Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtuniku nimi
Ene Tsefels
Määruse tegemise aeg ja koht
03.01.2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-19619 (endine number 2/24-25653/05)
Tsiviilasi
HM ja FJ hagi E ja UR vastu väljatõstmise nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja HM hageja FJ hagejate esindajad RJ van adv JT kostja ER kostja UR kostjate esindaja advokaat TR
Resolutsioon
Välja mõista hagejate esindajalt Raimo Jõgevalt kostjate menetluskulu katteks kokku 6000 krooni solidaarselt kostjate ER ja UR kasuks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskäik
.a. esitasid HM ja FJ hagi A, E ja UR vastu nõudes välja tõsta kostjad eluruumist ilma teist eluruumi vastu andmata. Hagiavaldusele oli alla kirjutanud R.J , milleks allakirjutanut olid volitanud hagejad ilma edasivolitamise õiguseta.
.a. esitasid kostja vastuse, milles pidasid hagi alusetuks ja palusid menetluse peatada kuni kostja A.R `ile eestkostja määramiseni.
.a. kohtumääruse kohaselt peatas kohus menetluse kuni A.R `ile eestkostja määramiseni
.a. kohus uuendas menetluse kostjate Eja UR`i suhtes ja lõpetas menetluse AR`i suhtes seoses tema .
.a. esitasid kostjad taotluse, milles palusid jätta hagi läbivaatamata ja välja mõista hagejate esindajalt RJ kostjate kohtukulu katteks kokku 11350 kr. Taotluse kohaselt RJ on esitanud hagi lisadena esindusõiguse olemasolu tõendamiseks . a. FJ poolt antud J J ’i poolt tõestatud volikirja (edaspidi: Volikiri 1) ning . . a. HM’i pool antud notari D J. H ’i poolt tõestatud volikirja (edaspidi: Volikiri 2). Volikirjad 1 ja 2 on väljastatud välisriigis välisriigi kodanike poolt ning need on tõestanud välisriigi notarid, seega kuulub RVEÕS §-i 1 kohaselt kohaldamisele RVEÕS. RVÕES § 9 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse esindusõigusele selle riigi õigust, kus esindaja tegutseb. Kuna RJ tegutseb hagejate esindajana EV, siis tuleb esindusõiguse sisu tõlgendamisel ning ulatuse määratlemisel kohaldada EV kehtivaid õigusakte. Kostjad on seisukohal, et kuna RJ ei ole lg 1 p-des 1, 3-6 ega lg-s 2 nimetatud isik ning tal puudub lg 1 p-de 2 ning 21 kohane õigusalane kõrgharidus, siis ei või RJ olla esindajaks tsiviilkohtumenetluses. lg 1 p-i 1 kohaselt loetakse esindamiseks muuhulgas ka hagi esitamist, seega on hagi esitanud kostjate vastu esindusõiguseta isik. Kuivõrd RJ puudub volikirjade 1 ja 2 alusel edasivolitamise õigus, ei ole temal õigust nimetatud volikirjade aluse volitada ka kedagi kolmandat isikut, kellel oleks TsMS §-i 218 kohaselt õigus olla esindajaks tsiviilkohtumenetluses, hagejaid esindama. Olenemata asjaolust, et hagi on võetud menetlusse, on kohtul lg 2 p-i 1, lg-e 5 ning lg 1 p-i 9 kohaselt kohustus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi esitanud isik ei suuda tõendada esindusõiguse aluseks olevaid asjaolusid hagi esitamisel või esindusõiguse alused langevad ära menetluse kestel. lg-st 6 tuleneb põhimõte,
mille kohaselt mõistetakse esindusõiguseta isikult teiste menetlusosaliste kasuks välja esindusõiguseta esindaja menetlusse lubamisest tekkinud kulud. Kuna RJ ei olnud hagi esitamisel esindusõigust ega ole seda ka hetkel ning tema tegevuse tulemusel on tekkinud kostjatele käesoleva taotluse lisas toodud kulud summas 11 350 kr, siis on RJ kohustatud hüvitama kostjatele tekkinud kulud. Tuginedes TsMS § 423 lg 1 p-st 9, TsMS § 425 lg-st 1 ning TsMS § 227 lg-st 6 taotlevad kostjad hagi läbivaatamata jätmist ja RJ kulude välkamõistmist kostjate kasuks.
.a. esitas hagejate esindaja vastuse kostja taotlusele. Hagejate esindaja RJ leiab, et hagi kohtusse esitamise ja menetlusse võtmise ja eelmenetluse staadiumis menetluse alustamise ajal kehtinud TsMS tähenduses ei olnud esindaja tsiviilprotsessuaalne õigusvõime piiratud ja seega on esindaja jätkuvalt arusaamisel hagi esitamise ja menetluslikkuse seaduslikkusest eelmenetluses. R.J nõustub, et .a. jõustunud TsMS sätestatuga on tema tsiviilprotsessuaalne õigusvõime vaieldamatult ahenenud, kuid leiab, et tsiviilasja kohtuistungil menetlemiseks ka praegu tema tsiviilprotsessuaalsest õigusvõimest tulenevaid takistusi ei ole ja seda eelkõige seetõttu, et hagejaid esindab kohtuistungil selleks ammendavaid volitusi omav isik. Hagejate näol on tegemist R.J veresugulastega, mis teatavate piirangutega on hinnatav ka kehtiva TsMS regulatsioonis. Palub jätta kostjate taotlus tähelepanuta.
.a. kostjate seisukohast nähtuvalt kostjad on seisukohal, et kuna RJ ei ole hagejate esindamiseks muud alust ega nõutavat haridust, siis ei võinud RJ olla hagejate esindajaks ka kuni a. kehtinud TsMS-i § 85 lg 1 p 7 kohaselt, seega esitas kostjate vastu . a. hagi esindusõiguseta isik (TsMS-i § 147 lg 6 kohaselt oleks pidanud RJ lisama hagi esitamisel esindusõiguse aluseks olevad dokumendid). Nimetatud puudust ei ole võimalik menetluse käigus kõrvaldada. Samuti on asjakohatu RJ viide sugulussidemetele hagejatega. TsMS §-s 6 on sätestatud, et menetlustoiming tsiviilasjas tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega jäävad kostjad taotluses toodud hagi läbi vaatamata jätmise nõude juurde. Tuginedes TsMS § 227 lg 6 ja kuni .a. kehtinud TsMS-i § 63 lg 2 ning § 60 lg 4,5 ja 6 taotlevad kostjad RJ välja mõista kostjate kasuks kostjate poolt kantud kulutused summas 11350 kr (OÜ a. arve nr ning OÜ . a. kviitung kassa sissetuleku orderi juurde). Kostjad leiavad, et RJ on hoidnud kogu tsiviilasja menetluse ajal pahatahtlikult menetlusõiguse põhimõtteid rikkudes kohut ning kostjaid teadmatuses esindusõiguse aluste olemasolust või puudumisest. Arvestada tuleks, et esindusõiguse puudumine on leidnud kinnitust hetkel kehtiva TsMS-i ajal. Kostjad on seisukohal, et koos hagi läbi vaatamata jätmisega tuleks mõista RJ välja ka kostajatele tekitatud kulutused.
Kohtu põhjendused
Kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 6 sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Seega kuulub käesolevas tsiviilasjas menetlustoimingu tegemisel kohaldamisele kehtivas TsMS-s sätestatu.
tunnustamise seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud keskus EV haridusseaduse §-s 28 sätestatud korras, p 5 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.