Tsiviilasi nr 2-06-20778
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Paluoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. detsember 2006.a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-20778
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi Lxxxxx Uxxxxxxx vastu 40212.75 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS (registrikood xxxxxxxxx asukoht Rüütli 23 Tartu 51006); Hageja esindaja: Artur Maljukov Kostja: Lxxxxx Uxxxxxxx (xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx )
Kohtuistungi toimumise aeg
02.11.2006.a. ja 12.12.2006.a.
Hagi rahuldada. Välja mõista Lxxxxx Uxxxxxxxxx Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks 40212.75 (nelikümmend tuhat kakssada kaksteist) krooni ja 75 senti võlgnevuse katteks. Sissenõutavast summast 23700.18 krooni moodustab tagastamata krediidisumma; 5197.73 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 939.49 krooni viivis; 4740.04 krooni leppetrahv; 4435.29 krooni kahjuhüvitis ja 1200 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Kohtuotsus on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus: Jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Mõista välja Lxxxxx Uxxxxxxxxx 1500 krooni Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks tasutud riigilõivu katteks. Mõista välja Lxxxxx Uxxxxxxxxx 59.40 krooni riigi tuludesse (Rahandusministeerium, konto nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874) menetlusdokumentide kättetoimetamise kulude katteks.
1 (3)
Balti Investeeringute Grupi Pank AS on 04.068.2006.a. esitanud kohtule hagiavalduse Lxxxxx Uxxxxxxx vastu 40212.75 krooni nõudes. 02.11.2006.a. kuulas kohus kohtuistungil kostja ära (tl.38-39). Kostja Lxxxxx Uxxxxxxxxtunnistab, et on saanud hagejalt laenu ja kulutas selle ära. Ta on midagi mõne korra ka tagasi maksnud, kuid lepingu järgi pole maksnud. Käis hageja kontoris ja soovis tagastamistähtaega pikendada, kuid ei saanud kokkuleppele. Kostja arvates võiks hageja pool aastat oodata, kuni kostja tööle läheb. Praegu on tal just laps sündinud. Kostja ei oska öelda, milline peaks tagasimakstav summa olema, ta saab aru, et praegu on nõue suurem kui oli võetud laen. Kohus tegi kostjale ettepaneku pöörduda hageja poole võla tasumise osas kokkuleppe sõlmimiseks. Järgmine kohtuistung määratakse nii, et kostjale jääks aega hagejaga kokkulepet sõlmida 12.12.2006.a. määratud kohtuistungil osales hageja esindaja. Kostja on kohtukutse 08.11.2006.a. kätte saanud, kuid kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumist takistavast mõjuvast põhjusest. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Pärast eelmist kohtuistungit ei ole kostja hageja poole pöördunud ega ka midagi tasunud. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud asja arutamiseks määratud kohtuistungile ega teatanud midagi asjakohast. TsMS § 444 lg 1 alusel võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas märgitakse üksnes otsuse õiguslik põhjendus. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping 05.12.2005.a (tl.8-19). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma krediiti või laenu. Hageja andis kostjale krediiti 15 000 krooni ja seejärel suurendas antavat krediidisummat 10000 krooni võrra (tl.13). Kostja rikkus lepingut jättes osamaksed tasumata. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist; VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi võib võlausaldaja võlgniku kohustuste rikkumise korral nõuda võlgnikult tema kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 113 lg 1 kohaselt ka viivist. VÕS § 158 lg 1 ja lepingu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Pooled on lepingus kokku leppinud ka intressi tasumises ja võla sissenõudmisega seotud kulude 2 (3)
hüvitamises. VÕS § 115 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse võlgniku poolt kohustuse rikkumisel, nõuda koos kohustuse täitmisega võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju muuhulgas saamata jäänud tulu ning lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja pole esitanud mõistlikke vastuväiteid ega põhjendusi krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigustamiseks ega taotlusi kohustuse täitmise tagamise vahendite kasutamise piiramiseks. Hageja nõue tuleb rahuldada kogu ulatuses. Kohus rahuldab nõude tagaseljaotsusega vastavalt hageja taotlusele ja tagamaks kostjale võimaluse menetluse taastamiseks TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus lahendas asja kostja kahjuks, siis tuleb kohtukulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Käesolevaks ajaks on menetluskuluks hageja tasutud riigilõiv 1500 krooni (tl.26), mis on võimalik välja mõista käesoleva otsusega.
Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.