.i (isikukood xxx) pankrot.
Kohus rahuldab Y. F.i pankrotiavalduse. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas vähemalt 20 079,13 eurot (lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud) ning võlgnikul on vara kokku 6 000 eurot.
Kohus kuulutab välja Y. F.i pankroti, sest võlgnik on kohtule esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. PankrS § 171 lg 11 kohaselt tuleb kohtul võlgniku pankrot välja kuulutada juhul, kui ei ole tuvastatud PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Käesoleval hetkel ei ole kohtule teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Reet Relvik on andnud kohtule nõusoleku asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Reet Relvik vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Reet Relviku pankrotihalduriks Y. F.i pankrotimenetluses. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6, määrab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 07. juuni 2017. a kell 14.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Vastavalt PankrS § 23 on ajutise halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Samuti on ajutisel halduril õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on teinud pankrotiseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks Y. F.i pankrotiavalduse menetluses ajutise haldurina tööd 7 tundi. Ajutine haldur palub kohtul mõista välja ajutise halduri tasu 455 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja pankrotivara arvelt.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.