Võlaõigus › Seltsingulepingud

proportsiooniga. Kostja on asja menetluses väitnud, et seltsingulepingu punktist 3.8.2 tuleneb garantiiperioodi kulude kandmise erikokkulepe. Kostja vastav käsitlus ei ole õige ega loogiline. Veel on kostja esitanud asja menetluses väite, et seltsingulepingu punktist 6.5 tulenevat „sõnaselge kokkulepe“, mille kohaselt garantiitööd pidi teostama omal kulul seltsinglane, kelle teostatud töödes oli konkreetne puudus ilmnenud. Kostja on väitnud, et kuna suur osa garantiiperioodi puudustest ilmnes hageja teostatud mullatöödes (kuna kostja jättis mullatööd pooleli), pidi hageja enda kulul teostama ka garantiitööd. Antud väited ei ole õiged. Kokkuvõtvalt, kostja on alusetult üritanud tuletada seltsingulepingu erinevatest sätetest garantiiperioodi mullatööde kahjumi jagunemise erikokkuleppeid. Selliseid erikokkuleppeid seltsingulepingust ei tulene. Seltsinglastel oli üksnes üks kokkulepe mullatööde kahjumi jagunemise kohta – kostja katab kahjumist 66% ja hageja 34%.

maksumuse tabelis toodud hindadest lähtudes eesmärgiga tagada, et teostatavate tööde lõplik käive oleks võrdne. Arvestades, et garantiiperioodil ilmnevate võimalike puuduste ulatus ja nende kõrvaldamise maksumus ei olnud ega saanudki olla seltsingulepingu sõlmimisel mõistlikult prognoositav, ei saanud olla ega olnudki viidatud säte suunatud reguleerima mh garantiitöödega seotud kulude jagamist. Samas toetab seltsingulepingu punktis 3.1.5 rõhutatud lõplike käivete võrdsuse põhimõte üheselt kostja tõlgendust, mille kohaselt tuli ka garantiikohustuste täitmisega seotud kulud seltsingulepingu punkti 3.8.2 kohaselt jagada võrdselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal ühelgi juhul õigus nõuda kostjalt Hankelepingu alusel garantiikohustuste täitmisega (s.o garantiitööde teostamisega) seotud kulutuste hüvitamist rohkem kui 50% ulatuses faktiliselt tõendatud ning mõistlikest ja vajalikest kulutustest.

nähtuvast ka seltsingulepingust, teatas kostja 11. aprillil 2011. a. tähitud kirjaga nr 305 täiendavalt hagejale, et kostja soovib Hankelepingu alusel esitatavate võimalike garantiinõuete menetlemisel vahetult osaleda, sh tutvuda kõikide XXXX-i poolt laekuvate nõuete ja nende lisadokumentidega ning oma esindaja kaudu osaleda nii garantiitööde teostamisele eelneval objekti ülevaatusel kui ka garantiitööde teostamisel. Seega ei saa mõistlikult olla vaidlust selles, et hagejale oli teada kostja soov olla aktiivselt kaasatud nii garantiinõuete menetlemise kui ka garantiitööde teostamise faasis. Ometigi hageja oma kohustust kostja teavitamiseks ja kaasamiseks ei täitnud ning kuigi kostjale võimaldati oma esindaja kaudu osaleda teatud garantiiperioodi ülevaatustel, siis garantiiperioodil puuduste kõrvaldamiseks tehtud tehinguid ja kulutusi hageja kostjaga kordagi ei kooskõlastanud ega andnud viimasele ka mistahes võimalusi puuduste iseseisvaks kõrvaldamiseks. Kostja leiab, et Hankelepingu täitmiseks moodustatud seltsingu poolt teatud ehitustöö tellimine mõnelt seltsinglaselt on käsitletav töövõtulepingu sõlmimisena ning seltsing peab seltsinglase poolt teostatud ehitustöös puuduste ilmnemisel arvestama mh VÕS § 644 lg 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustusega. Teavitamiskohustuse rikkumine toob VÕS § 644 lg 3 kohaselt kaasa töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise õiguse kaotamise. Kuivõrd hageja ei ole kostja suhtes teavitamiskohustust täitnud, siis on hageja kostja hinnangul kaotanud õiguse Hankelepingu esemeks olevates mullatöödes ilmnenud väidetavate mittevastavusele tuginemiseks suhetes kostjaga ega saa nõuda kostjalt mistahes garantiikohustuste täitmisega seoses väidetavalt kantud kulutuste hüvitamist. Lisaks sellele, et garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamisega seoses tehtud kulude osas kostjale sisuliselt piiranguteta vastutuse asetamine on vastuolus seltsingulepingu tingimustega, oleks see vastuolus ka hea usu põhimõttega.

jaatav ning seetõttu tuleb hageja nõuet (eeldusel, et see kuulub rahuldamisele) vähendada ulatuses, milles tekkinud kahju on omistatav Keeldumise Otsuse vaidlustamata jätmisele, s.o vähemalt 90,98% ulatuses. Kostja hinnangul oleks Keeldumise Otsuse vaidlustamine olnud perspektiivikas ning vastava vaidlustuse esitamisel oleks olnud tõenäoline saavutada nn vihmakahjude hüvitamine XxxxAS-i poolt. Seetõttu leiab kostja, et VÕS § 139 lg 1 ja 2 alusel ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt juunis 2013.a. tekkinud nn vihmakahjude kõrvaldamiseks tehtud väidetavate kulude hüvitamist ulatuses, milles see oleks kuulunud XxxxAS-i poolt poliisi alusel hüvitamisele.

Kohtuotsuse põhjendused

- tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastati, et Seltsingulepingu punktide 3.1.5, 4.1 ja 4.2.3 koostoimest tulenevalt kohustus kostja kandma mullatööde kahjumist 66% (tl 22-35, 36-43, 44 I kd); - Hankelepingu lahutamatuks osaks olid FIDIC Üldtingimused, millest tulenevalt lasus töövõtjal kohustus kõrvaldada Hankelepingu objektiks olevates ehitustöödes garantiiajal ilmnevad puudused (tl 45-47 I kd); - garantiiperioodiks oli 01.01.2011 kuni 31.12.2013 (tl 45-47, 51 I kd); - insener teatas puudustest FIDIC Üldtingimuste järgse puudustest teatamise ajavahemiku jooksul (tl 49-50 I kd); - XXXX (edxxxxdi insener) nõudis puuduste kõrvaldamist hagejalt (tl 51-84 I kd, tl 5253, 53-55 II kd); - kostjat teavitati 2012 aasta garantiiülevaatusest, millest kostja töötaja Xxxx osa võttis ning 2013 aasta garantiiülevaatuse tulemustest (tl 116-117 IV kd, 142pöördel VI kd); - kindlustusandja XxxxAS keeldus Xxxx objektiga seonduvalt kahju hüvitamisest 07.10.2013 (tl 139-140 III kd); - hageja on arvestanud garantiiperioodil kantud kulutusi kokku summas 312 308,41 eurot (tl 85 I kd).

abinõuna nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kasutada kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitseabinõusid, mida saab üheaegselt kasutada.

kohustus teostada drenaažitööd vaegtööna pärast tellijale objekti üleandmist vastuvõtuaktile lisatud puuduste nimekirjast (tl 51, 52-54 I kd). Vahemakseaktis nr 25 on kajastatud tööd 2010 aasta lõpu seisuga ning sellest ei nähtu, et Ühendustee (objekt 2) drenaažitööd olid 31.12.2010 seisuga arveldatud. Käesolevas asjas vaegtöödena esitatud kulu osas on esitatud arve ja teostatud tööde akt (tl 97-98 I kd), millest nähtub, et tööd teostati augustis 2011. Drenaažitööd ja kraavid, millega seonduvalt hageja käesolevas asjas kulusid nõuab, on vaegtööd FIDIC Üldtingimuste punkti 11.1.a mõttes (tl 47 I kd). Garantiiperioodil ehk FIDIC Üldtingimuste mõistes Puudustest Teatamise Aja jooksul tuli parandada nii puudused kui ka kahjustused (FIDIC p 11.1.b) kui ka lõpetada tööd, mis olid lõpetamata vastuvõtuakti väljastamise päeval (teostada vaegtööd, FIDIC punkt 11.1.a). Vaegtööd tähendavad pärast objekti tellija poolt vastuvõtmist teostatud töid, mis ei olnud vastuvõtuakti väljastamise ajaks tehtud. Seega ei saanud vastavaid kulusid ehk neid kulusid, mis on hageja poolt tehtud peale 2010 aastat, tsiviilasjas nr 2-10-54284 nõuda ning neid kulusid on hagejal võimalik nõuda käesolevas tsiviilasjas.

rahuldamata jätmist vähemalt ulatuses, milles oleks seeläbi õnnestunud garantiiperioodil väidetavalt kantud kulutusi vältida. - Kas juhul, kui puudused on ilmnenud hageja kui seltsinglase poolt teostatud ehitustöödes, on hageja seltsingulepingu punktidest 6.3 ja 6.5 tulenevalt õigustatud nõudma vastavate puuduste kõrvaldamisega seotud kulude hüvitamist kostjalt. - Kas hageja pidanuks vaidlustama AS`i Xxxx otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta 2013 aastal; kas otsuse vaidlustamisest loobumine õigustab hageja nõude rahuldamata jätmist vähemalt ulatuses, milles oleks olnud tõenäoline vastavate kulude hüvitamine XxxxAS-i poolt. I

4.7.2, tl 93- 94 VI) jagunemise osas on hageja kostjale esitanud tahteavalduse ja arusaama jagunemise proportsioonide osas, so hagejal tuleks kanda 34% ja kostjal 66%. Kostja ei ole kohtueelselt hageja käsitlusele vastuväiteid esitanud. Kuivõrd garantiiperioodi mullatööde kulud suurendasid automaatselt mullatööde kogukahjumit ning vastavaid kulusid ei olnud võimalik tellijaga arveldada, on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et garantiiperioodil lisandunud mullatööde kulud ehk kahjum on kaetud tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastatud kahjumi jagunemise proportsiooniga, so hageja kanda jääb 34% ja kostja kanda 66% garantiiperioodi kuludest. Seega asub kohus sarnaselt hagejaga seisukohale, et garantiitööde teostamise käigus tekkinud mullatööde kulu on Hankelepingu esemeks olevate mullatööde teostamisega seotud kulu. Mullatööde garantiitööde tegemine ja nendega kaasnev kulu mõjutab otseselt mullatööde kogukahjumi suurust. Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et garantiiperioodi mullatööde kulud ei ole kaetud Seltsingulepingu punktidest 4 ja 3.1.5 tuleneva kahjumi jagunemise kokkuleppega. Kohtu hinnangul ei muuda tuvastatud kahjumi kandmise proportsioone ka seltsingulepingu punkt 3.8.2 (tl 12 I kd), millele, kui kulude kandmise erikokkuleppele on kostja tuginenud. Seltsingulepingu p 3.8.2. kohaselt pooled kannavad võrdselt kulud, mis on vajalikud Hankelepingust tuleneva kindlustus- ja garantiikohustuste täitmiseks, samuti muud Hankelepingu täitmisega seotud ja Seltsingu huvides tehtud lisa- ja üldkulud (valve, elekter, küte, vesi, side soojakud, piirded, rendid, inseneri vahendid jt platsikulud jms, va kulutused, mis on seotud käesoleva lepingu p-s 3.1.1. nimetatud elektritöödega). Kuivõrd punkti 3.8.2. osas poolte ühist tahet ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda TsÜS § 75 lg-st 1 ja VÕS § 29 lg-st 4. Järelikult tuleb poolte vahel sõlmitud lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Vastavalt VÕS § 29 lg 5 p-idele 4 ja 5 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu olemust ja eesmärki ning vastaval tegevusvõi kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust. Seltsingulepingu olemusele, üldisele eesmärgile ning lepingu punktidele 3.1.5 ja 4.2.3 on kohtud andnud hinnangu tsiviilasjas nr 2-10-54284 (tl 22-43 I kd), mida siinkohal üle korrata ei ole vaja. Käesoleval juhul vajab tõlgendamist seltsingulepingu punkt

tähtsust (tl 145 VI kd). Kohus kostjaga ei nõustu, kuna kohtu hinnangul on tõend asjakohane ilmestamaks seda, et seltsingulepingu punktis 3.8.2 on mõeldud just tellijale antud täitmistagatise kulu (pangagarantii väljastamise tasu). Vastasel korral ei reguleeriks antud kulu kandmist mitte ükski Seltsingulepingu säte. Eelnevat kinnitab asjaolu, et Seltsingulepingus on viidatud garantiikohustusele kui täitmistagatisele. Nii on Seltsingulepingu punktis 2.3 viidatud Hankelepinguga seonduvate kindlustuse ja täitmisgarantiide (tagatiste) tellijale esitamisele. Seega punktis 2.3 on garantii defineeritud kui Hankelepingu alusel tellijale antav tagatis. Eelnevast järeldub, et Seltsingulepingu kontekstis on garantiikohustus samastatud täitmistagatise andmisega. Seetõttu ei ole õige kostja väide, et Seltsingulepingu punktis 3.8.2 on mõeldud garantiitöid. Seega, ei ole õige ka kostja väide, et kui Seltsingulepingu punktis 3.8.2 toodud viide tähendaks garantiikohustust FIDIC Üldtingimuste mõttes, oleks viidatud konkreetselt täitmistagatisele. Tõlgendades Seltsingulepingu punkti 3.8.2 ülejäänud Seltsingulepingu sätete valguses, on võimalik järeldada üksnes seda, et Seltsingulepingu punktis 3.8.2 peeti silmas tellijale esitatavat täitmistagatist. Seltsingulepingu punktis 3.8.2 sätestatut saab analoogselt punktiga 3.1.5 mõista nii, et võrdsus tähendabki proportsionaalsust seltsinglase panusele langeva osaga. Seega, saab eelneva alusel asuda seisukohale, et seltsingulepingust tulenev poolte kokkulepe, mille kohus on tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastanud, kohaldub ka garantiiperioodi mullatööde kulude osas ning samades proportsioonides, so hagejal 34% ja kostjal 66% ulatuses tuleb pooltel ehk seltsinglastel kanda ka garantiiperioodi kulud. II

nii hagejalt kui ka kostjalt. Seega olid hageja ja kostja XxxxAS-i ees solidaarvõlgnikud (VÕS § 65 lõiked 1 ja 2). Ka VÕS §-st 595 tuleneb, et seltsinglased vastutavad kolmanda isiku ees võetud kohustuste täitmise eest eelduslikult solidaarselt. Hageja ja kostja vahel oli solidaarvõlgnike sisesuhe, mida reguleerib Seltsinguleping. Nagu kohus on varem sedastanud, oli seltsingulepingu eesmärgiks määratleda pooltevahelised õigused, kohustused ja vastutus Seltsingulepingu täitmisel (Seltsingulepingu punkt 1.1). Seetõttu ei saa hageja ja kostja vaheline suhe olla käsitatav töövõtuna. Asjaolu, et hageja oli Seltsingulepingu juhtiv partner (Seltsingulepingu punkt 2.1), ei vii järelduseni, et hageja ja kostja vahel oli peatöövõtulaadne suhe. Hagejal oli seltsingulepingu punkti 2.2.1 kohaselt õigus võtta Seltsingu nimel Hankelepingu täitmisega seonduvat informatsiooni vastu ning edastada tellijale vastavat infot. Nimetatud sätted ei muuda seltsingulepingut olemuslikult töövõtulepinguks. Seltsingut võib üks seltsinglane juhtida (VÕS § 583 lg 1) ja info vahendamise kohustus on seltsingulepingule iseloomulik (VÕS § 593). Kuigi kohus nõustub hagejaga, et seltsingulepingu sätetest ega ka VÕS- i seltsingulepingu regulatsioonist ei tulene, et üks seltsinglane kaotab automaatselt õiguse nõuda teiselt seltsinglaselt vastavalt seltsinglaste kokkuleppele hüvitist, kui rikutakse info vahendamise kohustust kolmanda isiku ja teiste seltsinglaste vahel ning mullatööde garantiitööd oleks tulnud teostada ja teostatigi ning garantiitööde teostamise tõttu tekkis kulu sõltumata sellest, kas garantiitööd teostas hageja või kostja, lasub hagejal kui juhtivseltsinglasel siiski aruande ja teabe andmise kohustus (VÕS § 586). Nimetatud kohutuse mittetäitmine või mittenõuetekohane täitmine ei lõpeta aga nõudeõigust, st lepingu (käesoleval juhul seltsingulepingu) täitmist saab ikkagi nõuda. Seega, on kohus seisukohal, et käesolevas vaidluses ei kohaldu töövõtulepingu sätted, kuid kohus peab õigeks analüüsida ka kostja vastuväiteid seonduvalt teavitamiskohustusega. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole kostjat teavitanud Hankelepingu alusel esitatud garantiinõuetest ega andnud kostjale võimalust garantiitööde teostamises osalemiseks. Vaidlust ei ole selles, et insener saatis teated garantiiperioodil puuduste ilmnemise kohta ja nõuded nende kõrvaldamiseks hagejale (tl 51-84 I kd, tl 52-53, 53-55 II kd). Vaidlust ei ole ka selle üle, et garantiiülevaatused 2011- 2013 toimusid (tl 55, 66, 75, 80 I kd, tunnistajate Xxxx, Xxxxja Xxxxütlused, tl 142pöördel-143 VI kd). Kohtu hinnangul on asjas tuvastatud, et kostja oli faktiliselt teadlik garantiiperioodi puudustest ja nende kõrvaldamise vajadusest ning kostja poolt esitatud tõenditega (tl 190 I kd, tl 91-145 III kd, istung tl 144pöördel VI kd) ei ole ümber lükatud hageja tõendid teavitamiskohustuse täitmise osas. Kostjal oli võimalik garantiitööde teostamisel osaleda. Peale kostja lepingulise esindaja e-kirja 11.04.2011 (tl 190 I kd), on hageja teavitanud kostjat garantiinõuetest. Kohtu seisukohta kinnitavad Xxxx5. juuli 2012 e-kiri kostjale (tl 122-123 II kd). Nimetatud e-kirjas teavitas hageja töötaja kostjat: „Teavitan Teid, et Xxxx 1. Ehitushanke garantiiülevaatus toimub 11.07.2012.“ Xxxx2. juuli 2013 e-kiri kostjale (tl 86-87 IV kd). Hageja edastas kõnealuse e-kirjaga kostjale Xxxx objektil tuvastatud puuduste nimekirja. E-kirjale oli lisatud garantiiülevaatust kajastav puuduste tabel. Antud e-kiri on saadetud xxxx vahetult pärast vihmakahjude tekkimist, vihmasadu leidis aset 26.06.2013 (selle üle pooltel vaidlus puudub). Antud e-kirjast nähtub, et Xxxxon edastanud XXXX`le inseneri kirja number 383 (tl 93-96 III kd). Sellele inseneri kirjale oli lisatud garantiiperioodi puuduste nimekiri seisuga juuni 2013. Seega, on ümber lükatud kostja väide, et kostjat ei ole enne 05.11.2013 vihmakahjudest kordagi teavitatud. Hageja poolt

kostjale 5. novembril 2013 saadetud e-kiri (tl 119-121 II kd), milles on hageja avaldanud: „Xxxx on Teid varasemalt informeerinud sellest, et 26.06.2013 toimusid Xxxx I ehitushanke ehitusobjektil tugeva paduvihma tulemusel muldkeha nõlvade ulatuslikud uhtumised.“ Kostja on kirjale vastanud 20. detsembril 2013 (tl 118 II kd) ega ole oma vastuses väitnud, et kostjale ei ole viidatud puudustest varasemalt teavitatud. Eelnevast tulenevalt on kirjalike tõenditega tõendatud, et kostjat teavitati garantiiülevaatuste toimumisest 2012. aastal ning 2013. aastal tuvastatud puudustega seoses edastati kostjale kõrvaldamist vajavate puuduste nimekiri. Täiendavalt tõendavad kostja teavitamist garantiiülevaatustest ja kostja esindajate osalemist garantiiülevaatustel (sh 2011 aastal) ka tunnistajate ütlused. Xxxxütluste kohaselt osalesid kostja esindajad iga aasta ülevaatustel. 2011 osales ülevaatusel Xxxx, 2012 ja 2013 aastal osales Xxxx(tl 143 VI kd). Xxxx ei eitanud ülevaatustel osalemist, vaid väitis, et ta ei mäleta neid (tl 142pöördel VI kd). Xxxxütles, et tema osales kostja esindajana 11.07.2010 ülevaatusel. Ülevaatusel palus osaleda Xxxx, kes andis suulise volituse selleks. Xxxx ütles, et Xxxxi esindajad võtavad XXXXesindajatega puuduste küsimuses ühendust (tl 142pöördel-143 VI kd). Lisaks nähtub Xxxxütlustest, et 2011 oli Xxxx juttu puuduste kõrvaldamisest. Minu ülemus Xxxx küsis, kas XXXXosaleb ka mullatööde puuduste kõrvaldamises ja Xxxx vastas, et ei osale. Mis tundus loogiline, kuna XXXXei olnud juba 1,5 a osalenud tööde teostamises. Puuduste kohta esitas Xxxx XXXX-le infot osaliselt (tl 143 VI kd). Seega nähtub eeltoodust ka asjaolu, et kostja keeldus garantiitööde teostamisel osalemisest. Kostja on leidnud ka, et garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamisega seoses tehtud kulude osas kostjale sisuliselt piiranguteta vastutuse asetamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja on esitanud kostja vastu seltsingulepingu täitmise nõude. Hageja on arvestanud rahalise nõude esitamisel poolte vahel Seltsingulepinguga kokku lepitud (kohtu poolt kinnitatud) kahjumi/kulutuste katmise proportsioonidega, st hageja ei nõua kostjalt kogu kulu hüvitamist, vaid üksnes kostjale langevas osas. Kui seltsinglane ei aita kokkulepitud viisil kaasa ühise eesmärgi saavutamisele või ei täida lojaalsuskohustust, võib sellega kaasneda kohustust rikkunud seltsinglase vastutus seltsingu ees, eelkõige täitmata kohustuse täitmisele sundimine ja kohustus hüvitada tekitatud kahju. Kui seltsinglane ei ole andnud oma panust, on seltsingul vastava kohustuse täitmata jätnud seltsinglase vastu nõude esitamise õigus. VÕS § 580 eesmärgist tuleneb, et igal üksikul seltsinglasel on seltsingu huvides nõudeõigus kohustust rikkunud seltsinglase vastu. Kohtu hinnangul ei ole hageja hea usu põhimõtet rikkunud, kui esitab kostja vastu õigustatult nõude seltsingulepingu täitmisega seonduvalt. Eeltoodu alusel, leiab kohus kokkuvõtteks, et VÕS § 644 lg 3 kohaldamisele ei kuulu, muul alusel nõudeõiguse lõppemist ei ole kostja esile toonud, hageja on teavitamiskohustust piisavalt täitnud, mistõttu on hagejal õigus kostjalt seltsingulepingu täitmist nõuda. Hea usu põhimõtte rikkumist käesolevas vaidluses kohus tuvastanud ei ole. III

mullatööde kulu koondtabel, tl 85 I kd, kulude suurust kinnitavad tõendid, tl 86-125, 126-150, 151-169 I kd, tl 20-22, 22p-23, 24-26, 26-29, 30-31, 33-35, 47-50, 31-33, 3536, 37-41, 51-52 II kd, tl 90-91, 88-89, 92-93 IV kd). Hageja nõuab kostjalt eelnimetatud summast 66%, so 206 123,55 eurot, vastavalt mullatööde kahjumi jagamise proportsioonile. Mullatööde kogukulu koosneb mullatööde otsekulust summas 299 360,92 eurot ja ITP-üldkulust (insenertehnilise personali kulu) summas 12 947,49 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud kuludokumendid ei ole seostatavad garantiiperioodil puuduste kõrvaldamisega. Hageja väited kuludokumentide seotuse kohta teatud puuduste kõrvaldamisega on paljasõnalised ning vastuolus tegelike asjaolude ja tõenditest nähtuvaga, sh on hageja väitel suur osas kuludokumentidest nähtuvatest kuludest tehtud enne, kui konkreetne puudus garantiiperioodil väidetavalt üldse ilmnes. Pooled ei vaidle selle üle, et Hankelepingu järgne tellija nõudis inseneri kirjades esile toodud puuduste kõrvaldamist ja vaegtööde teostamist (tl 51-84 I kd, tl 52-53, 53-55 II kd) ning, et Hankelepingust tulenes kohustus vastavad puudused kõrvaldada ja tööd teostada. Vaidlust ei ole ka selle üle, et 2011-2013 toimusid garantiiülevaatused (tl 55, 66, 75, 80 I kd, tunnistajate Xxxx, Xxxxja Xxxx ütlused, tl 142pöördel-143 VI kd). Ülevaatustel tuvastatud puuduste osas on hageja esitanud dokumentaalsed tõendid: 2011 aasta osas, tl 51-54, 55-61, 62-63, 64-65 I kd; 2012 aasta osas, tl 66-69, 70-74 I kd; tl 52, 53-54 II kd ning 2013 aasta osas, tl 80-84 I kd. Eelolevatest tõenditest nähtuvalt, seisnesid garantiiperioodil tuvastatud puudused peamiselt objektide 1 (Rööbasteede ala), 2 (Ühendustee) ja 10 (Xxxx-Xxxx maantee) nõlvade uhetes ja lihetes. Nimetatud objektid olid mahult ka kõige suuremad. Samas tuvastati ka teisi puudusi ning puudused esinesid mingil määral ka teistel mullatööde objektidel Eeltoodut kinnitab ka tunnistaja Xxxx, kelle ütluste kohaselt „Toimus puuduste tuvastamine nii, et insener võttis töövõtjaga ühendust ja lepiti kokku ülevaatuse aeg objektil. Objektil vaadati konkreetsed puudused üle töövõtja ja inseneri esindajate poolt ning insener teavitas töövõtjat puudustest kirjalikult. Iga aasta leidis aset üks ülevaatus, kus fikseeriti puudused ning kordusülevaatused, kus fikseeriti puuduste kõrvaldamised ja vajadusel uued tekkinud puudused. Valdavas osas teostati töid seltsingu poolt rendi või oma mehhanismidega, tegu oli mullatööde objektiga, kus enamus tööd tehti mehhanismidega. Kõige enam oli puuduseid rajatud muldkehade ja kaevikute nõlvadel. Esines vihmast ja lume sulamisest tekkinud uhteid ning nõlvade varisemisest tekkinud lihkeid. Lihked tekkisid tõenäoliselt geoloogilistest tingimusest, kohati oli tegu tehislikult ehitatud nõlvadega, kohati oli tegu loodusliku nõlvaga. Kõige rohkem puuduseid esines ühendusteel, seal oli nõlvade maht kõige suurem, nõlvad olid kõige kõrgemad. Geoloogilised tingimused erinesid, osaliselt kasutati nõlvade ehituseks objektilt ülejäänud savikat pinnast. Puudused seisnesid nõlvadel esinenud lihetest ja vihmadest tekkinud pinnase uhtest. Lihked tuli välja kaevata ja uuesti tagasi täita, selleks kasutati rasketehnikat ja see oli kulukas“ (tl 143 VI kd).Objektid, nende mahud ning asjaolu, et mh objektid 1, 2 ja 10 olid poolte ühine töö nähtub seltsingulepingu lisast 2 (19-21 I kd).

kuludokumentide juures üle kordamata) kostja vastuväite osas, mis puudutab seda, et neid arveid, mille kuupäevad on inseneri kirjades määratud tähtajast hilisemad, ei saa seostada inseneri kirjades toodud puuduste kõrvaldamisega, et kostja seisukoht ei ole asjakohane. Nimelt nõustub kohus hagejaga selles, et inseneri kirjades määratud tähtajad ei näita seda, millal puudused faktiliselt teostati. Inseneri kirjad väljastati hiljem kui toimusid garantiiülevaatused (vt näiteks tl 55 I kd). Sealt nähtub, et garantiiperioodi ülevaatus leidis aset ajaliselt varem, kui insener saatis puuduseid kirjeldava kirja. Osad puudused olid tuvastatud juba vastuvõtuaktis, mis kandusid inseneri kirjades edasi (vt tl 51-54 I kd). Samuti ei näita arvete kuupäevad tööde faktilise teostamise kuupäevi. Kui hagejale olid puudused ülevaatuse järgselt teada, sai hageja hakata neid ka kõrvaldama, ootamata inseneri sellekohast kirja. Seega, ei saa hagejale ette heita vajalike ja põhjendatud kulutuste tegemist enne seda kui insener saatis kirja puuduste kohta. Ka ei saa puuduste kõrvaldamiseks algselt määratud tähtaegu ning kuludokumentide kuupäevi põhimõtteliselt kõrvutada hindamaks, kas hageja nõutav kulu on seotud puuduste kõrvaldamise ja vaegtööde tegemisega. Kohus leiab ka, et kuludokumente on siiski võimalik seostada garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamisega (eelkõige insenerikirjade kaudu) vaatamata sellele, et kõigi kuluarvete osas ei ole esitatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Samuti leiab kohus, et kui osadel kuludokumentidel ei ole viidet Xxxx objektile, siis ka see asjaolu ei anna alust lugeda kuludokumenti mitteseostatavaks, kui see kulu on seostatav inseneri kirjadega. Samuti leiab kohus, et olukorras, kus enamik inseneri poolt esile toodud puudustest seisnesid mullatööde uhetes ja lihetes, siis hageja kuludokumendid, mis on seotud geotekstiili ja muruseemne ostuga või kaevetööde tegemiseks vajaliku tehnika rendiga, on seostatavad puudustega. Seda järeldust kinnitab ka tunnistaja Xxxx ütlus, mille kohaselt „Valdavas osas teostati töid seltsingu poolt rendi või oma mehhanismidega, tegu oli mullatööde objektiga, kus enamus tööd tehti mehhanismidega. Puudused seisnesid nõlvadel esinenud lihetest ja vihmadest tekkinud pinnase uhtest. Lihked tuli välja kaevata ja uuesti tagasi täita, selleks kasutati rasketehnikat ja see oli kulukas. Lihete kõrvaldamine nägi välja nii, et kaevati pinnas välja, täideti uue pinnasega tagasi kihtide haaval ja kaevati nõlvusesse, ühted täideti pinnasega ja haljastati“ (tl 143 VI kd). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuludokumente saab hinnata elulise usutavuse alusel, kuid kohus saab kujundada hinnangu kuludokumentide seotuse osas inseneri poolt esile toodud puudustega oma siseveendumuse alusel.

2011 aasta mullatööde kogukuluks on hageja märkinud 53 627, 20 eurot, sellest mullatööde otsekulu oli 47 107, 50 eurot ja mullatööde ITP-kulu 6519,70 eurot. Kuludokumendid on esitatud tl 86-125 I kd, tl 20pöördel, 21, 21p, 22 II kd ning haakuvad tõendid tl 22p-32p II kd.

13.07.2011 kirjas väljatoodud Ühendustee puudustega. Nimetatud kirjas osutas insener, et ühendustee drenaažitööd ja kraavid olid puudustega, mis vajasid kõrvaldamist. 14630 eurot (14 110+520) arvel märgitud summast seondus ühendustee drenaaži ja kraavide lõpetamisega vastavalt vastuvõtuaktis toodule ja 6184,50 eurot seondus nõlvade kindlustamisega vastavalt vastuvõtuaktile lisatud puuduste nimekirjale. Drenaažitoru paigaldati ühendustee lõppu, mis on fikseeritud inseneri vastuvõtuaktis. Kopa- ja töömehe tunnid summas 127 eurot on eelnimetatud töödega seostatavad ja põhjendatud (tl 51-54, 56-57 objekt 2 I kd, tl 25-30 III kd); kuludokument tl 99-100 summas 228, 98 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudustega Xxxx-Xxxx mnt osas. Puuduste kõrvaldamiseks killustiku kasutamine on kohtu hinnangul mõistetav ja põhjendatud (tl 57, objekt 10 I kd); kuludokument tl 101-102 summas 304 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudustega objektidel 1,2 ja 10 seoses lihete ja uhtumisega. Arvele lisatud saatelehelt nähtub arve selgitusena mulla vedu ja kraavide puhastus, millise töö ja seega seonduv kulu on puuduste kõrvaldamiseks põhjendatud (tl 56-58, objektid 1,2 ja 10 I kd); kuludokument tl 103-105 summas 1302, 50 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudustega objektidel 1,2 ja 10 seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise vajadusega. Kuigi arvelt ja saatelehtedelt ei nähtu konkreetne objekt, kus töid teostati, on arvel kajastatud kulu võimalik seostada Xxxx objekti mullatöödega, kuna saatelehel on toodud pinnase, killustiku ja mulla vedu 2011 aasta augustis ehk garantiiperioodil (tl 56-58, objektid 1,2 ja 10 I kd); kuludokument tl 106 summas 140 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega objekti 17 osas. Arvel on kirjas, et tegemist on jalakäijate teega sildade B-2 ja B-3 all. Kuigi sillad B-2 ja B- 3 olid kostja tööd, siis oli sildade all teed ehk teedeehitus seltsingulepingu p 3.1.5 kohaselt poolte ühine töö (tl 58, objekt 17 Sild B-2 rida 2, tl 19-21, 12 I kd); kuludokument tl 107-108 summas 8960 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega Xxxx-Xxxx mnt osas. Inseneri kirjas ei ole viiteid külmakerke vaibumisele, inseneri kirjas/puuduste nimekirja viites ja lepingus olevale numbrilisele vahele, so külmakerge 21+100 või 2+100 on selgitus kohtu hinnangul see, et insener on inimlikult eksinud ühe numbri märkimisega. Xxxx sõlmitud alltöövõtulepingu p 4.1 alusel on arve seostatav tellitud töödega. Tööd on seostavad inseneri kirja objekti 10 positsiooni 9-ga. Arvel on kajastatud ka töönimetus, mis sellele vastab. Seega leiab kohus, et kulu on seostatav puudusega ning on põhjendatud. Seost alltöövõtulepingutega analüüsib kohus endiselt (tl 57, objekt 10 rida 9 I kd, tl 25-30 III kd); kuludokument tl 109 summas 1032, 34 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega objektidel 1, 2 ja 10 seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise vajadusega (tl 56-58, objektid 1,2 ja 10 I kd); kuludokument tl 110 summas 13,45 eurot ning tl 111 summas 8,16 eurot (mida hageja nõuab) ei ole seostatavad inseneri poolt esile toodud puudusega ning ei ole põhjendatud; kuludokument tl 112 summas 295, 12 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise vajadusega osaliselt. Pinnase tihendamiseks nõlvade taastamisel on plaatvibraator eelduslikult vajalik Arvel märgitud tellingu komplekt, määrdeaine diiselmootorile, nurgasaag ja pikendusjuhe kohtu hinnangul puuduste kõrvaldamisega esitatud kujul seostatavad ei ole. Kulu suuruseks jääb 171, 25 eurot (tl 56-58, objektid 1,2, 10, 17 I kd);

kuludokument tl 113-114 summas 257,03 eurot ning tl 115-116 summas 1278, 09 eurot (mida hageja nõuab) on seostatavad inseneri poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega. Arvelt ja saatelehelt nähtub, et Xxxx objektil on kruusa ja pinnaseveo töid tehtud 2011 maikuus ehk garantiitööde teostamise ajal ning arve kajastab pinnaseveo ja kruusasõelumise teenust. Tööd on seostatavad ja põhjendatud (tl 56-58, objektid 1,2, 10, 17 I kd); kuludokument tl 117-118 summas 798 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise vajadusega. Veoselehelt nähtub, et mullaveo teenust on tehtud 2011 maikuus, so garantiiperioodil. Töö on seostav ja põhjendatud (tl 56-58, objektid 1,2, 10, 17 I kd); kuludokument tl 119-120 summas 779 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise vajadusega. Arvelt ja saatelehelt nähtub, et pinnaseveo teenust on tehtud 2011 mai- ja juunikuus, so garantiiperioodil. Töö on seostav ja põhjendatud (tl 56-58, objektid 1,2, 10, 17 I kd); kuludokument tl 121 summas 592, 69 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise vajadusega. Arvel näidatud kulu seondub nõlvade taastamise vajadusega, mille tekitasid lihked objektidel 1,2 ja 10 (tl 56-58, objektid 1,2, 10, 17 I kd); kuludokument tl 122-123 summas 3349, 76 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega seoses lihete ja uhtumisega ning nõlvade taastamise vajadusega. Kulu, millega seonduvalt on arve esitatud nähtub arvelt, so kaevetööd ja transport objektile (tl 56-58, objektid 1,2, 10 I kd); kuludokument tl 124-125 summas 715, 81 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri 26.08.2011 e-kirja punktis 7 viidatud puudusega (kraavid ei ole kaevatud projekti kohaselt km 80+040 ...80+450). Selles kirjas on antud juhis töötada välja uus projekt seoses kraavidega ilmnenud probleemidega. Arvel on kirjas ka, et tegemist on Ühendustee kraavide ümberprojekteerimisega (tl 52pöördel II kd); Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks kulude kokkuarvestamisel hageja otsekulu summas 46 917,98 eurot. ITP-üldkulud- I köites olev kuludokument tl 94 summas 44,04 eurot on seostatav garantiiperioodiga. Arvel on märgitud keskkonnaehituse osakonna tööliste majutus 0809. august. Insener- tehnilisel personalil tuli seonduvalt garantiitöödega objektil kohal käia, tegemist on ööbimismajutusega seonduva kuludokumendiga. Seltsinglased arvestasid sellised kulud ITP kulude hulka, seega on kulu põhjendatud; kuludokument II köites tl 20p summas 20,18 eurot ning tl 21p summas 25,69 eurot on seostatavad garantiiperioodil, so 2011 puuduste kõrvaldamisega. Arvetel on märgitud majutusteenus (Xxxx) 28-29 juuli ja 23-24 august. Xxxxütlustest tulenevalt tegeles tema 2011 kuni 2015 garantiitöödega (tl 143 VI kd). Seega on kulu seostatav ja põhjendatud; kuludokument II köites tl 21 summas 270 eurot ja tl 22 summas 159, 17 eurot on seostatavad garantiiperioodil, so 2011 puuduste kõrvaldamisega. Arvetelt on nähtav ajavahemik, so august- september 2011 ning objektile sõitmiseks auto rentimist saab pidada põhjendatud kuluks; tööjõukulud summas 6044, 66 eurot on seostatavad garantiiperioodil, so 2011 puuduste kõrvaldamisega. Asjaolu, et Xxxx, Xxxxja Xxxx olid hageja töötajad ja said hagejalt töötasu on tõendatud töölepingutega, hageja raamatupidamistõenditega ja Xxxx osas ka tema ütlustega (tl 22p-29p, 30-31 II kd, tl 143 VI kd). Seda, missugune osa palgakuludest seondus Xxxx objekti garantiitöödega, tõendavad väljavõtted hageja raamatupidamisprogrammist (tl 31p-32p II kd). Nimetatud väljavõtetest nähtuvalt seondus Xxxx projektiga 2011. aastal 1207,95 eurot Xxxxe palgakulust (tl 31p), 3033,94 eurot Xxxxpalgakulust (tl 32) ja 1802,77 eurot Xxxx palgakulust (tl 32p), so

kokku 6044,66 eurot. Seda, kuidas arvestati töötajate palgakulud konkreetse objektiga seotud kuluks, tõendavad projektipersonali kulude jagunemise tabeli näidis (tl 90-91 IV kd), Xxxx 9. detsembri 2015 kinnituskiri (tl 88-89 IV kd) ja hageja majasisene juhend „Tööaja arvestus“ (tl 92-93 IV kd). Kohtu hinnangul on tegemist lubatavate dokumentaalsete tõenditega ning kohtul ei ole põhjust eelnimetatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Eelnimetatud tõendite alusel on selgitatav, kuidas hageja töötajate palga-, mobiiltelefoni-, auto- ja kütusekulusid arvestati erinevate projektide, sh Xxxx projekti ITP-üldkuludeks, so töötajatega seotud kulud määrati konkreetse projekti ITP-üldkuludeks lähtudes konkreetse isiku hõivatuse määrast vastaval projektil ühe kuu pikkusel perioodil. Projektpersonali kulude tabelis tähistab igakuist hõivatuse määra %-na toodud määr tulbas „kulu %“. Tabeleid koostas insenerehituse divisjoni direktor Xxxx, kes on töötajate palgakulude ja muude töötajatega seotud kulude arvestamist erinevate objektide ITP-üldkuludeks analoogsete tabelite alusel kinnitanud. Xxxxon ka selgitanud, et: Selgitan, et AS-is Xxxx jagatakse insener-tehnilise personali kulud igakuiselt erinevate objektide vahel vastavalt projektpersonali tegelikule hõivatusele, /.../. Seega saab asuda seisukohale, et projektpersonali kulude objektide vahel jagamisel arvestati töötajate tegelikku hõivatust, mille divisjonijuht määras talle edastatava info pinnalt kindlaks. Kulusid ei jagatud suvaliselt. Samuti on kohtu hinnangul eelolevate tõendite alusel võimalik asuda seisukohale, et kuigi hageja teostas 2011 Xxxx objektil ka hoone ehitust (tl 151 VI kd), siis esitatud ITP-üldkulud on arvestatud mullatöödega seonduvalt. Kostja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtumenetluses esitanud. Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks ITP-üldkulusid summas 6519, 70 eurot (see mida hageja on nõudnud, kuigi summade kokkuarvestamisel tuleb summaks 6563, 74 eurot).

kuludokument tl 130-131 summas 684 (mida hageja nõuab) on kohtu hinnangul seostatav inseneri poolt esile toodud puudusega Ühendustee osas teostada künade hooldus, puhastada okstest, rennis on liiv. Arvele lisatud tööde nimekirjadest vastavad tööd ka nähtuvad, seega on kulu seostatav ja põhjendatud (tl 67, objekt 2, tl 70-74 I kd); kuludokument tl 132 summas 214, 74 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri kirjas 378, 16.07.2012 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud nõlvade taastamise vajadusega tulenevalt lihetest ja ühetest objektidel 1, 2 ja 10 (tl 67, 70-74 I kd, tl53p-55 II kd); kuludokument tl 133-134 summas 360 eurot (mida hageja nõuab) on kohtu hinnangul seostatav inseneri kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud nõlvade taastamise vajadusega tulenevalt lihetest ja uhetest objektidel 1, 2 ja 10. Kohus on seisukohal, et kuludokumendi saatelehe ebaselgus ei anna alust jätta kuludokument kui tõend terviklikult kõrvale. Teenuse sisu, mida selle arve alusel on osutatud nähtub arvest endast. Arve põhiosast nähtub, et Xxxx on osutatud kopateenust, mis on olemuslikult seotud pinnase tööde ehk mullatööde teostamisega (tl 67 I kd, tl53p-55 II kd); kuludokument tl 135 summas 336 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav osaliselt inseneri poolt kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud objekti 1 puudusega, so asfaldi taastamise vajadus ja objekti 10 osas veeviimarid korrastada (truubid seonduvad nimetatud puudusega), kuid katuse parandus seostatav ei ole. Kuna arve alusel ei ole võimalik kulu eristada, siis tuleb esitatud kuludokument tervikuna kõrvale jätta, mistõttu esitatud kulu väljamõistmisele ei kuulu (tl 67, objekt 1 ja 10 I kd, tl 53p-55 II kd); kuludokument tl 136-137 summas 345 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri 27.07.2012 e-kirjas viidatud objektide 2, 10 ja 12 puudustega seonduvalt uhetest ja lihetest, so objekti 2 osas puudused ridadel 6 ja 7, objekti 10 osas puudus real 18 ja objekti 12 osas puudus real 20. Arvel kajastatud transporditeenus, milleks veolehe järgi oli paekivi vedu on eelnimetatud puuduste kõrvaldamiseks põhjendatud. Paekivi on kraavide taastamiseks sobiv materjal (tl53p-55 II kd); kuludokument tl 138-139 summas 1188 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri 27.07.2012 e-kirjas viidatud objektide 2, 10 ja 12 puudustega seonduvalt uhetest ja lihetest, so objekti 2 osas puudused ridadel 6 ja 7, objekti 10 osas puudus real 18 ja objekti 12 osas puudus real 20. Kohus on seisukohal, et kuludokumendile lisatud tööde nimekirja ebaselgus ei anna alust jätta kuludokument kui tõend terviklikult kõrvale. Teenuse sisu, mida selle arve alusel on osutatud nähtub arvest endast. Arve põhiosast nähtub, et Xxxx on osutatud haljastus- ja parandustöid. Seega on kulu seostatav ja põhjendatud (tl53p-55 II kd); kuludokument tl 140-143 summas 280,77 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav kohtu hinnangul inseneri poolt esile toodud puudusega Xxxx-Xxxx mnt osas veeviimarite korrastamisega seonduvalt. Kostja on istungil kinnitanud, et arve tasumise maksekorraldus on kostjale esitatud, seega arve mittetasumine vaidluse all ei ole (tl 67, objekt 10 rida 20 I kd, tl 151p VI kd); kuludokument tl 145-146 summas 1914 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri kirjas 378 koostoimes 16.07.2012 e-kirjaga ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud objekti 2 ja 10 puudustega seonduvalt uhetest ja lihetest, so objekti 2 osas puudused ridadel 6, 7 ja 8 ning objekti 10 osas puudused real 20. Kohus on seisukohal, et kuludokumendi raporti ebaselgus ei anna alust jätta kuludokument kui tõend terviklikult kõrvale. Teenuse sisu, mida selle arve alusel on osutatud nähtub arvest endast. Arve põhiosast nähtub, et sõidetud on Xxxx objektile ning Xxxx objektil on teostatud kaevetöid 1921.06.2012 (tl 67, 70-74 I kd, tl 53p-55 II kd); kuludokument tl 147 summas 95, 10 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud Xxxx-Xxxx mnt, so objekti 10 puudusega veeviimarite korrastamiseks. Arvel kajastatud kulu on võimalik seostada töö

tehnoloogiaga, vt tl 62-67 III kd, millest nähtub, et vihmakahjustuste kõrvaldamine eeldas ka teatud üldehitusele iseloomulikke kulutuste tegemist (tl 67 I kd, tl 53p-55 II kd); kuludokument tl 148 summas 165, 60 eurot (mida hageja nõuab) on seostatav inseneri kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud nõlvade taastamise vajadusega tulenevalt lihetest ja uhetest objektidel 1, 2 ja 10 (tl 67 I kd, tl53p-55 II kd); kuludokument tl 149 summas 212, 25 eurot ning tl 150 summas 495, 25 eurot (mida hageja nõuab) on seostatavad inseneri kirjas 378 ja 27.07.2012 e-kirjas viidatud nõlvade taastamise vajadusega objektidel 1,2, 10 ja 12 tulenevalt lihetest ja uhetest. Arvetel näidatud kulu seondub taashaljastamise vajadusega mitmel objektil (tl 67, 70-74 I kd, tl53p-55 II kd). Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks kulude kokkuarvestamisel hageja otsekulu summas 6041, 71 eurot. ITP-üldkulud- I köites olev kuludokument tl 127 summas 35 eurot on kohtu hinnangul seostatav garantiiperioodiga. Arvel on märgitud transportteenus xxxx-Xxxx, mis seostab antud kulu Xxxx objektiga. Arvet illustreeriv informatsioon ei tähenda seda, et arve väljastaja ei osuta transportteenust. Transpordi kulu on ITP kulu alla minev kulu; kuludokumendid II köites, tl 37-45 (kütusearved koos selgitustega) kokku summas 386, 34 eurot on seostatavad garantiiperioodil, so 2012 puuduste kõrvaldamisega ning on põhjendatud; tööjõukulud on seostatavad garantiiperioodil, so 2012 puuduste kõrvaldamisega. Asjaolu, et Xxxxja Xxxxolid hageja töötajad ja said hagejalt töötasu on tõendatud töölepingutega, hageja raamatupidamistõenditega ja Xxxxosas ka tema ütlustega (tl 2429p, 33-35 II kd, tl 143 VI kd). Seda, missugune osa palgakuludest seondus Xxxx objekti garantiitöödega, tõendavad väljavõtted hageja raamatupidamisprogrammist (tl 35p-36 II kd). Nimetatud väljavõtetest nähtuvalt seondus Xxxx projektiga 2012. aastal 1614, 07 eurot Xxxxpalgakulust (tl 36) ja 962, 86 eurot Xxxxpalgakulust (tl 35p), so kokku 2576, 93 eurot. Seda, missugune osa palga- ja kütusekuludest arvati 2012 aasta ITP-üldkulude hulka tõendavad projektipersonali kulude jagunemise tabel (tl 90-91 IV kd), Xxxx9. detsembri 2015 kinnituskiri (tl 88-89 IV kd) ja hageja majasisene juhend „Tööaja arvestus“ (tl 92-93 IV kd). Kohus jääb enda seisukoha juurde, et tegemist on lubatavate dokumentaalsete tõenditega ning kohtul ei ole põhjust eelnimetatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Eelnimetatud tõendite alusel on selgitatav, kuidas hageja töötajate palga-, mobiiltelefoni-, auto- ja kütusekulusid arvestati erinevate projektide, sh Xxxx projekti ITP-üldkuludeks, so töötajatega seotud kulud määrati konkreetse projekti ITP-üldkuludeks lähtudes konkreetse isiku hõivatuse määrast vastaval projektil ühe kuu pikkusel perioodil. Projektpersonali kulude tabelis tähistab igakuist hõivatuse määra %-na toodud määr tulbas „kulu %“. Tabeleid koostas insenerehituse divisjoni direktor Xxxx, kes on töötajate palgakulude ja muude töötajatega seotud kulude arvestamist erinevate objektide ITP-üldkuludeks analoogsete tabelite alusel kinnitanud. Xxxxon ka selgitanud, et: Selgitan, et AS-is Xxxx jagatakse insener-tehnilise personali kulud igakuiselt erinevate objektide vahel vastavalt projektpersonali tegelikule hõivatusele, /.../. Seega saab asuda seisukohale, et projektpersonali kulude objektide vahel jagamisel arvestati töötajate tegelikku hõivatust, mille divisjonijuht määras talle edastatava info pinnalt kindlaks. Kulusid ei jagatud suvaliselt. Kostja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtumenetluses esitanud. Kohus märgib täiendavalt, et tööjõukulude arvestamine nii nagu seda on teinud hageja on ka mõistetav, kuna garantiitöödega tuli tegeleda aastaringselt, mitte kindlatel ajavahemikel. Näiteks tuli suhelda inseneriga, tegeleda dokumentatsiooniga ja kontrollida läbivalt mullatööde seisu ja kindlasti oligi talvel asjakohane ka erinevate külmakergete kontrollimine.

Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks ITP-üldkulusid summas 2963, 27 eurot (see mida hageja on nõudnud, kuigi summade kokkuarvestamisel tuleb summaks 2998, 27 eurot).

Põhjalikumalt analüüsib kohus viidatud kuludokumente allpool seonduvalt alltöövõtulepingutega (tl 81-82 I kd). Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks kulude kokkuarvestamisel hageja otsekulu summas 245 840, 70 eurot. ITP-üldkulud- II köites olev kuludokument tl 51-52 (kütusearve koos selgitusega) summas 43, 48 eurot on seostatav garantiiperioodil, so 2013 puuduste kõrvaldamisega ning on põhjendatud; tööjõukulu on seostatav garantiiperioodil, so 2013 puuduste kõrvaldamisega. Asjaolu, et Xxxxoli hageja töötaja ja sai hagejalt töötasu on tõendatud töölepinguga ja hageja raamatupidamistõenditega (tl 24-26, 47p-50p II kd). Seda, missugune osa palgakulust seondus Xxxx objekti garantiitöödega, tõendab väljavõte hageja raamatupidamisprogrammist (tl 36-36p II kd). Nimetatud väljavõttest nähtuvalt seondus Xxxx projektiga 2013. aastal 3402,78 eurot Xxxxpalgakulust (mitte 3421, 04 eurot nagu hageja on märkinud). Seda, missugune osa palga- ja kütusekuludest arvati 2013 aasta ITP-üldkulude hulka tõendavad projektipersonali kulude jagunemise tabeli näidis (tl 90-91 IV kd), Xxxx9. detsembri 2015 kinnituskiri (tl 88-89 IV kd) ja hageja majasisene juhend „Tööaja arvestus“ (tl 92-93 IV kd). Kohus jääb enda seisukoha juurde, et tegemist on lubatavate dokumentaalsete tõenditega ning kohtul ei ole põhjust eelnimetatud tõendite usaldusväärsuses kahelda. Eelnimetatud tõendite alusel on selgitatav, kuidas hageja töötajate palga-, mobiiltelefoni-, auto- ja kütusekulusid arvestati erinevate projektide, sh Xxxx projekti ITP-üldkuludeks, so töötajatega seotud kulud määrati konkreetse projekti ITP-üldkuludeks lähtudes konkreetse isiku hõivatuse määrast vastaval projektil ühe kuu pikkusel perioodil. Projektpersonali kulude tabelis tähistab igakuist hõivatuse määra %-na toodud määr tulbas „kulu %“. Tabeleid koostas insenerehituse divisjoni direktor Xxxx, kes on töötajate palgakulude ja muude töötajatega seotud kulude arvestamist erinevate objektide ITP-üldkuludeks analoogsete tabelite alusel kinnitanud. Xxxxon ka selgitanud, et: Selgitan, et AS-is Xxxx jagatakse insener-tehnilise personali kulud igakuiselt erinevate objektide vahel vastavalt projektpersonali tegelikule hõivatusele, /.../. Seega saab asuda seisukohale, et projektpersonali kulude objektide vahel jagamisel arvestati töötajate tegelikku hõivatust, mille divisjonijuht määras talle edastatava info pinnalt kindlaks. Kulusid ei jagatud suvaliselt. Kostja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtumenetluses esitanud. Samas nõustub kohus kostjaga osaliselt selles, et põhjendatud ei ole tööjõukulu Xxxxpalgakulust oktoobri ja novembri eest. Hageja poolt viidatud tõendist (tl 98-104 III kd), so hageja kiri insenerile, kus on esitatud uued puuduste kõrvaldamise tähtajad, nähtub, et uueks tähtajaks on esitatud hiljemalt 30.09.2013, mistõttu tööjõukulu Xxxxpalgakulust on põhjendatud kuni 30.09.2013, so tõendi tl 36-36p II kd alusel summas 2748, 70 eurot. Eelneva analüüsi tulemusena peab kohus põhjendatuks ITP-üldkulusid summas 2792, 18 eurot.

nähtub seltsinglaste ja alltöövõtjate teotatud tööosad. Asjaolu, et Xxxxteostas objektil 1 üksnes kõige pealsema mullakihi töid (5 cm ulatuses pealiskihi paigaldamine) nähtub lisaks ka tööde kirjeldusest (tl 100 V kd), asjaolu, et OÜ Xxxx teostas üksnes nõlvade kindlustamise ja maastikukujundamise nähtub arvest 1011 (tl 110 V kd), asjaolu, et XxxxOÜ teostas üksnes nõlvade kindlustamise ja maastikukujundamise nähtub arvetest 1126 ja 1159 (tl 111-112, 113 V kd), asjaolu, et OÜ Xxxx teostas üksnes nõlvade katmise ja kindlustamise töid nähtub nõudekirjast (tl 22-29 V kd), asjaolu, et OÜ Xxxx teostas üksnes nõlvade katmise ja kindlustamise töid nähtub aktist (tl 32 V kd), asjaolu, et AS Xxxxteostas üksnes katendiga seotud töid nähtub aktist ja kirjavahetusest (tl 3639 V kd, tl 84-85 IV kd). Eeltoodust tulenevalt, nähtub joonistel (tl 93, 97 V kd) toodud läbilõigetest, et enamik Rööbasteede ala ja Petseri suuna mullatöödest seondus mulde ja raudtee aluse konstruktsiooni rajamisega. Vastav töö oli alltöövõtjate teostatud tööde mahuga võrreldes oluliselt suurem. OÜ Xxxx ja Asutus Xxxxtööd seondusid üksnes nõlvade pealiskihi rajamisega (ca 5-10 cm) ehk nõlvade katmise ja kindlustamise töödega. Selleks kasutati kasvumulla ja erosioonitõkkemati paigaldust ning hüdrokülvi. 2010 joonis kajastab OÜ Xxxx garantiitöid, kes parandas 2010 aasta kevadel haljastuses tekkinud kahjustusi. Eelnev nähtub ka veel hageja ja OÜ Xxxx 20. juuli 2009 lepingu p-st 2.1 (tl 131 II kd), lepingu lisast 4 (tl 144 II) ja juba nimetatud OÜ Xxxx teostatud tööde aktist (tl 32 V kd). Asjaolu, et Asutus Xxxxteostas samuti üksnes kõige pealsema mullakihi ja erosioonitõkkemati paigalduse ning hüdrokülvi töid, nähtub hageja ja Asutus Xxxxvahelise 30. juuli 2009 lepingu p-st 2.1 (tl 47 IV kd) ja juba nimetatud lepingu lisast 4, milles on toodud tööde kirjeldus (tl 100 V kd). Jooniselt (tl 94 V kd) nähtub, et Ühendusteel teostasid töid kostja alltöövõtjad Osaühing Xxxx, XxxxOÜ ja XxxxOÜ. Asjaolu üle, et nimetatud isikud olid kostja alltöövõtjad pooltel vaidlust ei ole. Joonisel toodud läbilõikest nähtub, et ka Ühendusteel teostasid alltöövõtjad üksnes kõige pealmise mullakihi paigaldamise ehk nõlvade kindlustamise töö (erosioonitõkkemati paigaldamine, hüdrokülv). Nimetatud Xxxx ja Xxxxarvetest nähtub, et teostatud tööna on märgitud nõlvade kindlustamine ja maastikukujundus Xxxx xxxx. Seejuures on XxxxOÜ arve nr 1126 lisas olevas teostatud tööde aktis tööna märgitud Ühendusteel nõlvade katmine mulla ja seemnekülviga ning kindlustamine kookosmatiga. Vastav tööde kirjeldus nähtub ka kostja ja OÜ Xxxxvahel 28. septembril 2009 sõlmitud lepingu lisast nr 6 ja 12 (tl 88, 93 II kd), kus on tööde nimekirjana toodud: mulla paigaldamine ca 5 cm kihina, paigaldatud mulla katmine seemnekülvi ja erosioonitõkke matiga ja madalamatel nõlvadel mulla paigaldamine koos seemnekülviga. OÜ Xxxx teostatud tööd nähtuvad juba nimetatud 23. juuli 2012 nõudekirja lk-lt 4 (tl 25 V kd), kus on toodud, et OÜ Xxxx teostatud tööd seisnesid nõlvade katmises mulla ja seemnekülviga ning kindlustamises kookosmatiga. Jooniselt (tl 95 V kd) nähtub, et seltsingupartnerid rajasid mulde ja raudtee aluse konstruktsiooni. OÜ Xxxx rajas üksnes kõige pealmise mullakihi. Nimetatud asjaolu nähtub ka OÜ Xxxx ja hageja 2009 lepingu lisast 4 (tl 144 II kd) ja juba nimetatud teostatud tööde aktist (tl 32 V kd). Ka antud objektil tekkinud puudused seondusid lihete ja uhtumistega, mis on nähtav inseneri kirjast (tl 81 I kd) ning, mis said alguse nõlvade aluskihist. Jooniselt (tl 96 V kd) nähtub, et kostja alltöövõtjad (XxxxOÜ, XxxxOÜja OÜ Xxxx) teostasid üksnes nõlvade kõige pealsema kihiga seotud töid. Seltsinglased teostasid aluskihiga (täitega) seotud tööd. Seltsinglaste töö oli mahult kordades alltöövõtjate omadest suurem. Eelnev nähtub juba nimetatud XxxxOÜ nõudekirjast (tl 25 V kd, OÜ Xxxx teostatud tööde aktist (tl 32 V) ning AS Xxxxteostatud tööde aktist (tl 36-39 V kd). Vaidlust ei ole, selles, et AS Xxxxteostas seejuures üksnes teekatendiga seotud tööd. Kokkuvõtvalt on eelnevate tõenditega tuvastatud, et alltöövõtjad teostasid Hankelepingu täitmisel üksnes kõige pealmisema mullatööde kihi.

Eeltoodust nähtub, et põhitöö mullatöödest tegi seltsing, alltöövõtjad teostasid ainult pealmise kihi töid ning kui võrrelda tööosi tuvastatud puudustega (inseneri kirjad, tl 5184 I kd, tl 52-53, 53-55 II kd), siis võib teha järelduse, et puudused olid tingitud aluskihtidest, mis oli seltsinglaste töö, mitte alltöövõtjate töö. Puudused tekkisid seltsinglaste rajatud aluskihis ja loodusliku pinnase lihkumise tõttu. Kohus nõustub hagejaga, et lihked ja uhted on olemuslikult sellised puudused, mille põhjus sai alguse saada üksnes seltsinglaste teostatud alusmuldkehadest, mitte 5-10 cm pealiskihist, mille tegemisel algselt kasutati alltöövõtjaid. Kuivõrd puudused ilmnesid seltsinglaste rajatud muldkeha alumises kihis, tuli eelduslikult uhte või lihke parandamiseks kogu vastavas kohas kokkuvajunud pinnas kõigepealt välja kaevata. Seejärel tuli vastav koht kiht-kihi haaval jälle uuesti taastada ning kindlustada pealt kookosmati ning hüdrokülvi või tavalise seemnekülviga. Eelnev on kooskõlas hageja poolt menetluses esitatud kuludokumentidega, millest nähtub täiteks vajaliku materjali ost ning lihete ja uhete kõrvaldamiseks kasutatud tehnika rent. Eelnev on tõendatud lisaks ka hageja poolt insenerile esitatud kirjaga koos vaegtööde likvideerimise programmiga, mille p-s 1.3 on kirjeldatud puuduste kõrvaldamise tehnoloogiat (tl 101-109 V kd). Vaegtööde likvideerimise tööprogrammi p-st 2.3 on võimalik ka järeldada, et kui oleks olnud probleem üksnes pealispinnas, poleks vaja olnud pinnase väljakaevamist, pinnase täitmist uuesti, poleks vaja olnud ekskavaatorit, koppasid ega pinnasevedu, millega seostuvad enamus kuludokumendid. Lisaks, kui puudused oleksid seondunud üksnes haljastusega mis puudutasid alltöövõtjate töid, siis oleks insener selliselt ka puudustele viidanud. Täiendavalt on hageja esitanud kirjalikud tõendid selle kohta, et kostja alltöövõtjatelt puuduste kõrvaldamist nõuda ei saanud, kuna alltöövõtjad keeldusid puuduste kõrvaldamisest juba 2010. aasta kevadel (tl 19-21 V kd). Viidatud tõendist nähtub, et Rööbasteede alal, Ühendusteel ning Xxxx-Xxxx töölõigul tuvastati 2010. aasta kevadel nõlvakahjustused, mis oli vaja likvideerida ning kostja alltöövõtjad OÜ Xxxx, OÜ Xxxxning OÜ Xxxxkeeldusid puuduste kõrvaldamisest ja tööde lõpetamisest, sest kostja ei olnud neile maksnud tasu. Kuna kostja alltöövõtjad ei nõustunud tulema 2010. aasta kevadel puudusi kõrvaldama (puudused olid ilmnenud talviste sulavete tõttu) ja kostja lahkus Xxxx objektilt, tuli hagejal kostja alltöövõtjate pealispinna tööd üle teha. Sellest tulenevalt ei jäänud kostja poolt sõlmitud alltöövõtulepingute alusel kehtima alltöövõtjate garantiid. Kostja poolt viidatud e-kiri (tl 98 II kd) on saadetud ajaliselt varem, kui hageja poolt viidatud e-kiri (tl 19 V kd), olukord on vahepeal muutunud mistõttu tuleb lähtuda ajaliselt hilisemast teavitusest. Xxxx OÜ arvetest 1011 ja 1013 ja arvetega koos esitatud dokumentidest (tl 104- 119 VI kd) ei nähtu arvete tasumist õigeaegselt, mistõttu on arusaadav, et Xxxx oma alltöövõtu töid ei soovinud teha. Selline tahe on tuvastatav ka Xxxx12.04.2010 kirjast, kusjuures see kiri puudutab kostja alltöövõtjaid üldisemalt (tl 19 V kd). Kostja tõenditest (tl 120-137 VI kd) nähtub samuti, et alltöövõtjatele on tasutud hilinemisega. Seega on ümber lükatud ka kostja tõendid ja väide, et hagejal oli võimalik esitada nõue alltöövõtjate vastu, kes keeldusid puuduste kõrvaldamisest. Kui kostja alltöövõtja ütleb hagejale, et kostja pole tema ees kohustust täitnud, siis sellest saab hageja lähtuda ja vastuväite õigsust või põhjendatust ei pea hageja täiendavalt kontrollima. Vaidlust ei ole selle üle, et puudused hakkasid ilmnema 2010a. kevadel, sulavee ja vihmade tõttu, kuid põhilised puudused hakkasid ilmnema 2011aastal. Hageja ei nõua käesolevas menetluses 2010a. ilmnema hakanud puudustega seonduvaid kulutusi. Hageja on tõendanud seda, et osad alltöövõtjate teostatud töölõigud tuli üle teha 2010 aastal aset leidnud üleujutuste tõttu ning seega ei saanud nende tööde osas nõuda alltöövõtjatelt tööde tegemist. Hageja on tõendanud, et OÜ-lt Xxxx ei oleks saanud puuduste kõrvaldamist nõuda seetõttu, et tehtud töö hävis 2010. aasta kindlustusjuhtumi käigus. OÜ Xxxx teostas pinnasetöid Rööbasteede alal (objekt

1), Valga suuna töölõigul (objekt 3) ja Xxxx-Xxxx töölõigul (objekt 10) 20. juuli 2009 sõlmitud alltöövõtulepingu alusel (tl 131-149 II kd). Vaidlust ei ole selle üle, et 2010. aasta suvel leidis aset paduvihm, mis hävitas suures osas selleks hetkeks teostatud pinnasetööd. Tegemist oli kindlustusjuhtumiga ning kindlustus oli nõus kulud kinni maksma, mida tõendab XxxxAS-i poolt väljastatud garantiikiri (tl 95 IV kd). Eelneva tulemusena teostas seltsing oma kulul (millised kulud kindlustus hüvitas) Rööbasteede alal ning Valga suunal algselt OÜ Xxxx poolt teostatud pinnasetööd. Selle tulemusena ei kehtinud garantiiperioodil OÜ-ga Xxxx algselt sõlmitud alltöövõtulepingu garantiikaitse. Xxxx-Xxxx paduvihmakahjude parandamiseks sõlmis hageja alltöövõtulepingu OÜ-ga Xxxx 1. oktoobril 2010, mille p-st 4.1 nähtub tööde maht (tl 175-188 II kd). Viidatud alltöövõtulepingu alusel jäi garantiikaitse kehtima. Seega, selles ulatuses, milles OÜ Xxxx garantiikaitse ei kehtinud, oli hagejal õigus sõlmida parandustöö tegemiseks leping OÜ-ga Xxxx, mis tähendab, et selles osas ei saanud OÜlt Xxxx tööde tegemist nõuda. Hageja on puuduste kõrvaldamist nõudnud kolmelt alltöövõtjalt – OÜ-lt Xxxx (2010. aasta kevad) ja OÜ-lt Xxxxning AS-ilt Xxxxgarantiiperioodil. AS Xxxxpoolt puuduste kõrvaldamist tõendab AS-iga Xxxxpeetud kirjavahetus (tl 84-85 IV kd). OÜ-le Xxxx puuduste kõrvaldamise nõude esitamist tõendab Xxxxe 8. aprilli 2010 kiri (tl 189 II kd). AS Xxxxkõrvaldas üksnes teekatendiga seotud puudused, st nõlvadega seoses tuvastatud puudused AS-i Xxxxei puudutanud. Eelnevat kinnitab 31. mail 2010 hageja ja AS-i Xxxxvahel sõlmitud alltöövõtuleping (tl 190 II kd). Lepingu esemest on näha, et leping puudutas üksnes teekatendiga seotud töid. Seetõttu ei saanud hageja nõuda antud lepingu alusel AS-ilt Xxxxnõlvade kahjustuste likvideerimist. Teine hageja ja ASi Xxxxvahel sõlmitud alltöövõtuleping (29. juuni 2009 leping, tl 152-174 II kd) puudutas Karisilla-Petseri töid (objekt 11). Inseneri kirjadest (tl 51-84 I kd, tl 52-53, 5355 II kd) nähtuvalt, ei esinenud nimetud töölõigul garantiiperioodil nõlvade kahjustusi. Kuigi 29. juuni 2009 alltöövõtulepingu tööde kirjelduses on küll viidatud väiksele Xxxx-Xxxx maantee lõigule, nähtub lepingu alusel esitatud teostatud tööde aktist (tl 3639 V kd), et antud lepingu alusel ei teostatud Xxxx-Xxxx maantee nõlvadega seotud töid vaid teostati üksnes katendiga seotud töid. Hageja ja OÜ Xxxx vahel 24. novembril 2009 sõlmitud lepingu alusel, millest nähtub tööde maht (tl 28-46 IV kd), jäid objektil nr 2 ehk Ühendusteel Hankelepingu täitmise perioodil drenaažitööde ja kraavide tööde viimased lõigud tegemata, sest nende tööde lõpetamine ei olnud 2009.–2010. aastal võimalik. Nimetatu nähtub vastuvõtuaktile lisatud tabelis vaegtööna (tl 52 I kd), kus tööde (drenaažitööd ja kraavid) teostamise ajaks on märgitud kevad-suvi 2011. OÜ-ga Xxxx sõlmitud alltöövõtulepingu esemeks ei olnud drenaažitööd nendes töölõikudes, mis teostati tellijaga kokkulepitult vaegtööna garantiitööde perioodil. OÜ-ga Xxxx sõlmitud alltöövõtulepingu esemeks olid drenaažitööd ühendustee lõigul 80+060..84+060. See nähtub lepingu punktis 17.7 toodud lisade loetelust (tl 40 IV kd). Nendes Ühendustee töölõikudes, millele on viidatud vastuvõtuaktile lisatud puuduste nimekirjas (aga mis oli vaegtöö), teostas drenaažitööd OÜ Xxxx 15. juulil 2011 sõlmitud lepingu alusel, mille punktist 4.1 nähtub, et OÜ Xxxx poolt lepingu alusel teostatavate tööde hulka kuulus Ühendustee drenaaži rajamine, mitte drenaažitöödes ilmnenud puuduste kõrvaldamine (tl 25 III kd). Kostja tõenditega (tl 15-60 IV kd) ei ole ümber lükatud, et AS Xxxxkõrvaldas üksnes need puudused, mis seondusid teekatendiga, nõlvadega seonduvad puudused ei puutunud lepinguesemesse (tl 190-202 II kd), seega neid töid ei saanud AS-ilt Xxxxnõuda. Teine leping (tl 152-174 II kd) puudutas Karisilla-Petseri töid, sellel lõigul puudusi ei esinenud. Seega, nõlvadega seonduvalt AS-ilt Xxxxmillegi nõudmiseks alust ei olnud. OÜ Xxxx lepinguesemeks (tl 28-46 IV köide) olid drenaažitööd, ja lepingu punktis 17.7 on välja toodud lepingu maht.

Nendes osades, kus vastuvõtuaktis on puudustele viidatud, teostas töid Xxxx 15.07.2011 lepingu alusel (tl 25-38, III köide). Eeltoodud kirjalikes dokumentides esitatut, kinnitab ka tunnistaja Xxxx, kelle ütluste kohaselt „Alltöövõttudega oli kaetud umbes 15% tööde mahust. Kõige enam oli puuduseid rajatud muldkehade ja kaevikute nõlvadel. Esines vihmast ja lume sulamisest tekkinud uhteid ning nõlvade varisemisest tekkinud lihkeid. Lihked tekkisid tõenäoliselt geoloogilistest tingimusest, kohati oli tegu tehislikult ehitatud nõlvadega, kohati oli tegu loodusliku nõlvaga. Kõige rohkem puuduseid esines ühendusteel, seal oli nõlvade maht kõige suurem, nõlvad olid kõige kõrgemad. 2009a. suvel toimusid ühendusteel alles kaevetööd, muldkeha ei olnud selleks ajaks valmis. Puudused seisnesid nõlvadel esinenud lihetest ja vihmadest tekkinud pinnase uhtest. Garantiiperioodil sai osadelt alltöövõtjatelt nõuda puuduste kõrvaldamist. Puuduste kõrvaldamist nõuti AS Xxxxteekatendite osas ja OÜ Xxxx kraavide parandamise osas. Osade alltöövõtjate tööd pidi seltsing parandama 2010a. kevadel ja 2010a. sügisel ise. 2010a. kevadel ei nõustunud XXXXalltöövõtjad oma töödega jätkama ja nendes esinenud puuduseid kõrvaldama, väites et neile ei ole tasutud. Seetõttu lõpetas seltsing antud tööd kasutades oma tööjõudu ja renditööjõudu ise, et tagada objekti valmimine. 2010a. sügisel teostati paljudel lõikudel parandustöid peale kindlustusjuhtumit. 2010a. suve lõpus toimus paduvihma tagajärjel Xxxx objekti kindlustusjuhtum, kus hävines suur osa nõlvadest ja muldkehadest. Kindlustusjuhtumi puudused kõrvaldati kasutades valdavalt oma tööjõudu ja renditehnikat aga kasutati ka alltöövõtjaid. Xxxx tegi osad nõlvad ja osad kraavid. Seltsing tegi ülejäänud tööd ise kuna objekti tähtajani oli jäänud vähe aega ning alltöövõtjaid ei õnnestunud nii kiiresti leida. Enne objekti üleandmist tuli üle teha alltöövõtjate tööd: Xxxx, Xxxx, Xxxxja Xxxx. 2009 a XXXXja Xxxx alltöövõtulepingu osas teostati töid valdavas osas ühendusteel. Xxxxi ja Xxxx vahelise lepingu alusel ei teostanud Xxxx kogu ühendustee trenaazitööde mahtu 2009a, kuna see ei olnud tehnoloogiliselt võimalik. Viimase osa ühendustee trenaazist sai ehitada välja 2011a suvel, peale seda kui Xxxx oli ümber tõstnud Tartu-Petseri raudteeliinid. Need tööd teostati hiljem Xxxxi alltöövõtja Xxxx poolt Enamik puuduseid 2011-2013 mis puudutavad mullatöid esines seltsingu enda töös. Ei ole võimalik eristada kumma seltsinglase töös puudused esinesid, kuna tööd tehti ühiselt. Lihete kõrvaldamine nägi välja nii ,et kaevati pinnas välja, täideti uue pinnasega tagasi kihtide haaval ja kaevati nõlvusesse, uhted täideti pinnasega ja haljastati “ (tl 143 VI kd). Kokkuvõtvalt saab eeltoodu alusel asuda seisukohale, et garantiiperioodil ilmnenud puudused (need, millega seotud kulude hüvitamist hageja nõuab) ei olnud kaetud alltöövõtulepingutega, vaid ilmnesid seltsinglaste enda töös või olid sellest tingitud ning hageja ei oleks saanud nõuda garantiiperioodil ilmnenud puuduste kõrvaldamist alltöövõtjatelt, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt mullatööde garantiiperioodil hageja poolt kantud kogukulust proportsionaalset hüvitist.

või ebakvaliteetse töö tõttu) Hankelepingu täitmise põhiperioodil (s.o kuni 31. detsember 2010). Seda kinnitab asjaolu, et punkti 6.5 teises lauses on võimaliku kahjuna viidatud tellija poolt esitatavale leppetrahvi nõudele. Vaidlust ei ole selle üle, et leppetrahvi nõude esitamise õigus oli tellijal üksnes Hankelepingu täitmise põhiperioodil. Garantiiperioodil tellijal sellist õigust ei olnud. Ka selle üle pooled ei vaidle. Kohus nõustub hagejaga, et seltsingulepingu punkt 6.5 kohalduks teoreetiliselt juhul, kui kostja oleks pidanud hagejast tingitud asjaolude tõttu (näiteks hageja viivitus või ebakvaliteetne töö) mingi enda tööosa ümber tegema. Samuti kohalduks säte teoreetiliselt juhul, kui kostja ei saanud mingit enda tööosa asuda hagejast tingituna õigeaegselt teostama ja selle tulemusena esitas tellija kostja vastu nõude. Selliseid asjaolusid ei ole kostja esile toonud. Garantiiperioodi kulud ei ole käsitatavad hageja poolt kostjale tekitatud kahjuga seltsingulepingu punkti 6.5 teise lause mõttes. Seltsingulepingu punkt 6.5 ei ole seega antud vaidluses asjakohane. Täiendavalt märgib kohus, et seltsingulepingu p 3.1.5 kohaselt vastutas kostja 66% ulatuses mullatööde teostamise eest sõltumata sellest, kas tööd teostas faktiliselt hageja või kostja (tsiviilasi nr 2-10-54284). Seltsingulepingu p 6.5 mõttes vastutab kostja seega 66% ulatuses mullatööde puuduste kõrvaldamise eest sõltumata sellest, milline seltsinglane puudused kõrvaldas (tsiviilasi nr 2-10-54284 ning käesolev otsuse p 22). Seega, on hagejal õigus nõuda kostjalt mullatööde garantiiperioodil hageja poolt kantud kogukulust proportsionaalset hüvitist.

juhul oleks kostja kohtu hinnangul oma 20.12.2013 kirjas sellele hageja tähelepanu juhtinud, kuna sel ajal oli kindlustusandja otsuse vaidlustamine veel võimalik (kusjuures otsuse vaidlustamine oli võimalik kuni 07.10.2014, st ka veel kohtusse hagi esitamise ja kostja vastuse esitamise ajal, tl 140 III kd). Lisaks on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et kostja jagas hageja seisukohta, et kahju oli tekkinud tulenevalt paduvihmast, ent tõendite puudulikkuse tõttu oleks olnud keeruline tõendada, et paduvihm oli käsitatav erakorralise loodusnähuga Hankelepingu mõttes, mis on otsene seos ka kindlustusandja otsuse mittevaidlustamise perspektiiviga. Täiendavalt, hinnates otsuse vaidlustamise perspektiivikust, leiab kohus, et asjas esitatud tõendeid arvestades, ei oleks otsuse vaidlustamine olnud ilmselt perspektiivikas. XxxxAS-i 7. oktoobri 2013 kahju hüvitamise otsusest (tl 139-140 III kd), nähtub, et 26. juunil 2013 (so paduvihma aeg) kehtisid laiendatud garantiiperioodi sätted, so p 6.2.2 ning kuna kahju tekkis tugeva vihma tagajärjel, mitte ehitusvea tagajärjel, siis ei ole kahju kindlustuslepingu alusel hüvitatav. XxxxAS ehitus- ja paigaldustööde kindlustuse tingimuste 1/2006 punkti 6.2.2.2 (tl 194 III kd) kohaselt ei kuulu hüvitamisele vihmakahju või projekti puuduste tagajärjel tekkinud kahju. Kuna tegemist oli vihmakahjuga, siis oli kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest. Kindlustuspoliisist (tl 189-191 III kd) ei tulene, et nn üleujutuse klausel oleks kehtinud garantiiaegse laiendatud kindlustuskaitse perioodil. Ehitus- ja paigaldustööde tingimuste 1/2006 punkti 6.2.2.1 alapunktides 1–2 oli konkreetselt defineeritud, missugune kahju on laiendatud garantiiaegse kindlustuskaitse perioodil hüvitatav. Vastav kahju on (i) ehitusettevõtja poolt garantiiperioodil ehitustööde käigus põhjustatud kahju ning (ii) ehitustööde veast tingitud kahju. Kindlustustingimuste punkt 4.2.8 (Üleujutus) ja poliisis toodud üleujutuse klausel seonduvad kindlustustingimuste punktis 4.1 kirjeldatud kindlustusjuhtumiga. Nii näeb kindlustustingimuste punkt 4.2.8 ette hüvitamisele kuuluva kahju piirangu punktis 4.1 toodud kindlustusjuhtumi suhtes. Poliisis toodud nn üleujutuse klausel näeb ette erandi kindlustustingimuste punkti 4.2.8 suhtes. Seetõttu kohaldub üleujutuse klausel samuti üksnes punktis 4.1 toodud kindlustusjuhtumi suhtes. Kindlustustingimuste punkt 6.2.2.1 on kindlustustingimuste punkti 4.1 suhtes erisäte. Seega ei laiene kindlustustingimuste punkt 4.2.8 ega poliisis toodud nn üleujutuse säte garantiiperioodi kindlustuskaitsele. Seda kinnitab ka XxxxEesti filiaali koostatud asjatundja arvamus (tl 145-156 IV kd). XXXX on analüüsi lk 3 kinnitanud, et Eesti kindlustusandjate praktika järgib ehitus- ja montaažitööde koguriski kindlustuse hooldusperioodi (garantiiperioodi) kindlustuskaitse osas rahvusvahelist praktikat. Analüüsi lk 4 on XXXX kinnitanud: Kindlustusandjate praktikas ei laiene loodusõnnetuste sealhulgas üleujutuste kindlustuskaitse garantii / hooldusperioodile. Üleujutuse kindlustuskaitse on välistatud ka Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS poolt väljastatud Xxxx raudteepiirjaama 1. ehitushanke kindlustuspoliisi (poliisi number 25/13073/06.08.2008) kindlustustingimustes. Eeltoodu alusel, on võimalik asuda seisukohale, et kindlustuspraktika kohaselt ei kuulu üleujutusest tingitud kahju garantiiperioodil hüvitamisele, seega ei ole võimalik väita, et XxxxAS-i kahju hüvitamisest keelduva otsuse vaidlustamine oleks olnud perspektiivikas. Kohus nõustub siinkohal hagejaga selles, et isegi kui oleks olnud võimalik tugineda kindlustuspoliisis toodud nn üleujutuse klauslile, siis ka sellisel juhul oleks kindlustusandja otsuse vaidlustamine olnud perspektiivitu. Seda põhjusel, et seltsingul ei olnud usaldusväärseid andmeid sademete hulga kohta kindlustuskohas. Poliisi üleujutuse klauslile tuginemine oleks eeldanud sademete hulga ja tuule kiiruse tõendamist vahetult kindlustuskohas. Hagejal olid üksnes Pihkva ilmajaama andmed, mis ei oleks tõendanud sademete hulka vahetult kindlustuskohas, kuna Pihkva ilmajaama andmed ei olnud usaldusväärseks tõendiks sademete hulga kohta Xxxx piiripunktis (vahe on umbes 70 km) (tl 91, 105-108 III kd) ning Eesti lähima ehk Võru ilmajaama andmete kohaselt oli sademete hulk samal

kuupäeval 0 (tl 157 IV kd). Kuivõrd tõendeid täpse sademete hulga kohta kindlustuskohas ei olnud, ei ole põhjust väita, et ka poliisis toodud nn üleujutuse sättele tuginemine oleks olnud perspektiivikas. Kindlustusandja on leidnud ka, et tegemist ei olnud ehitusveaga, mis p 6.2.2.1 alusel võimaldaks kahju hüvitamist. Xxxx05.11.2013 e-kirjaga koostoimes inseneri kirjadega on tuvastatud, et XXXX heitis ette puudusi projektis (tl 118-121 II kd, tl 51-84 I kd, tl 52-53, 53-55 II kd, tl 109, tl 115-117, 141142 III kd). Kuna olemasolevate materjalide pinnalt ei heitnud XXXX ette ehitusviga, vaid puudusi projektis; XxxxAS-i kindlustustingimuste p 6.2.2.1 p 2 kohaselt kuulus laiendatud garantiiperioodil hüvitamisele kitsalt ehitustööde veast tingitud kahju ning p 6.2.2.2 kolmandas alapunktis on välistus kahju hüvitamiseks, kui kahju on põhjustatud veast projektis, plaanis või spetsifikatsioonis (kusjuures kindlustustingimustes on tehtud selgelt vahet ehitustööde veal ja projekteerimisveal), siis ei ole võimalik ka sel alusel väita, et XxxxAS-i kahju hüvitamisest keelduva otsuse vaidlustamine oleks olnud perspektiivikas. Kokkuvõtvalt puudub eelnevast tulenevalt alus VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaldamiseks. Ei ole võimalik väita, et XxxxAS-i vastu nõude esitamine oleks seltsingule tekkinud kahju vähendanud. Asjaolu, et hageja juhtivseltsinglasena ja/või kindlustuslepingu poolena oleks pidanud kindlustusandja otsuse vaidlustama, ei ole kohtu hinnangul eelolevaid põhjendusi silmas pidades, relevantne. Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaldamiseks käesoleval juhul alused puuduvad ning hagejal on õigus nõuda kostjalt mullatööde kogukulude koosseisus ka juunis 2013.a. tekkinud vihmakahjude kõrvaldamiseks tehtud kulude hüvitamist.

Hageja on hagi kohtusse esitanud 16. märtsil 2014. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised põhivõlgnevuselt (205 309, 86 eurolt) seadusjärgses määras alates 16.03.2014 kuni 17.05.2017 summas 52 568, 75 eurot ning alates 18.05.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.