Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

pärast lahendi jõustumist. Kohtuotsuse õiguslik põhjendus Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamatajätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud elektrienergia ostu-müügiga, s.o kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.2002. a kehtinud seaduste [eelkõige Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) vastavate sätete] kohaldamist. Kuni 01.07.2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 91 lg 1 alusel võivad pooled tehingu teha mis tahes vormis või kokku leppida, mis vormis tuleb tehing teha, kui seaduses ei sätestata tehingu kohustuslikku vormi. TsÜS § 61 lg 1 järgi tehingus on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses ja TsÜS § 62 lg 3 järgi kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tehingu tegemise tahet. TsK § 242 lg 1 kohaselt ostu-müügi lepingu järgi kohustub müüja vara üle andma ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. TsK § 249 kui ostja, rikkudes lepingut, keeldub ostetud asja vastu võtmast või selle eest kindlaksmääratud hinda tasumast, on müüjal õigus nõuda asja vastuvõtmist ostja poolt ja kindlaksmääratud hinna tasumist, samuti täitmise viivitamisega tekitatud kahjude hüvitamist või keelduda lepingu täitmisest ja nõuda kahjude hüvitamist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 3988,20 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta täielikult kostja kanda.

TsMS §-st 174 tulenevalt on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest. Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.