Kohtulahend

A&O TASKUTTMIK sisalduva tähise „A&O“ kaubamärgi mittekaitstavaks osaks määramiseks klassides 16, 35 ja 41 ning kaubamärgi A&O kehtetuks tunnistamiseks klassis

saamata jäänud tulu arvestuse aluseks summa, mida kostja oleks pidanud hagejale viimase väitel litsentsitasu näol maksma juhul, kui ta oleks raamatu „Puutöö A & O” väljaandmiseks hageja luba küsinud. Seega on hageja ühe nõude sisuks „Puutöö A & O” müümise välistamine, teise nõude sisuks aga müümise eest litsentsitasu saamine. Ainus võimalus teineteist välistavaid nõudeid seaduslikuna käsitleda oleks nende käsitlemine selliselt, et hageja soovib saada litsentsitasuga võrduvat kahjuhüvitist juba müüdud „Puutöö A & O” eksemplaride eest ning nõuab seni turustamata eksemplaride hävitamist. Sellisel juhul peaks hageja aga põhjendama, miks oleks „Puutöö A & O” tiraaži osalise müügi eest nõutav saamata jäänud tulu sama suur kui litsentsitasu, mida hageja soovis saada kogu tiraaži turustamise eest. „Puutöö A & O” müügi jätkuv lubamine ei takista kostjalt „Puutöö A & O” müügi eest litsentsitasuga võrdse kahjuhüvitise saamist, s.o. hageja tegelikuks huviks oleva nõude rahuldamist juhul, kui lõplik kohtuotsus käesolevas asjas tehakse hageja kasuks. Veelgi enam, „Puutöö A & O” müügi jätkuv lubamine on hagiavalduse resolutiivosa punktis 4 esitatud nõude täies ulatuses rahuldamise vältimatuks eeltingimuseks. Juhul, kui „Puutöö A & O” müük peatatakse kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas, puudub alus hageja saamata jäänud tulu arvutamisel võtta arvesse „Puutöö A & O” eksemplare, mis jäävad müümata. Arusaamatuks jäävad hagi tagamise avalduse sisulised motiivid ja eesmärk. Hagi tagamine kahjustab mitte üksnes kostja ning menetlusosalisteks mitte olevate kolmandate isikute huve ja piirab nende õigusi, vaid on kahjulik ka hagejale endale. Hagiavaldus esitati tänaseks ligi 8 kuud tagasi. Kogu selle aja jooksul oli hageja Tdlik „Puutöö A & O” müügist, kuid ei pidanud vajalikuks hagi tagamise avalduse esitamist. See kinnitab täiendavalt, et hageja huvi ei ole mittevaraliste õiguste tagamine (kaubamärgi õigustamatu kasutamise lõpetamine), vaid varaliste õiguste teostamine (tasu saamine kaubamärgi kasutamise eest). Seetõttu „Puutöö A & O” müügi peatamise taotlemine olukorras, kus hageja on Tdlik sellest, et suurem osa tiraažist on juba maha müüdud, ei oma mitte ühtegi kostjale mõistetavat eesmärki. „Puutöö A & O” arestimine on kostjale ja kolmandatele isikutele põhjendamatult koormav ning ole proportsionaalne hagi tagamise ebaselge eesmärgiga. Kostja ei ole varem kuulnud mitte ühestki juhtumist, kus kaubamärgis sisalduva üldkeelse väljendi kasutamist võõrkeelse trükise pealkirja tõlkimisel peetaks kaubamärgiõiguste rikkumiseks. Vaidlusaluse trükise „Puutöö A & O” näol on tegemist tõlkega ingliskeelsest trükisest „The Seven Essential of Woodworking”. Seega väljend „A & O” esineb trükise kaanel osana ingliskeelse pealkirja tõlkest. Hagiavalduse põhjendused on taandatavad seisukohale, et kostja oleks pidanud poolt ingliskeelse trükise pealkirja „The Seven Essential of Woodworking” tõlkima kuidagi teisiti kui „Puutöö A &O”. Nimetatud nõue on vastuolus KaMS § 16 sätestatuga, mistõttu ilmselge ei ole mitte hageja õiguste rikkumine, vaid hageja nõude alusetus. Samuti tuleb juhtida tähelepanu sellele, et klassis 16 (trükitooted, trükised, raamatud) on registreeritud üksnes kaubamärk „A & O taskuTtmik”, mitte aga kaubamärk „A & O”, mistõttu viimane ei saa olla kaubamärgiks, millest tulenevaid õigusi tõlkeväljaanne „Puutöö A & O” rikub. Kaubamärgi „A & O taskuTtmik” osas on kostja esitanud vastuhagi, millega nõuab väljendi „A & O” määramist kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. „Puutöö A & O” puhul on tegemist käsiraamatuga, mida kasutavad abiõpikuna väga paljud Eesti koolid. Tellimuste esitamine nii suuliselt kui kirjalikult jätkub tänaseni. Hagi tagamisega on kostja seega vahetult kooliaasta alguses asetatud olukorda, kus tal ei ole võimalik täita koolide poolt juba esitatud ning kindlasti veel esitatavaid tellimusi. Seega puudutab hagi tagamine mitte üksnes kostjat ning „Puutöö A & O” hulgi- ja jaemüüjaid, vaid muuhulgas ka koole, kel ei ole võimalik tööõpetuse tundides kasutada soovitud õppematerjale. Sellest tulenevalt võib saada kahjustatud kostja kui haridusasutuste pikaajalise ja usaldusväärse partneri maine. Kuna eeltoodust nähtuvalt puudub hagejal tegelikult sisuline huvi „Puutöö A & O” müügilt

kõrvaldamise vastu, jääb paraku mulje, et nimetatud trükise kooliaasta algusele ajastatud arestimise ainsaks eesmärgiks ongi kostjale kahju tekitamine. Kostja on järjepidevalt tegutsenud juba alates 1988. aastat, alates 1992. a. on tegeldud kirjastamisega ning täna kuulutakse vaieldamatult Ttmekirjastuste paremikku. Kostjal puuduvad maksuvõlad, 2005. a. käive oli 25 miljonit krooni ning 2006. a. käive peaks kujunema ligi 30 miljoni krooni suuruseks. Eeltoodut arvestades ei saa tekkida põhjendatud kahtlusi selles, et kostja on olemas ja maksevõimeline ka hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumise päeval ning võimeline tasuma kahju hüvitamise nõude juhul, kui kohus peaks tõepoolest leidma, et kirjastajad on kohustatud võõrkeelsete teoste pealkirjade tõlkimisel mitte kasutama selliseid üldkeele sõnu ja väljendeid, mis sisalduvad registreeritud kaubamärkides. Hageja esitas 11. septembril 2006.a vastuse määruskaebusele. Vastuse kohaselt vaidleb EE määruskaebusele vastu ning peab seda põhjendamatuks. Määruskaebus sisaldab peamiselt selle esitaja emotsionaalseid ning kohut eksitavaid väiteid. Määruskaebuses on seatud peamine rõhk pooltevahelise vaidluse sisule, kuid määruskaebuse esitaja ei ole ilmselt mõistnud, et hagi tagamise küsimuse lahendamisel kohus asja sisuliselt ei otsusta. Samuti jääb määruskaebuse esitaja väidetest mulje, et kaebuse esitaja ei ole mõistnud õiguskaitsevahendite sisu, mida kaubamärgiomanik ainuõiguste rikkumisel kasutada saab. Kohut eksitavalt on määruskaebuse esitaja jätnud täielikult tähelepanuta hagiavalduse kõige olulisema hageja nõude. Nimelt on hageja eeskätt taotlenud tema kaubamärgiomaniku õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist ja igasuguse tähise „A&O” kasutamise lõpetamist raamatutel kostja poolt. See on hageja peamiseks ja kõige olulisemaks nõudeks, millele lisaks on hageja esitanud hagiavalduses muud nõuded. KaMS § 57 lõike 1 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu õiguserikkumise lõpetamiseks ja tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud varalise kahju, sealhulgas saamata jäänud tulu, ja moraalse kahju hüvitamiseks. Kaubamärgiomaniku täiendavad kaitsenõuded sätestab KaMS § 58, mille kohaselt kui kaubamärgiomanik on esitanud ainuõiguste kaitse hagi, võib ta nõuda õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud kaupade hävitamist, kui kaupade õigusvastast iseloomu ei ole võimalik ja otstarbekam muul viisil kõrvaldada. Võlaõigusseaduse § 127 lõige 6 sätestab sõnaselgelt, et kui kahju hüvitamist nõutakse tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Antud juhul on kostja kasutanud ilma loata hageja tuntud kaubamärki. Õiguserikkumist ei ole antud juhul võimalik lõplikult kõrvaldada ilma õigusvastaselt kaubamärgiga tähistatud raamatute hävitamiseta. Hagiavalduses esitatud nõuded ei ole omavahel vastuolus, vaid tuginevad selgelt seadusele ning intellektuaalse omandi õiguskaitse loogikale. Erinevalt tavalisest omandist ei ole intellektuaalse omandi õiguse rikkumist võimalik kõrvaldada valduse taastamise kaudu: intellektuaalse omandi õiguste kaitseobjektid on kehatud ning intellektuaalse omandi õigusi saab tõhusalt kaitsta vaid KaMS-s ja autoriõiguse seaduses selleks antud õiguslike meetmetega. Kostja sisulised vastuväited kaubamärgiomaniku nõude õigustatuse kohta palub hageja jätta tähelepanuta. Asjaolu, kas hageja oleks pidanud esitama hagi tagamise avalduse koheselt pärast hagiavalduse esitamist, ei tingi hagi tagamise määruse tühistamist. Tsiviilasja toimikus olevatest materjalidest nähtub, et kuni hagi tagamise taotluse esitamiseni tegi hageja kõik endast sõltuva, et välja selgitada, kui suur osa raamatu „Puutöö A&O” eksemplaridest on müüdud ja kui suur osa müümata. Vastavaid andmeid esitas kostja (vaatamata kohtu nõudmistele) eksitavalt ja ebaselgelt, mis lõppkokkuvõttes tingiski hagi tagamise taotluse

esitamise. Juhul, kui aga oleks selgunud, et raamatu „Puutöö A&O” kõik eksemplarid on juba müüdud, ei oleks üldse olnud alust vastavasisulise hagi tagamise taotluse esitamiseks. Millisel viisil rikuks raamatute arestimine ehk kohtumenetluse toimumise ajaks nende võõrandamise keelamine kolmandate isikute õigusi, on määruskaebuses jäetud selgitamata ja tõendamata. Määruskaebusele lisatud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tellimiskirjast ei nähtu, et tellija oleks raamatute eest juba tasunud või et raamatute mittesaamine tingiks õppetegevuse seiskumise, nagu on üritanud väita kostja. Kostja on viidanud TsMS §-le 141 lõikele 1 ning on kohtule ette heitnud kautsjoni määramata jätmist. Antud juhul ei ole kohus taganud rahalist nõuet. Rahalise nõude ehk kahju hüvitise nõude tagamiseks hageja avaldust esitanud ei ole. Maakohus tühistas 14. septembri 2006.a määrusega 31. augusti 2006.a hagi tagamise määruse ja kohustas hagejat tasuma hagi tagamise kautsjoni. Hageja tasus tähtaegselt hagi tagamise kautsjoni 1180 krooni ja taotles 29. augusti 2006.a hagi tagamise taotluse rahuldamist. Esimese astme kohtu määrus

Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei saa võtta arvesse kostja hinnangut hageja tegelikele soovidele hagi esitamisel. Lähtuda saab hageja hagiavalduses esitatud nõuetest. Kahju hüvitamine ei ole olnud hageja ainus nõue. Hageja kaubamärgiseadusest tulenevateks nõueteks on: kohustada kostjat lõpetama hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi rikkuv tegevus ja igasugune tähise „A&O“ kasutamine raamatute (sealhulgas Ttmeteoste) ja teiste trükiste avaldamisel, müügiks pakkumisel, ladustamisel ja reklaamimisel; hävitada kõik seni tarbijale müümata jäänud raamatu „Puutöö A&O“ eksemplarid ning mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tuluna kahju 23.600 krooni. Hagi tagamise taotlust tuleb pidada põhjendatuks, kuna raamatute müügi korral lõpptarbijale võib hagi võimalikul rahuldamisel olla kohtuotsuse täitmine raskendatud või isegi võimatu. Kostja valduses olevate raamatute „Puutöö A&O“, samuti kostja poolt hulgimüüjatele või hulgimüüjate poolt jaemüüjatele üle antud, kuid seni lõpptarbijatele müümata eksemplaride arestimine on käesoleva tsiviilasja menetlemisel proportsionaalne ja efektiivne hagi tagamise abinõu. Nimetatud raamatute arestimisest keeldumise põhjuseks ei saa pidada asjaolu, et kostja on hagi võimaliku rahuldamise korral võimeline maksma hagejale kahju hüvitist. TsMS § 378 lõike 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Hagi tagamine ei ole kostjale põhjendamatult koormav, sest hagi tagamiseks valitud vahend ei piira kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Kuna hagi rahuldava kohtuotsuse täitmise puhul tuleb hävitada kõik seni tarbijatele müümata jäänud raamatu „Puutöö A&O“ eksemplarid, ei ole nimetatud raamatute arestimine kostjat rohkem piirav. Määruskaebus AS T esitas Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja jätta rahuldamata hagi tagamise taotluse. Hageja nõuab hagiavalduse punktis 3 kõigi seni tarbijatele müümata jäänud raamatu „Puutöö A&O“ eksemplaride hävitamist ja punktis 4 saamata jäänud tuluna 23.600 krooni väljamõistmist. Nimetatud nõuded on omavahel vastuolus. Ühe nõude sisuks on „Puutöö A&O“ müümise välistamine, teise nõude sisuks aga müümise eest litsentsitasu saamine. Ainus võimalus teineteist välistavaid nõudeid seaduslikult käsitleda oleks nende käsitlemine selliselt, et hageja soovib saada litsentsitasuga võrduvat kahjuhüvitist juba müüdud „Puutöö A&O“ eksemplaride eest ja nõuab seni turustamata eksemplaride hävitamist. Sellisel juhul peaks hageja põhjendama, miks oleks „Puutöö A&O“ tiraaži osalise müügi eest nõutav saamata jäänud tulu sama suur kui litsentsitasu, mida hageja soovib saada kogu tiraaži turustamise eest. Hageja tegelikuks huviks on „Puutöö A&O“ müügi eest litsentsitasu saamine mitte selle müügilt kõrvaldamine. Ühe ja sama piraattoote eksemplari suhtes ei saa samaaegselt nõuda hävitamist ja saamata jäänud tulu väljamõistmist. Hävitatud eksemplari eest ei ole võimalik tulu saada ega seda kellegi kasuks välja mõista. Samas on võimalik saada saamata jäänud tulu piraattoodete tiraaži juba müüdud eksemplaride eest ning hävitada tiraaži müümata jäänud eksemplarid. „Puutöö A&O“ müügi jätkuv lubamine ei takista kostjalt müügi eest litsentsitasuga võrdse kahjuhüvitise saamist, st. hageja tegelikuks huviks oleva nõude rahuldamist juhul, kui lõplik kohtuotsus käesolevas asjas tehakse hageja kasuks. „Puutöö A&O“ müügi jätkuv lubamine on hagiavalduse punktis 4 esitatud nõude rahuldamiseks vältimatu eeltingimus. Juhul, kui „Puutöö A&O“ müük peatatakse kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas asjas, puudub alus hageja saamata jäänud tulu arvutamisel võtta arvesse „Puutöö A&O“ eksemplare, mis jäävad müümata.

Hagi tagamine kahjustab nii kostja ja kolmandate isikute huvisid ja piirab nende õigusi kui on ka kahjulik hagejale endale. Hageja on hagi tagamise avalduse esitamisega viivitanud põhjendusel, et vajalik oli selgitada, kui palju „Puutöö A&O“ eksemplare on juba müüdud ja kui palju mitte. „Puutöö A&O“ müügi peatamise taotlemine olukorras, kus suurem osa tiraažist on juba maha müüdud, ei oma mitte ühtegi kostjale mõistetavat eesmärki. „Puutöö A&O“ müümata eksemplaride arestimine piirab intensiivselt kõigi isikute õigusi, kes heauskselt nimetatud trükist müüvad, arestimine on põhjendamatult koormav ning ei ole proportsionaalne hagi tagamise ebaselge eesmärgiga. Hageja kaubamärgiõiguse rikkumine ei ole ilmne, vaid hagiavalduse näol on tegemist suhteliselt pretsedenditu kaubamärgiõiguse kuritarvitamisega. Kostja ei ole varem kuulnud mitte ühestki juhtumist, kus kaubamärgis sisalduva üldkeelse väljendi kasutamist võõrkeelse trükise pealkirja tõlkimisel peetaks kaubamärgiõiguste rikkumiseks. Vaidlusaluse trükise „Puutöö A & O” näol on tegemist tõlkega ingliskeelsest trükisest „The Seven Essential of Woodworking”. Seega väljend „A & O” esineb trükise kaanel osana ingliskeelse pealkirja tõlkest. Hagiavalduse põhjendused on taandatavad seisukohale, et kostja oleks pidanud poolt ingliskeelse trükise pealkirja „The Seven Essential of Woodworking” tõlkima kuidagi teisiti kui „Puutöö A &O”. Nimetatud nõue on vastuolus KaMS § 16 sätestatuga, mistõttu ilmselge ei ole mitte hageja õiguste rikkumine, vaid hageja nõude alusetus. Samuti tuleb juhtida tähelepanu sellele, et klassis 16 (trükitooted, trükised, raamatud) on registreeritud üksnes kaubamärk „A & O taskuTtmik”, mitte aga kaubamärk „A & O”, mistõttu viimane ei saa olla kaubamärgiks, millest tulenevaid õigusi tõlkeväljaanne „Puutöö A & O” rikub. Kaubamärgi „A & O taskuTtmik” osas on kostja esitanud vastuhagi, millega nõuab väljendi „A & O” määramist kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. TsMS § 377 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotluse hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamine ei tohi olla kostjale põhjendamatult koormav. Hagi tagamise vahendite rakendamine ei ole proportsionaalne juhul, kui nende vahendite rakendamise ainsaks eesmärgiks hageja poolt on kostjale kahju tekitamine. Käesoleval juhul puudub kahtlus selles, et pärast hageja kasuks tehtud kohtuotsuse jõustumist on kostja võimeline tasuma hagejale kahjutasu müüdud raamatutelt saamata jäänud tulu hüvituseks. Hageja seisukoht Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuses jääb selgusetuks, milliste tõendite alusel on kaebaja jõudnud seisukohale, et hageja huviks on vaid hageja „Puutöö A & O” tiraaži müümise eest litsentsitasu saamine. Hageja kõige olulisema nõude, et hageja kui kaubamärgi omaniku õigusi rikkuv tegevus lõpetataks ja igasuguse tähise „A & O“ kasutamine lõpetataks, on kostja jätnud täielikult tähelepanuta. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille kohaselt oleks hageja nõue (hävitada müümata raamatute eksemplarid) täidetav ka siis, kui kõik raamatute eksemplarid oleksid kohtuotsuse jõustumise päevaks juba müüdud tarbijatele. Hagiavalduses esitatud nõuded ei ole omavahel vastuolus vaid tuginevad selgelt seadusele ning intellektuaalse omandi õiguskaitse loogikale. Intellektuaalse omandi õiguste rikkumisel on täiesti tavapärane, et õiguste omanik nõuab samaaegselt nii talle tekitatud kahju hüvitamist kui ka tema õigusi rikkuva kauba hävitamist ning seejuures ei ole tegemist sugugi vastuoluliste nõuetega. Kahju hüvitamise maksmine õigusrikkuja poolt ei anna veel talle luba ehk litsentsi õiguste objekti (kaubamärgi või autoriõigustega kaitstud teose) kasutamiseks. Hagejale ei kuulu mitte üksnes kaubamärk „A & O TaskuTtmik“ vaid ka sõnaline kaubamärk „A & O“. Kostja on kasutanud kaubamärki isegi visuaalselt samal kujul nagu on

kaubamärgi omanik ise aastakümneid oma kaubamärki kasutanud. Väljendi „Seven essentials of woodworking“ õigeks tõlkeks eesti keelde oleks olnud „Puutöö seitse põhitõde“. Määruskaebuses on jäetud selgitamata ja tõendamata, millisel moel tekitaks raamatute arestimine ehk kohtumenetluse ajaks nende võõrandamise keelamine määruskaebuse esitajale kahju. Hagi tagamiseks ei ole arestitud kostja varasid ega pangakontot rahalise nõude tagamiseks vaid kohus on arestinud kauba, millele on intellektuaalse omandi õiguse rikkumise kahtlus. Kostja on jätkanud aktiivselt kaubamärgiomaniku ainuõigusi rikkuvate raamatute müüki. Tarbijaid on raamatute müümisega juba eksitatud, sest tarbijad seostavad tähisega „A & O“ tähistatud Ttmikke neile aastakümneid hästi tuntud Eesti Entsüklopeedia Ttmikega. Kui kohtuotsuse jõustumise päevaks oleksid kõik raamatud tarbijatele juba müüdud, ei oleks kohtuotsust võimalik täita. Edasine menetluse käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis kaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg. 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 377 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lõikest 2 tulenevalt võib kohus autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumisele tugineva hagi tagamiseks arestida muu hulgas ka kauba, mille puhul on intellektuaalse omandi õiguse rikkumise kahtlus või kohustada sellise kauba välja andma, takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist. Hageja on esitanud haginõude, milles palub kohustada kostjat lõpetama hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi rikkuv tegevus ja igasugune tähise „A & O“ kasutamise raamatute, sh. Ttmeteoste ja teiste trükiste avaldamisel, müügiks pakkumisel, ladustamisel ja reklaamimisel. Samuti palub hageja hävitada kõik seni tarbijatele müümata jäänud raamatu „Puutöö A & O” eksemplarid ning mõista välja hageja kasuks saamata jäänud tuluna kahju summas 23.600 krooni. Maakohtu määrusega on hagi tagamiseks arestitud kostja valduses olevate raamatute „Puutöö A&O“, samuti kostja poolt hulgimüüjatele, sealhulgas hulgimüüjatele RR AS, AS A ning T OÜ või hulgimüüjate poolt jaemüüjatele üle antud, kuid seni lõpptarbijatele müümata eksemplarid. Hagi tagamise taotluse asjaoludest lähtuvalt on maakohus õigesti leidnud, et hagi tagamine on vajalik hageja nõuete, sealhulgas kaubamärgi omaniku ainuõigusi rikkuva tegevuse lõpetamise, võimaliku rahuldamise korral nende täitmise tagamiseks. Hageja esitatud nõuetes ei ole vastuolu ning nõuded ei ole teineteist välistavad. Kaubamärgiseaduse § 57 lõike 1 kohaselt võib kaubamärgiomanik esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu nõudes õigusrikkumise lõpetamist ning varalise ja moraalse kahju hüvitamist. Täiendavalt saab nõuda (KamS § 58) õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud kaupade hävitamist. Kaubamärgi ainuomaniku õigusi ei ole võimalik nõuete kohaselt kaitsta, kui õigusrikkumise aluseks olevad teosed on juba jõudnud edasimüüjate kaudu tarbijateni. Hagi tagamiseks on hagejal võimalik esitada taotlust kogu menetlusaja jooksul. Asjaolu, et hageja on palunud hagi tagada kaheksa kuud peale hagi maakohtu menetlusse võtmist, ei saa olla aluseks hagi tagamata jätmiseks või maakohtu määruse tühistamiseks. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks viivitanud hagi tagamise taotlemisega pahatahtlikult ning lähtudes soovist tekitada kostjale kahju seoses kauba arestimisega. Samuti ei nähtu

määruskaebusest, milles konkreetselt võiks arvatav kostjale tekkiv kahju seisneda. TsMS § 391 sätestab võimaluse nõuda seoses hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju hüvitamist hagi tagamist taotlenud poolelt ning TsMS § 141 lõike 1 kohaselt on hageja tasunud hagi tagamise kautsjonina 5% hagi tagamisega taotletu harilikust väärtusest. Seega leiab ringkonnakohus, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

Urmas Reinola kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.