lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-123547/22

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-123547/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.05.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2374
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

17.05.2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-123547

Tsiviilasi

xxxx hagi xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx) kostja xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx )

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kohtuistung 17.04.2017

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Xxxxhagi Xxxxvastu.
2.Välja mõista XxxxXxxxkasuks 500 eurot (viissada).
3.Jätta menetluskulud Xxxxkanda.
4.Välja mõista XxxxXxxxkasuks menetluskulud summas 100 eurot (ükssada), s.o riigilõiv. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. 1 (7)

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 02.12.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Xxxx(hageja) ning Xxxx(kostja) 01.04.2016 broneerimislepingu, mille eesmärk oli broneerida korter asukohaga xxxx, Tallinn hagejale tähtajaga 01.05.2016. Broneerimistasuks oli kokku lepitud 500 eurot, mille hageja kandis kostjale üle 04.04.2016. 05.04.2016 algas hageja pangalaenu taotlemine korteri ostuks. 28.04.2016 andis pank teada, et krediidikomitee oli hageja korteri ostu eesmärgil tehtud laenutaotluse tagasi lükanud põhjusena korteri kasutusloa puudumine ning omaniku ja korteriühistu esimehe antud selgituse puudulikkus. Kuna kostja väidete kohaselt oli kasutusluba kohe tulemas, siis leppisid hageja ja kostja samal õhtul kokku, et korter püsib broneerituna kuni kas tuleb korterile kasutusluba või leiab hageja omale teise sobiva korteri. Kokku sai ka lepitud, et juhul, kui broneerimisleping katkeb põhjusel, et hageja leiab endale teise sobiliku korteri, tagastatakse broneerimistasu hagejale. 11.05.2016 saatis kostja maakler hageja maaklerile kirja, milles soovis kinnitust kavatsusest korter osta või broneering lõpetada ning viimasel juhul ka valmisolekust broneerimistasu hagejale tagastada. Samal või järgmisel päeval helistas hageja maakler kostja maaklerile teavitades, et hageja on nõus broneeringu lõpetamisega ja broneerimistasu tagastamisega. 25.05.2016 andis kostja maakler teada, et kostja ei nõustu antud olukorraga ning keeldub broneerimistasu tagastamisest. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt ja sisult kinnisasja omandamisele suunatud eelleping. Sellele viitavad lepingu punktid 3, 4, 5 ja 6, millest nähtub selgelt ja korduvalt lepingu eesmärgiks oleva korteri müügilepingu sõlmimine poolte vahel. Lepingu punktides 3, 4 ja 5 kirjeldatakse tagajärgi olukorras, kus erinevatel põhjustel kuu aja jooksul lepingu sõlmimisest ei sõlmita poolte vahel „notariaalset asjaõiguslepingut“. Lepingu

6.punktis on öeldud, et „pooled on kokku leppinud, et notariaalselt tõestatud objekti asjaõigustehingu sõlmimise korral on objekti hinnaks: 88 000 eurot ja objekt antakse broneerijale üle seisukorras, millega on broneerija eelnevalt tutvunud ja mille kohta ta ei oma müüjale pretensioone“. Analüüsides lepingut vastavalt VÕS § 29 metoodikale nähtub, et lepingu punktid 3-6 annavad lepingule kinnisasja võõrandamise eellepingu olemuse. Sellist tõlgendust toetavad ka poolte lepingueelsed läbirääkimised ning poolte omavaheline käitumine kuni 25.05.2016, millal kostja teatas keeldumisest broneerimistasu hagejale tagastada. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Kuna seadusega nõutud notariaalselt tõestatud vormi pole järgitud, leiab hageja, et tegemist on tühise lepinguga ja kostjal on kohustus tagastada hagejale alusetult saadud broneerimistasu vastavalt VÕS § 1028 lg-le 1. Alternatiivselt, kui kohus ei leia, et tehing oli tühine ja broneerimistasu kuulub tagastamisele vastavalt alusetu rikastumise sätetele, leiab hageja, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus on kostja raskest hooletusest esitanud hagejale valeandmeid korteri dokumentatsiooni kohta, rikkunud lepingu p 4 ning omavoliliselt taganenud hiljem kokku lepitud kokkuleppest. Lepingueelsetel läbirääkimistel kinnitas kostja hagejale korduvalt, et korteri dokumentatsioon on korras ja kõik korteriga seonduv on seadustatud. 20.04.2016 saadetud kirjast nähtub, et panga avastatud kasutusloa puudumine tuli üllatusena ka kostjale endale, kelle edasised seletused selle hankimise kohta aga pangale ei piisanud. Hageja taotles pangast laenu ning 2 (7)

keeldumine ei tulnud mitte hageja krediidivõimekuse puudumise tõttu vaid korteri puuduliku dokumentatsiooni tõttu. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista 500 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt ja eesmärgilt broneerimisleping. Hageja ja kostja vahel sõlmitud broneerimislepingust ei tulene hagejale kohustust kinnisasja ostuks, samuti on broneerimistasu sedavõrd väike, moodustades vaid 0,57 % tehingu hinnast, mis on tavapraktikast oluliselt väiksem. Samuti ei sisaldanud broneerimisleping kokkulepet nagu läheks broneerimistasu hiljem müügihinnast maha. Kostja sõlmis lepingu heauskselt teadmises, et tegemist on broneerimislepinguga. Kostja oli lepingu sõlmimisel teadmises, et lepingu sõlmimisega kohustub kostja mitte müüma ega pakkuma kinnistut kellelegi teisele 1 kuu vältel, millest kostja ka kinni pidas, seega olid temapoolsed lepingulised kohustused täidetud. Broneerimislepingu punktides 3, 4, 5 ja 6 toodud info ei sisalda kohustust kinnisasi osta ega asjaõigusleping sõlmida, seega ei ole tegemist eellepinguga. Broneerimislepingus oli korteri hind märgitud hageja soovil, kuna hageja kauples hinda alla ja soovis selle fikseerida lepingusse. Kostja ei ole nõus väitega, nagu oleks ta esitanud valeandmeid. Kostja on algusest peale väitnud, et kasutusluba on vormistamisel ja tema poolt on kõik tehtud. Kostja ei ole nõus väitega nagu oleks asjaõigusliku lepingu mitte sõlmimine olnud kostjast tingitud. See, et pank keeldub hagejale laenu andmast olenemata põhjusest, ei ole kostja poolt tingitud lepingu rikkumine. Menetluse käik 17.04.2017 toimus käesolevas tsiviilasjas kohtuistung, kus kohus kuulas muuhulgas üle tunnistajatena xxxx ja xxxx. Kohtu põhjendused

1.Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 mõttes, sest põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega ei ületa 4000 eurot. Kuigi tegemist on lihtmenetluse asjaga, ei tee kohus üldistest menetlusreeglitest erisusi.
2.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3 (7)
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 01.04.2016 lepingu „broneerimisleping nr 25-5“, mille punktis 1 lepiti kokku, et perioodil 01.04.2016 kuni 01.05.2016 kostja ega kostja esindaja ei paku teistele klientidele objekti aadressiga: xxxx (tlk 26-27). Hageja kandis kostjale lepingu alusel üle 500 eurot (tlk 29). Pooled vaidlevad käesoleval juhul selle üle, kas pooled sõlmisid broneerimislepingu või kinnisasja müügilepingu eellepingu ning kas kostja on hagejale kohustatud tagastama hageja poolt kostjale tasutud summa 500 eurot.
4.Esmalt hindab kohus, kas poolte vahel 01.04.2016 broneerimisleping või kinnisasja müügilepingu eelleping.

sõlmitud

leping

oli

4.1 Kohus selgitab, et kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kuna kinnisasja müügilepingu eelleping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2, asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 alusel tühine, kui leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. Vastavalt TsÜS § 77 lg-le 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-70-07). 4.2 Kohtu hinnangul on 01.05.2016 sõlmitud lepingu näol broneerimislepinguga, mitte kinnisasja müügilepingu eellepinguga.

tegemist

VÕS § 33 lg 2 sätestab, et eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene kohustust sõlmida tulevikus kinnisasja müügilepingut. Kohus ei nõustu hagejaga, et lepingu punktid 3-6 annavad lepingule kinnisasja võõrandamise eellepingu olemuse. Punktid 3-5 sätestavad üksnes broneerimistasu tagastamise erinevatel juhtudel (s.o juhul, kui asjaõiguslepingut ei sõlmita broneerijast tingitud põhjustel/ müüjast tingitud põhjustel/pooltest mittesõltuvatel asjaoludel) ega sätesta kohustust asjaõiguslepingut sõlmida. Ka lepingu p-st 6 ei tulene kohtu hinnangul lepingu sõlmimise kohustust. Punktis 6 on pooled üksnes kokku leppinud objekti hinnas, juhul kui pooled peaksid tulevikus asjaõiguslepingu sõlmima. Ka lepingu sisust (eelkõige lepingu p 1-2) nähtub, et tegemist on broneerimislepinguga. Kostja on võtnud endale lepinguga kohustuse jätta perioodil 01.04.2016 kuni 01.05.2016 teistele klientidele korter pakkumata ning hageja oli selle eest kohustatud tasuma broneerimistasu. Lepingu sisust ei tulene kohustust sõlmida tulevikus kinnisasja müügilepingut. Ka tunnistajad xxxx ning xxxx on oma ütlustega kinnitanud, et tegemist oli broneerimislepinguga (tlk 125 pöördel, 126). Samuti viitab kaudselt broneerimistasu suurus broneerimislepingule, mitte kinnisasja müügilepingu eellepingule. Riigikohus on 08.05.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 asunud seisukohale, et kui broneerimistasu suurus ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema 4 (7)

notariaalselt tõestatud. Käesoleval juhul ei olnud tegemist kohtu hinnangul ebamõistlikult suure broneerimistasuga. VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kohus leiab eelviidatud lepingupunktidele ning tõenditele tuginedes, et nii hageja kui ka kostja pidasid algusest peale nende vahel sõlmitud lepingut broneerimislepinguks ja mitte kinnisasja müügilepingu eellepinguks, kuivõrd mõlemad pooled rääkisid omavahel broneeringust ja broneerimistasust ja seega oli lepingupoolte ühine tegelik tahe lepingu sõlmimisel sõlmida broneerimisleping. Asjaolu, et hageja on asunud hagis seisukohale, et tegemist oli kinnisasja müügilepingu eellepinguga, mis on vastuolus tehingu sõlmimisel reaalselt kasutatud väljendusviisiga, ei anna alust ümber hinnata lepingupoolte reaalset tegelikku tahet lepingu sõlmimisel.

5.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja on õigustatud nõudma kostjalt broneerimistasu tagastamist summas 500 eurot. 5.1 Hageja on hagis leidnud alternatiivselt, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus on kostja raskest hooletusest esitanud valeandmeid korteri dokumentatsiooni kohta, rikkunud lepingu p 4 ning omavoliliselt taganenud hiljem kokku lepitud kokkuleppest. 17.04.2017 kohtuistungil on hageja palunud tagastada tasutud broneerimistasu broneerimislepingu punktist 5 tulenevalt. 5.2 Broneerimislepingu p 4 sätestab, et juhul, kui punktis 1 nimetatud tähtpäevaks ei ole müüja sõlminud objekti notariaalset asjaõiguslepingut broneerijaga müüjast tingitul põhjustel, lõppeb broneering automaatselt ja müüja võib objekti teistele klientidele pakkuda. Sellisel juhul kannab müüja broneerimistasu broneerijale tagasi. Eelnimetatud lepingu punkiga nähakse ette broneerimistasu tagastamine, kui asjaõiguslepingut ei sõlmita kostjast tulenevatel põhjustel. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on pangalt laenu taotlenud, kuid pank on keeldunud, sest korteril puudub kasutusluba (tlk 30-35, 38-39). Ehitusseadustik (EhS) § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav käesoleva seadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe muutmise korral. Eelviidatud lisa 2 kohaselt on kasutusluba nõutav nii ehitisealuse pinnaga 0–60 m2 ja üle 5 m kõrge kui ka Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2. Kostja poolt müüdava korteri üldpinna suurus on 61,3 m2 (tlk 97), seega on nõutav kasutusluba. Kasutusloa annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (EhS § 51 lg 1). Kasutusloa taotlus ja sellega seonduvad dokumendid esitatakse pädevale asutusele elektrooniliselt ehitisregistri kaudu (EhS § 52 lg 1 esimene lause). Kortermajade puhul tuleb reeglina korteriomanikel kasutusluba taotleda ühiselt, sest kortermajadel on ühisosa kaasomandis.

5 (7)

Kostja on välja toonud, et kostja on tasunud kõik kasutusloa saamiseks vajalikud tasud juba 2014. aastal. Kostja on esitanud kohtule korteriühistu esimehe vastuse kasutusloa protsessi kulgemise kohta, millest nähtuvalt on kasutusloa protsess linnavalitsuses (tlk 88). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kasutusloa puudumine ei olnud tingitud kostja tegevusetusest või tegevusest. Seega ei kuulu kohtu hinnangul p 4 käesoleval juhul kohaldamisele. 5.3 Broneerimislepingu p 5 sätestab, et juhul, kui objekti notariaalne asjaõigusleping ei toimu punktis 1 nimetatud perioodi jooksul pooltest mittesõltuvatel asjaoludel, või kui objekti notariaalne asjaõigusleping jääb vormistamata poolte vastastikusel kirjalikul kokkuleppel, tagastab müüja broneerijale punktis 2 mainitud broneerimistasu 3 (kolme) pangapäeva jooksul pärast vastastikuse kirjaliku lisakokkuleppe sõlmimist. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on pangalt laenu taotlenud, kuid pank on keeldunud, sest korteril puudub kasutusluba (tlk 30-35, 38-39). Kostja on oma vastuses märkinud, et ei pea pooltest mittesõltuvaks põhjuseks asjaolu, et hagejale keelduti laenu andmast kasutusloa puudumise põhjusel, kuna hageja oleks saanud küsida laenu ka teistest pankadest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa krediidiasutuse keeldumist laenu andmiseks käsitleda ei hagejast ega ka kostjast tulenevaks põhjuseks, vaid pangalaenu mitteandmine on käesoleval juhul pooltest mittesõltuv põhjus. Kohus arvestab seejuures seda, et pank keeldus käesoleval juhul laenu andmisest põhjusel, et ehitisel puudus kasutusluba. Olenemata asjaolust, milliseid dokumente pangale esitatakse, ei saa pooled mõjutada panga lõppotsust laenu andmiseks. Samuti on hagejal õigus ise otsustada, milliselt krediidiasutuselt ta laenu küsib ning laenulepingut sõlmida soovib. Seega ei oma tähtsust, kas hageja on laenu küsinud ka teistelt krediidiasutustelt. Seega on hageja õigustatud kostjalt nõudma broneerimistasu tagastamist tulenevalt broneerimistasu punktist 5.

6.VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on eelnevalt leidnud, et poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 5 tulenevalt on hageja õigustatud kostjalt nõudma broneerimistasu tagastamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 500 eurot.
7.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

6 (7)

9.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot. Kohus loeb TsMS § 138 lg 2 alusel põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 100 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 100 eurot reaalselt tasunud. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 100 eurot, s.o riigilõiv.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja