Tsiviilasi nr 2-06-32496 Koopia
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2006. a Jõgeva kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-06-32496
Tsiviilasi
AS EMT hagi Jxxxx Lxxx vastu võlgnevuse 655 krooni ja viivise 654 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS EMT (registrikood xxxxxxxx; asukoht Valge 16, Tallinn 19095) Hageja esindaja: Helena Purga, Lindorff Eesti AS Kostja: Jxxxx Lxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostja ärakuulamine 14.12.2006
AS EMT hagi Jxxxx Lxxx vastu rahuldada. Mõista välja Jxxxx Lxxxxxx AS EMT kasuks 1309 (üks tuhat kolmsada üheksa) krooni võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 655 krooni moodustab põhivõlg ja 654 krooni viivis. Menetluskulude jaotus: Kõik kohtukulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 8. detsembriks 2006.a. Hagimaterjalid on kostja 17.11.2006.a. isiklikult vastu võtnud, kuid hagile vastanud ei ole. Kohus on määranud asja lahendamiseks kirjalikus menetluses vastavalt hagis sisalduvale ettepanekule. Kohus menetleb asja lihtsustatud korras ja teatas lg.2 kohaselt kostjale, et tal on 1 (3)
võimalus ära kuulatud saada. Kostja ilmus ärakuulamisele 14.12.2006 ja selgitas, et ta ei ole nõus maksma nii suurt summat, kuna tal oli tellitud limiit 800 krooni. Lepingu sõlmimisel ka öeldi, et üle 800 krooni helistada ei saa. Kuid juba 10 päeva pärast tuli arve 1700 krooni. Ta helistas sõpradele. Kostja arvates on võlg tekkinud EMT enda hooletusest – et ta numbrit ei sulgenud kui 800 krooni täis sai. Kostja maksis ära 800 krooni ja rohkem ei maksnud. Kostja ise kõnede üle arvet ei pidanud ja lootis, et EMT sulgeb arve kui 800 krooni täis saab. Kohus teavitas hagejat kostja seisukohtadest ja andis hagejale võimaluse vastata. Hageja vastas, et võlgnevuse tekkimise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse määrus 04.12.2000 nr . 398 ja selle § 7 lg.9 kohaselt võis klient arve suurust vaidlustada kuni ühe aasta jooksul arvates arve saamisest. Kostja on nüüdseks kaotanud õiguse tasu suurust vaidlustada. Sisulisest aspektist: hagejal oli õigus teenuste osutamist piirata, aga mitte kohustus (sideteenuste osutamise tingimuste p.5.5). Kostja on teenuseid kasutanud ja tal tuleb selle eest ka tasuda. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele; VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Poolte vahel on müügileping, millega hageja on müünud kostjale õiguse kasutada oma mobiiltelefonivõrku ja selle kaudu pakutavaid telekommunikatsiooniteenuseid. Selline suhe reguleeritakse VÕS § 208 lg.3 alusel. Kostja on kasutanud mobiilsideteenust ja helistanud erinevatesse kõnevõrkudesse ja kasutanud sõnumiteenust märtsikuus 2002 kokku 1155 krooni ulatuses(tl.8-10). Hageja on esitanud võlanõude 655 krooni ulatuses. Kostjale on kehtestatud liitumislepingu sõlmimisel erikrediidilimiit 800 krooni (tl.7), mis üldtingimuste p.1.2. mõttes tähendab rahalist piirsummat, milleni klient võib kasutada EMT teenuseid võlgu ühe kalendrikuu jooksul. Kostjale on võimaldatud teenuste kasutamist 1126 krooni eest, s.t. peaaegu 300 krooni eest rohkem, kui erikrediidilimiit võimaldanuks. See ei õigusta kostjal kasutatud teenuste eest mittetasumist. Kasutatud teenuste eest tasumise näeb ette nii pooltevaheline leping, pooltevahelise õigussuhte liik-ostu-müügi leping, mida reguleerib VÕS § 208 lg.3 kui ka VÕS § 76, mis kohustab isikut täitma kohustust vastavalt lepingule või seaduse. Kostja on jätnud kohustuse täitmata ja seega rikkunud kohustust (VÕS § 100). Hageja poolt esitatud nõue tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi tervikuna, seega tuleb menetluskulud kanda täies ulatuses kostjal. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus lähtub otsuse tegemisel VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 208 lg.1, lg.3, TsMS § 138 lg 2; § 139, § 143 p 4; § 162 lg 1; ; § 442 lg 1, lg 2, lg 4, lg 6,; § 436.
Kohtunik: / allkiri / Koopia õige . kohtunik : 2 (3)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.