Muud › Muud hagiasjad

tarbijatele mulje, nagu eksisteeriks kostja ja hageja vahel ärisuhe ning nagu vastaks antud tähisega varustatud raamat samadele nõuetele nagu hageja oma tooted. Hageja on seisukohal, et KaMS § 16 tuleb tõlgendada koos sama seaduse § 14 lg 1, mis keelab üheselt kaubamärgi kasutamise nende kaupade suhtes, mis on identsed või samaliigilised kaupadega, milliste suhtes kaubamärk on registreeritud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt või kaubamärgi assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. KaMS § 16 lg 1 p 3 puhul on tegemist juhusega, kus tarbija poolt äravahetamist ei toimu ega saagi toimuda. Hageja märgib, et õiguserikkumise kui fakti teadlikku ja tahtlikku toimepanekut ei ole kostja antud asja menetluse kestel kordagi eitanud. Hageja nõuab oma hagiavalduses kostjalt hageja kaubamärgi õigusi rikkuva tegevuse lõpetamist ja igasuguse tähise „A&O” kasutamise lõpetamist raamatute ning teiste trükiste avaldamisel, müümisel, müügiks pakkumisel, ladustamisel ja reklaamimisel. Hageja nõuab samuti kõigi raamatu „Puutöö A&O” veel müümata eksemplaride hävitamist ning kahju hüvitamist summas 23 600 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on üldkeele väljendit „A&O” kasutanud ingliskeelse trükise pealkirjaga „The Seven Essentials of Woodworking” tõlkimisel, seega on alus KaMS § 16 lg 1 p 2 kohaldamiseks. Nii kaubamärgi „A&O” kui kaubamärgi „A&O TASKUTEATMIK” puhul on tegemist kombineeritud kaubamärkidega, mis on kaitstavad üksnes konkreetses kujunduses. Kaubamärk „A&O” ei ole registreeritud klassis nr 16 ehk klassis, kus leidis aset väljendi „A&O” kasutus kostja poolt. Hageja ei ole toonud välja punkti, millele tema hagi põhineb. Kostja eeldab, et hageja tugineb KaMS § 14 lg 1 p 2. Nimetatud sätte kohaldatavust hinnates tuleb kohtul võrrelda hageja kaubamärki ja kostja poolt väljendi „A&O” kasutamist tervikuna, s.t. arvestades ka kaubamärgi ülejäänud sõnalist osa ja kujundust. Hageja taotleb keelata kostjal ingliskeelse trükise pealkirja „The Seven Essentials of Woodworking” tõlkimisel kasutada selliseid üldkeele sõnu ja väljendeid, mis sisalduvad registreeritud kaubamärkides. Asjakohatud on hageja väited selle kohta, et kõnealust ingliskeelset pealkirja oleks võimalik ka teisiti tõlkida. Mistahes kaubamärgiõigused ei saa olla aluseks teoste pealkirjade tõlkimise tsenseerimisele, piiramisele või keelamisele. Lisaks tuleb arvestada, et pisut sarnases kontekstis on Euroopa Kohus avalikule huvile viidates juba leidnud, et kaubamärgiõigus ei saa olla aluseks toote funktsionaalsete detailide kuju valiku piiramisel, seda sõltumata asjaolust, kas toote kujule leidub ka alternatiive (vt kohtuasi C299/99 Philips, punktid 77-84). Euroopa Kohtu põhjendused vajadusele hoida toote kuju funktsionaalselt põhjendatud valikud vabana kõigile inseneridele sobib väga hästi põhjendama ka vajadust hoida trükise pealkirja tõlkevalikud vabana kõigile tõlkijatele. Hageja nõuab kõigi seni tarbijatele müümata jäänud raamatu „Puutöö A&O” eksemplaride hävitamist ning saamata jäänud tuluna 23 600 krooni väljamõistmist. Nimetatud nõuded on vastuolus. Hageja ühe nõude sisuks „Puutöö A&O” müümise välistamine, teise nõude sisuks aga müümise eest litsentsitasu saamine. Ühe ja sama eksemplari suhtes ei saa samaaegselt nõuda hävitamist ja saamata jäänud tulu väljamõistmist. Nõue „Puutöö A&O” kõigi eksemplaride hävitamiseks on vastuolus KaMS § 58 lg 1. Nimetatud sätte kohaselt võib kaubamärgiomanik nõuda õigusrikkuja valduses või omandis olevate õigusvastaselt tähistatud

kaupade hävitamist juhul, kui kaupade õigusvastast iseloomu ei ole võimalik ja otstarbekam muul viisil kõrvaldada. Tähist „A & O” saab vaidlusaluselt kaubalt lihtsasti kõrvaldada, asendades trükiste kaaned ja tiitellehed sellistega, kus trükise ingliskeelne pealkiri „The Seven Essentials of Woodworking” on tõlgitud mõnel muul viisil. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud Kostja leidis, et väljendi A & O näol on klassides 16, 35 ja 41 tegemist eristusvõimetu tähisega, mis koosneb üksnes kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest, mida ei ole oluliselt muudetud, ning mille kasutamine keeles ja heauskses äripraktikas on tavapärane. Seega eksisteerivad KaMS § 9 lg 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud ning kostjal on vastavalt KaMS § 52 lg 1 õigus nõuda sellele tähisele antud õiguskaitse kehtetuks tunnistamist. Kaubamärgi A & O TASKUTEATMIK puhul tuleb väljend „A & O” määrata kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Kostja vastuhagi rahuldamine välistab põhihagi rahuldamise. Kostja vastuhagi peamine alus on KaMS § 9 lg 1 p 3. Arvestades Euroopa Kohtu praktikat, mille kohaselt kaubamärgi registreerimisest keeldumise ühe aluse olemasolu tuvastamisel puudub vajadus tuvastada teiste aluste olemasolu, palub kostja kontrollida KaMS § 9 lõikes 1 sätestatud aluste olemasolu alljärgnevalt: kõigepealt KaMS § 9 lg 1 p 3, siis KaMS § 9 lg 1 p 2 ja viimaks KaMS § 9 lg 1 p 4. Tähise A & O näol on tegemist fraseologismiga, mis on tuntud paljudes keeltes. Eesti keeles on A & O täiesti tavaline ja sageli kasutatav väljend, mis on eesti keelde tulnud tõenäoliselt piiblitõlgete kaudu XVIII sajandil. Väljend tähistab kedagi või midagi kõige olulisema rolli täitjat või kõige tähtsamat. Seega ei ole see tähis võimeline täitma kaubamärgi põhifunktsiooni KaMS § 3 tähenduses. Väljendi A & O puhul teeb tarbija järelduse, et trükis esitab talle sellest valdkonnast kõige tähtsamaks peetavad põhitõed. Seega osutab tähis „A&O” trükise kaanel sisuliselt trükise funktsioonile (liigile). KaMS § 9 lg 1 punktides 2 kuni 4 sätestatud absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud kordavad Esimese nõukogu direktiivi, 21. detsember 1988, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (89/104/EMÜ) (edaspidi: Kaubamärgidirektiiv) Artiklis 3(1)(b)-(d) sätestatut. Kõnealused absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud on täpselt samasugused ka Nõukogu määruses (EÜ) nr 40/94, 20. detsember 1993, ühenduse kaubamärgi kohta (edaspidi: Kaubamärgimäärus) Artiklis 7(1)(b)-(d) sätestatuga. Kuna Euroopa Kohtu seisukohad on Eesti kohtutele kohustuslikud, tuleb KaMS § 9 lg 1 punktide 2 kuni 4 kohaldamisel lähtuda Euroopa Kohtu seisukohtadest Kaubamärgidirektiivi Artikli 3(1)(b)-(d) ja Kaubamärgimääruse Artikli 7(1)(b)-(d) kohaldamisel. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb kaubamärgi eristatavusele hinnangut andes lähtuda „asjakohaste kaupade või teenuste keskmistest, tavapäraselt informeeritud, piisavalt tähelepanelike ja arukate tarbijate“ vaatenurgast. Selline tarbija mõistab, et kui trükise kaanel on pealkiri „xxx A & O” (kus xxx tähistab mistahes valdkonda), siis esitab trükis põhilise, peamise xxx valdkonnast. Sama kinnitab ka Eesti fraseoloogia spetsialist Asta Õim. Euroopa Kohus oma lahendites on järjekindlalt leidnud, et juhul, kui tegemist ei ole Kaubamärgidirektiivi Artiklis 3(3) (Kaubamärgimääruse Art 3(3), KaMS § 9 lg 2 sätestatud erandiga, ei ole ainuüksi kirjeldavatest tähistest koosnevale tähisele kaubamärgina õiguskaitse andmine lubatav (kohtuasjad C-383/99, C-104/00, C-191/01).

KaMS § 9 lg 1 p 2 tähenduses ei ole eristatavad sellised kaubamärgid, mis ei võimalda identifitseerida kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kui teatud äriühingust pärinevat ning seega eristada seda teiste äriühingute kaupadest ja teenustest, muuhulgas seetõttu, et kaubamärk koosneb üksnes graafiliselt ja semantiliselt modifitseerimata tavakeele väljenditest. Seejuures tuleb eristusvõimet hinnata seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotleti. Kaubamärk „A&O“ kujutab endast graafiliselt ja semantiliselt modifitseerimata tavakeele väljendit, mida trükitoodete keskmine, tavapäraselt informeeritud tarbija ei taju trükise teatud päritolule viitava tähisena, vaid üksnes trükise laadi kirjeldava tähisena. Euroopa Kohtu praktikaga on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni mitmetes lahendites (28.10.2005 otsus nr 800 ja 28.11.2005 otsus nr 799) sisalduv seisukoht, et kauba või teenuse liiki ja omadusi näitav tähis muutmata või minimaalselt muudetud kujul ei saa olla ühe ettevõtja toodet või teenust eristavaks tähiseks, vaid peab jääma vabaks kasutada kõigile turuosalistele. Asjaolu, et sõnamärk „A & O” on registreeritud Euroopa kaubamärgina, ei mõjuta käesoleva vaidluse lahendamist. Kohus hindab tõendeid vastavalt seadusele ning südametunnistusele ning talle ei ole siduvad ei Eesti, Euroopa Liidu ega rahvusvaheliste kaubamärkide registreerimisega tegelevate asutuste seisukohad. Iga väljendi eristatavust saab hinnata üksnes konkreetses keeles, seega eesti keeles. Ajal, mil sõnamärgist Euroopa kaubamärk „A&O” registreeriti, ei kuulunud Eesti Vabariik Euroopa Liitu, mistõttu on välistatud, et kõnealuse kaubamärgi registreerimisel oleks kontrollitud selle eristatavust eesti keeles. Tähisele „A & O” ei kohaldu ka KaMS § 9 lg 2 sätestatud erand. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et hageja või tema õiguseellaste poolt oleks tähis „A & O” kaubamärgina eristatavaks tehtud enne 2003. a. novembrit (registreerimistaotluse esitamise aeg). Arvestades tähise „A & O” kirjeldavat loomust, ei saa pidada tõenäoliseks, et tarbijad kõnealust tähist üldse kaubamärgina tajuvad, rääkimata sellest, et nad seostaksid seda konkreetse kaupa või teenust pakkuva isikuga. Trükise laadi ja sisu kirjeldava tähise kasutamine ei tee sellest tähisest veel kaubamärki, ükskõik kui suurtes tiraažides trükist ka välja ei antaks. Tähise „A & O” kõigile turuosalistele kasutamiseks vabaks jätmine on avalikes huvides. Tegemist on olukorraga, kus hageja poolt on monopoliseeritud väljendi „A&O” kasutamine kontekstis, kus väljend osutab mitte üksnes sellega tähistatud kauba omadusi, vaid nende omaduste olemuslikkusest tulenevalt ka kauba liiki. Seetõttu rikub väljendi „A&O” monopoliseerimine oluliselt vaba konkurentsi ning kahjustab seega intensiivselt avalikke huve. Kostja palub määrata A&O TASKUTEATMIK (registreeringu nr 37300) sisalduv tähis “A&O” kaubamärgi mittekaitstavaks osaks klassides 16, 35 ja 41 ning tunnistada kaubamärk A&O (registreeringu nr 40452) kehtetuks klassis 41. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja palus kohtul jätta Asta Õimu arvamus kui tõend tähelepanuta. Kui kaubamärgina registreeritud sõnal või tähisel on olemas üldkeeleline või mõisteline tähendus (kusjuures keeleline tähendus võib olla ka kirjeldav), ei too iseenesest ja automaatselt kaasa tähise eristusvõime puudumise ning absoluutse aluse tähise registreerimisest keeldumiseks.

Vastuhagiavalduse õigusliku alusena on kostja välja toonud koguni kolm erinevat alust KaMS § 9 lg 1, millistel kõigil on erinev sisu. Tähis „A&O” on antud kontekstis täiesti eristusvõimeline, sest nendel kahel kombineeritud tähel on olemas oma tähendus. Tähis „A&O” ei kirjelda kontekstiväliselt mingeid omadusi, mida tarbija (ilma toote endata) saaks kuidagi seostada trükitoodetega. KaMS § 9 lg 1 p 4 reguleerib eeskätt olukorda, kus mõni algselt kaubamärgina kasutusel olnud tähis muutub konkreetset toote liiki tähistavaks tähiseks heauskses praktikas, nagu see on juhtunud tähistega LINOLEUM, ASPIRIN, ESKALAATOR, NAILON jne. Tähisel „A&O” on keeleline tähendus, kuid see tähendus ei ole kirjeldav ega kontekstiväliselt seostatav nimelt kaubamärkide klassidega 16, 35 ja 41. Kui esitada tähis „A&O” ilma igasuguse muu viiteta, ei oska ükski mõistlik isik või tavaline tarbija sellest tähisest välja lugeda mistahes toote või teenuse omadusi, rääkimata raamatute või trükitoodete omadustest. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, millised nimelt antud klassidesse kuuluvaid tooteid iseloomustavad kirjeldavad omadused on tähisel „A&O”. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, millisena peaksid asjaomased tarbijad tajuma mõistet „A&O”. Kostja viitas oma vastuhagiavalduses nendele kohtulahenditele, kus keelduti registreerimast kaubamärkidena asjaomaseid tooteid otseselt kirjeldavaid või toodete nimetusteks olevaid väljendeid. Viidatud lahenditest ei saa teha järeldust, nagu kujutaks tähis „A&O” endast mõne eraldiseisva, eriliste omadustega teatmeteose või trükise kirjeldavat nimetust. Tähis „A&O” ei ole iseenesest kirjeldava tähendusega sõna. KaMS § 9 lg 1 p 3 tuleneb, et tähis peab olema kirjeldav nimelt antud teenuste või kaupade suhtes. Kui tähisel on üldkirjeldav tähendus, millist võiks seostada mistahes kaupade, olukordade või nähtustega, ei saa kaubamärgi registreerimisest keelduda. Hageja on kaubamärgi tavapärase registreerimise menetluses oma kaubamärgi eristusvõimet tõendanud ning hageja kaubamärkidel on Eestis olemas õiguskaitse. Kui kostja leiab, et vaatamata Patendiameti ekspertiisile oli kaubamärgi registreerimine ekslik, peab kostja oma väiteid tõendama kaubamärgil eristusvõime puudumist. Tähis „A&O” kehtiva kaubamärgina registreeritud nii Euroopa Ühenduse kaubamärgina kui ka Madridi kokkuleppe protokolli alusel. Seega tõendab ka teiste riikide praktika, et tähisel „A&O” on olemas eristusvõime vaatamata keelelise tähenduse olemasolule. Tähisel „A&O” on olemas rahvusvaheline tähendus, mis on samane paljudes keeltes. Vaatamata tähenduse olemasolule ei ole tegemist eristusvõimetu tähisega. Euroopa Ühenduse registreeritud kaubamärke ning rahvusvaheliselt registreeritud kaubamärke saab kohus vaidluse lahendamisel arvestada, kuivõrd Euroopa institutsioonide praktika analoogiliste õigusküsimuste lahendamisel on Eesti seaduste tõlgendamisel aluseks omamaise praktika puudumisel. Nii Euroopa Ühenduse kui ka rahvusvahelised kaubamärgid on Eestis kehtivad, millest tulenevalt ei omanda kostja tähise „A&O” vabalt kasutamise õigust isegi siis, kui kohus peaks rahuldama kostja vastuhagi hageja vastu. Hageja mõlemad kaubamärgid on kombineeritud kaubamärgid. Kostja on kasutanud hageja kaubamärke ka väliselt kujul, mis on identsed või äravahetamiseni sarnased hageja kaubamärkidega.

Kõik Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkel kehtinud kaubamärgid on Eestis kehtivad. Tähisel „A&O” olemas tähendus mitmetes keeltes, sealhulgas Euroopa keeltes. Euroopa Kohtu lahendis C-104/00P DKV v OHIM on kohus selgelt rõhutanud, et kui taotletaval kaubamärgil puudub keelelise tähenduse tõttu eristatavus mistahes Euroopa Ühenduse keeles, puudub kaubamärgil tervikuna Ühenduses eristusvõime Järelikult, kui tähis „A&O” on kaubamärgina eristusvõimeline Euroopa Ühenduses, on tal eristusvõime olemas vaatamata sellele, et tähis „A&O” omab mitmetes Euroopa keeltes iseseisvat tähendust. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 19.03.2007.a otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi. Vaidlus oli poolte vahel selles, kas tähisel “A&O” on eristusvõime ja kas vaidlusalune tähis võib olla kaubamärgina kaitstav osa ning kas kostja oli õigustatud tõlkima raamatu “The seven Essentials of Woodworking” pealkirjaga “Puutöö A&O”. Tähisel „A ja O” on olemas üldkeeleline väljend. Filosoofiadoktori Asta Õimu selgituse kohaselt on A ja O väljendi kasutus järgmine: a) keegi või miski täidab kuskil või milleski kõige olulisemat rolli, b) miski on millegi tähtsam, kõige olulisem. Kaubamärkidena saab tavapäraselt registreerida sõnu, mis omavad keelelist tähendust ning nimelt selle tähenduse tõttu sobivad kasutamiseks kaubamärkidena. Seega ei ole tähenduse olemasolu samastatav eristusvõime puudumisega. Kaubamärgina registreeritud sõnal või tähisel on olemas üldkeeleline või mõisteline tähendus, kusjuures keeleline tähendus võib olla ka kirjeldav, mis aga ei too iseenesest ja automaatselt kaasa tähise eristusvõime puudumise. Teatava sõna keelelise tähenduse olemasolu ei kinnita, et eksisteeriksid kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud. Kaubamärgi õiguskaitse välistamiseks peab see tähendus omama konkreetset tähenduslikku sidet vaadeldavate kaupade või teenustega st kaubamärgi kaitstavust hinnatakse üksnes konkreetsete kaupade ja teenuste suhtes. Tähise “A & O” tähendus “keegi või miski kõige olulisema rolli täitja või kõige tähtsam” ei ole iseenesest kirjeldav kõnealuste kaupade ja teenuste suhtes. Eristada tuleb tähiseid, mis otseselt kirjeldavad kaupu ja teenuseid ning neid, mis üksnes kaudselt vihjavad kaupade omadustele. Vihje olemasolu kaubamärgis ei tähenda selle eristusvõime puudumist ega ole takistuseks tähise kaubamärgina kaitsmisele. Samamoodi ei ole kaubamärgi õiguskaitset välistavaks asjaoluks see, kas mingi kaubamärk sobib hästi teatavate kaupade või teenuste tähistamiseks. See isik, kes esimesena registreerib sellise “sobiva tähise” omandab ainuõiguse sellele kaubamärgile ning kolmandad isikud peavad oma äritegevuses sellega arvestama ning oma kaupade ja teenuste eristamiseks valima teistsuguse tähise, mis ei riku registreeritud kaubamärgiomaniku õigusi või omandama temalt nõusoleku kaubamärgi kasutamiseks. Kaubamärgi kasutamist kaubamärgiomaniku nõusolekul ning sellest tulenevalt ka kaubamärgiomaniku kontrolli all ei saa pidada asjaoluks, mis tooks kaasa kaubamärgi õiguskaitset välistavad asjaolud. Kaubamärgi kasutamist litsentsilepingu alusel samastatakse kaubamärgiomaniku poolse kaubamärgi kasutamisega ning samas litsentsilepingu sõlmimine näitab, et kolmandad isikud on tunnustanud kaubamärgiõigust tähisele “A & O” ning ei pea seda eristusvõimetuks tähiseks. Tähise „A&O” kasutamine kolmandate isikute poolt on toimunud kas enne tähise „A&O” registreerimist hageja kaubamärgina, hageja nõusolekul ning litsentsitasu eest või valdkondades, mis ei seostu hageja kaubamärgiga, mistõttu ei leidnud tõendamist tähise „A&O” laialdast kasutamist „heauskses äripraktikas” teatmeteoste tähistamisel.

ONLINE Euroopa Ühenduse kaubamärkide registrist ja Madridi protokolli alusel registreeritud kaubamärkide registrist nähtus, et tähist „A&O” on Euroopas samade kaupade ja teenuste klasside suhtes peetud eristusvõimeliseks kaubamärgiks, kuigi tähisel on tähendus olemas paljudes Euroopa keeltes. Kostja pole tõendanud, et ükski teine isik oleks hagejaga võrdväärsel viisil Eestis tähist „A&O” teatmeteostel kasutanud. Põhistatud oli hageja seisukoht, et kostja kasutades tähist „A&O” oma teatmeteosel, soovis ta ära kasutada kaubamärgi mainet, milline tegevus ei ole KaMS § 16 lg 1 alusel lubatud. Tähise „A&O” kasutamine loob tarbijatele mulje, nagu eksisteeriks kostja ja hageja vahel ärisuhe ning nagu vastaks antud tähisega varustatud raamat samadele nõuetele nagu hageja oma tooted. KaMS § 16 tuleb tõlgendada koos sama seaduse § 14 lg 1, mis keelab üheselt kaubamärgi kasutamise nende kaupade suhtes, mis on identsed või samaliigilised kaupadega, milliste suhtes kaubamärk on registreeritud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt või kaubamärgi assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. KaMS § 16 lg 1 p 3 puhul on tegemist juhusega, kus tarbija poolt kaubamärgi äravahetamist ei toimu ega saagi toimuda. KaMS § 9 lg 1 p 4 järgi õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas. Kostja ei ole tõendanud, et tähise „A&O” kasutamine teatmeteostel on Eestis muutunud tavapäraseks. Kostja ei ole tõendanud ega põhjendanud, millised nimelt antud klassidesse kuuluvaid tooteid iseloomustavad kirjeldavad omadused on tähisel „A&O”. Kostja ei ole ühegi tõendiga tõendanud, millisena peaksid asjaomased tarbijad tajuma mõistet „A&O”. Tähis „A&O” ei ole registreeritud mitte ainult teatmeteoste jaoks, vaid trükitoodete jms toodete jaoks üldiselt. Kui trükitoode ei ole näiteks teatmeteos, vaid on muusisuline raamat, vihik, märkmik vms, ei saa tarbija tähise „A&O” alusel teha mingeid järeldusi trükitoote omaduste kohta. Kostjal ei olnud ühtegi sisulist põhjust ega vajadust tõlkida väljendit „seven essentials” väljendiks „A&O”, mida on raamatu kaanel graafiliselt kujutatud sisuliselt identsena võrreldes selle kujuga, millisena on hageja oma kaubamärki oma toodetel pikaajaliselt kasutanud. Kuna tähis „A&O” kehtiva kaubamärgina on registreeritud nii Euroopa Ühenduse kaubamärgina kui ka Madridi kokkuleppe protokolli alusel, siis tõendab ka teiste riikide praktika, et tähisel „A&O” on olemas eristusvõime vaatamata keelelise tähenduse olemasolule. Kohtu arvates oli alusetu kostja väide, nagu ei oleks Euroopa Ühenduse registreeritud kaubamärgid arvestatavad käesoleva vaidluse lahendamisel, kuna nimetatud kaubamärgid on registreeritud enne, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga. Kõik Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkel kehtinud kaubamärgid on Eestis kehtivad. Kuna tähisel „A&O“ on eristusvõime ja kaubamärk „A&O“ on registreeritud hageja nimele on alusetud kostja väited, et tähise „A & O” monopoliseerimine rikub vaba konkurentsi ja kõigile turuosalistele kasutamiseks vabaks jätmine on avalikes huvides.

Kostja on kasutanud õigusliku aluseta hagejale kuuluvat kaubamärki “A&O” raamatu “Puutöö A&O” kirjastamisel ning kohaldamisele kuulub KaMS § 14 lg 1p 1. KaMS § 57 lg 1 annab hagejale otsese õiguse nõuda kahjuna saamata jäänud litsentsitasu. Samuti sätestab VÕS § 127 lg 6 otseselt, et kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse või tööstusomandi rikkumise tõttu, võib kohus määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. Seega mõistis kohus kostjalt saamata jäänud tulu summas 23 600 krooni, samuti kohustas kostjat lõpetama hageja kui kaubamärgi ainuõigusi rikkuv tegevus ja igasugune tähise ”A&O” kasutamine raamatute ja teiste trükiste avaldamisel, müügiks pakkumisel, ladustamisel ja reklaamimisel. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, siis ei tõusetunud küsimust vastuhagis nõutud kaubamärgis sisalduva tähise kaubamärgi mittekaitstavaks osaks määramiseks ning kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks. 27.04.2007.a. otsusega täiendas Harju Maakohus 19.03.2007.a otsuse resolutsiooni. Kostja esitas 29.03.2007.a. taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Harju Maakohtu 19.03.2007.a otsusega jäi lahendamata hageja nõue hävitada kõik seni müümata jäänud raamatu „Puutöö A&O“ eksemplarid. Lähtudes KaMS § 58 lg 1 asus kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele kõigi seni tarbijatele müümata jäänud raamatu „Puutöö A&O“ eksemplaride hävitamise osas. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub tühistada täielikult Harju Maakohtu 19.03.2007.a otsus. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Maakohus ei ole hinnanud TEA seisukohta, et KaMS § 9 lg 1 p 2 tähenduses on eristusvõimetud mitte üksnes üksikud stiliseerimata tähed, üksikud stiliseerimata arvud või üksikud värvid, vaid ka tähendust omavad tähised. Oma seisukoha toetuseks viitas TEA Euroopa Kohtu lahendile kohtuasjas C-64/02, kuid maakohus jättis nimetatud argumendid täiesti tähelepanuta, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Harju Maakohus leidis, et tähise „A & O" õiguskaitse ei ole välistatud ei KaMS § 9 lg 1 punkti 2, 3 ega 4 alusel. Nimetatud seisukohale jõudmisel kohaldas maakohus vääralt kõiki KaMS § 9 lg 1 p 2 ja 3. Maakohtu otsusest ei leia sisulist analüüsi selle kohta, miks KaMS § 9 lg 1 p 2 ei välista tähise „A & O" õiguskaitset. Kohus põhjendas eristusvõime olemasolu vaid ühe lausega, märkides, et „tähis „A & O" on antud kontekstis täiesti eristusvõimeline, sest nendel kahel kombineeritud tähel on olemas tähendus". KaMS § 9 lg 1 punktis 2 sätestatud absoluutne õiguskaitset välistav tingimus on sisult identne Euroopa Nõukogu määruse nr 40/94 artiklis 7 lg 1 punktis b ja Euroopa Nõukogu direktiivi nr 89/104 artikli 3 lg 1 punktis b sätestatud tingimusega. Kohtuasjad C-104/00 P DKV / OHIM ja C-64/02 P OHMI / Erpo Möbelwerk kinnitavad ühemõtteliselt, et tähenduse olemasolu vaidlusalusel kaubamärgil ei anna kaubamärgile automaatselt eristusvõimet KaMS § 9 lg 1 punktis 2 tähenduses. Maakohus eksis oluliselt KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisel. Maakohus leidis, et kui tähisel on üldkirjeldav tähendus, millist võiks seostada mistahes kaupade, olukordade või nähtustega, ei saa kaubamärgi registreerimisest keelduda. Ettevõtjaid ei tohi asetada olukorda, kus nad ei saa oma kaupa või teenuseid kirjeldada või kiita seetõttu, et vastava üldkirjeldavat laadi tähise kasutamine on kellegi poolt monopoliseeritud, s.t. kaubamärgina registreeritud. Puudub mistahes alus tõlgendada KaMS § 9

lg 1 punkti 3 kitsendavalt selliselt, et nimetatud säte peab silmas üksnes valdkonnaspetsiifilisi, mitte aga üldkirjeldavaid väljendeid. Kui kohus oleks eelnimetatud sätteid õigesti kohaldanud, oleks ta pidanud tuvastama, kas trükitoodete keskmine, tavapäraselt informeeritud tarbija tajub tähist „A & O" trükise teatud pärituolule viitava tähisena või näeb ta kõnealuses semantiliselt modifitseerimata olemuslikult kirjeldavas tavakeele väljendis eelõige trükise laadile viitavat tähist. TEA esitas argumendid, miks tuleb pidada õigeks teisena nimetatud alternatiivi, kuid kohus sellega ei nõustunud. Maakohus on kohtuotsuse põhjendavas osas mitmes kohas rõhutanud, et tähisel üldkeelelise tähenduse olemasolu ei välista tähisel eristatavuse puudumist, ning kinnitanud oma nõustumist EE vastavasisuliste seisukohtadega. TEA ei ole mitte kunagi väitnud, et pelgalt keelelise tähise olemasolu välistab tähise registreerimise kaubamärgina. Kohtule ei ole siduvad ei Eesti, Euroopa Liidu ega rahvusvaheliste kaubamärkide registreerimisega tegelevate asutuste seisukohad. Iga väljendi eristatavust saab hinnata üksnes konkreetses keeles. Ajal, mil sõnamärgist Euroopa kaubamärk „A & O" registreeriti, ei kuulunud Eesti Vabariik Euroopa Liitu, mistõttu on välistatud, et kõnealuse kaubamärgi registreerimisel oleks kontrollitud selle eristatavust eesti keeles. Samuti on täiesti asjakohatud maakohtu argumendid, millega ta lükkab tagasi TEA seisukohad ja peab neid meelevaldseks, et väljendi „A & O" monopoliseerimine rikub vaba konkurentsi ning selle tähise vabaks kasutamiseks jätmine on avalikes huvides. Vastuoluline on kohtu argumentatsioon seoses TEA poolt osundatud asjaoluga, et tähis „A&O" on eriti sobiv just trükiste kirjeldamiseks. TEA argumentatsioonist nähtub üheselt, et „sobivuse" all pidas TEA silmas tähise „A & O" tugevat kirjeldavat loomust trükiste puhul, mis ju ongi KaMS § 9 lg 1 p 3 sätestatud registreerimise keelu sisuks. Sellest hoolimata leidis kohus, et TEA osundatud „A&O" sobivus ei takista mitte kuidagi selle registreerimist kaubamärgina. Tähise „A & O" puhul tegemist olemuslikult kirjeldava üldkeele väljendiga, mille kirjeldav loomus reeglina säilib sõltumata kontekstist. Tähise „A & O" kõige üldisema tasandi tähendus on „keegi või miski kõige olulisema rolli täitja või kõige tähtsam". Selline tähendus omab selliselt tähistatavate trükitoodete sisuga lihtsastimõistetavat seost ning on seega trükitoodet kirjeldav, mitte trükitoote tootjat teiste tootjate hulgast eristav. Juhul, kui maakohus leidis, et kaubamärgi tegelik kasutusviis ei oma tähendust, oleks ta pidanud vastavat seisukohta otsuses põhjendama. Väär on kohtu seisukoht, nagu peaks TEA esitama tõendeid selle kohta, kuidas tarbijad tähist „A & O" tajuvad. Kohtu põhjendused KaMS § 9 lg 1 p 4 mittekohaldamisele on otsitud ja vastuolus nimetatud sätte mõtte ja eesmärgiga. TEA on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et tähist „A & O" on kõikvõimalikel käsiraamatutel kasutatud juba vähemalt 1937. a. alates. Maakohus on nimetatud tõendeid analüüsinud vaid valikuliselt ning seejuures ebaõigesti. Seega on maakohtu järeldus, et tähise „A&O“ registreerimine ei ole vastuolus KaMS § 9 lg 1 p 4. Eeltoodust nähtuvalt ei ole see tähis võimeline täitma kaubamärgi põhifunktsiooni KaMS § 3 tähenduses, s.t. eristama ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenustest. Järelikult eksisteerivad KaMS § 9 lg 1 punktides 2, 3 ja 4 sätestatud absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud ning TEA-1 on vastavalt KaMS § 52 lg 1 õigus nõuda sellele tähisele antud õiguskaitse kehtetuks tunnistamist.

Apellant on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et EE hagi aluseks ei saa mitte mingil juhul olla KaMS § 14 lg 1 p 1, mille kohaselt on kaubamärgiomanikul õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, et TEA on kasutanud väljendit „A & O" klassis 16, nimetatud klassis aga ei ole sellist sõnamärki registreeritud, on üksnes sõnalisest ja kujunduslikust küljest koosnev kombineeritud kaubamärk „A & O taskuteatmik". Nimetatud argumentidele EE esimese astme kohtumenetluses enne kohtuliku arutamise lõppemist vastuargumente ei esitanud. Maakohus on nimetatud argumendid tähelepanuta jätnud. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus on leidnud, et kaubamärgil „A & O" on Eestis olemas märkimisväärne maine, kuid jätnud märkimata, kas nimetatud mainet omab üksnes kaubamärk „A & O" või ka kaubamärk „A & O taskuteatmik", ning millises klassis registreeritud kaupade või teenuste suhtes väidetav maine eksisteerib. Samuti ei ole kohus viidanud mitte ühelegi tõendile, millega väidetav maine oleks tõendatud. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud TsMS § 232 lg 1, § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Kohus on lähtunud kaubamärgi eristusvõime tõendamisel kaubamärkide registreerituse faktist. Selline seisukoht on ilmselgelt vastuolus TsMS § 229 ja § 442 lg 8 sätestatuga. TEA juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et EE nõuded on osaliselt omavahel vastuolus Kohus aga rahuldas EE rahalise nõude, ilma seejuures isegi mainimata TEA vastuargumente. Sellega rikkus kohus oluliselt TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Kohus on EE-ga nõustunud selles, et KaMS § 16 tuleb tõlgendada koos KaMS § 14 lõikega 1. Mida kohus nimetatud väitega silmas peab, ja milliseid järeldusi sellest tuleks teha, kohtuotsusest ei selgu. Sellega on kohus oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Hagi rahuldamine KaMS § 14 lg 1 p 1 alusel on ilmselgelt ebaseaduslik. Muude KaMS § 14 lõikes 1 sätestatud aluste kohaldamiseks peaks olema kontrollitud vastavate tingimuste olemasolu. Kohtul on KaMS § 14 lg 1 punkti 2 kohaldamisel kohustus tuvastada, kas on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt. Seda kohus ei ole teinud, seega ei ole maakohtu otsuses tuvastatud asjaolude pinnalt võimalik ka KaMS § 14 lg 1 p 2 kohaldamine. Ebaõige ja täielikult motiveerimata on maakohtu seisukoht, et TEA, „kasutades tähist „A&0" oma teatmeteosel, soovis ära kasutada kaubamärgi mainet. Kohus on märkinud, et antud juhul puudus TEA-1 „põhjus ja vajadus" tõlkida väljendit „seven essentials" väljendiks „A & O", kuid ei ole selgitanud, kas otsese vajaduse puudumisest peaks automaatselt tulenema keeld kõnealust tõlkevastet kasutada. Apellant leiab, et mistahes kaubamärgiõigused ei saa olla aluseks teoste pealkirjade tõlkimise tsenseerimisele, piiramisele või keelamisele. Hagiavalduse resolutiivosa punktis 3 nõudis EE kõigi seni tarbijatele müümata jäänud raamatu „Puutöö A & O" eksemplaride hävitamist, punktis 4 aga saamata jäänud tuluna 23 600 krooni väljamõistmist. Nimetatud kaks nõuet on omavahel vastuolus. Ühe ja sama eksemplari suhtes ei saa samaaegselt nõuda hävitamist ja saamata jäänud tulu väljamõistmist. Hävitatud eksemplari eest ei ole võimalik tulu saada ega seda kellegi kasuks välja mõista. Samas on teoreetiliselt võimalik saada saamata jäänud tulu tiraaži juba müüdud eksemplaride eest ning hävitada tiraaži müümata jäänud eksemplarid. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hagiavalduse resolutiivosa punktis 4 esitatud rahalise nõude rahuldamine hagivalduses toodud

põhjendustel. Kuna kohus seda mitte ühtegi põhjendust esitamata siiski on teinud, on kohtuotsus vastavas osas ilmselgelt ebaseaduslik. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 19. märtsi 2007.a otsus ja 27. aprilli 2007.a täiendav otsus kuuluvad tühistamisele menetlusõiguse normide olulise rikkumise ning materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu ning on võimalik teha uus otsus apellatsioonimenetluses. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS-i (edaspidi EE) hagi AS TEA Kirjastus (edaspidi TEA) vastu tuleb jätta rahuldamata ja rahuldada AS-i TEA Kirjastus vastuhagi. Menetluskulude jaotamisel tuleb menetluskulud jätta EE kanda. Apellant taotles hagejale kuuluvas kaubamärgis „A&0 Taskuteatmik“ (registreeringu nr 37300) sisalduva tähise „A&0“ kaubamärgi mittekaitstavaks osaks määramist klassides 16, 35 ja 41 ning hagejale kuuluva kaubamärgi „A&0“ (registreeringu nr 40452) kehtetuks tunnistamist klassis 41. Vaidlus poolte vahel on selles, kas tähisel „A&0“ on eristusvõime ja kas vaidlusalune tähis võib olla kaubamärgina kaitstav osa ning kas kostja oli õigustatud tõlkima raamatu „The seven Essentials of Woodworking“ pealkirjaga „Puutöö A&0“. Vaidlust ei ole selles, et tähise A&0 tähendus on „keegi või miski kõige olulisema rolli täitja või kõige tähtsam“. Kohus leidis, et kostja on oma teatmeteosel kasutanud hageja kaubamärke ning kasutanud neid sellisel kujul, mis on identne hageja kaubamärkidega ja hagejal tulenevalt Kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p-st 1 on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed kaupade või teenustega, mille suhtes kaubamärk on kaitstud. Kohus asus seisukohale, et tähis „A&0“ on antud kontekstis täiesti eristusvõimeline, sest nendel kahel kombineeritud tähel on olemas oma tähendus, põhjendades tähisel eristusvõime olemasolu vaid ühe lausega. Kolleegium kohtu seisukohaga ei nõustu. Kohtu selline järeldus on otseses vastuolus Euroopa Kohtu seisukohtadega, mis on liikmesriikide kohtutele siduvad. Vaidluse lahendamiseks pidi kohus tõendeid hinnates KaMS § 9 lg 1 p 2, 3 ja 4 tähenduses kontrollima tähise „A&0“ eristusvõimet. KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt õiguskaitset ei saa tähis, millel puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv. Kolleegium leiab, et eeltoodust tulenevalt on eristusvõimetud ka tähendust omavad tähised. Euroopa Kohus oma lahendis C-64/02 P OHMI/Erpo Möbelwerk asus seisukohale, et ka tavakeele väljenditest koosnev kaubamärk ei ole eristusvõimeline Euroopa Nõukogu määruses nr 40/94 artikli 7 lg 1 p b tähenduses, kui see ei võimalda identifitseerida kaupa või teenust, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kui teatud äriühingust pärinevat ning seega eristada seda teiste äriühingute kaupadest ja teenustest. Euroopa Nõukogu määruse nr 40/94 artikli 7 lg 1 p-s b sätestatud absoluutne õiguskaitset välistav tingimus on identne Euroopa Nõukogu direktiivi nr 89/104 artikli 3 lg 1 p-s b ja KaMS § 9 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimusega. Seega kohus, tuletades tähisel „A&0“ tähenduse olemasolust automaatselt eristusvõime olemasolu, eksis

oluliselt KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaldamisel. Jättes nimetatud argumendid otsuses täiesti tähelepanuta, rikkus kohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatut. Kolleegium leiab, et kohus eksis ka KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisel leides, et kui tähisel on üldkirjeldav tähendus, millist võiks seostada mistahes kaupade, olukordade või nähtustega, ei saa kaubamärgi registreerimisest keelduda (otsuse p 24). Kolleegiumi arvates sarnaneb kohtuotsuses näidetena toodud kaubamärkidest tähisega „A&0“ üksnes tähis „HEA“, olles kirjeldava loomusega sõltumata kontekstist, ülejäänud, (näiteks „HEA LAPS“) võiks omada kirjeldavat või kaudselt kirjeldavat sisu vaid teatud kontekstis. Tähise „HEA“ puhul on tegemist kombineeritud kaubamärgiga, millel on eristusvõimeline kujunduslik osa. Kui üldkirjeldava tähise registreerimisest ei saa mitte kunagi KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel keelduda, nagu leidis kohus, tekib olukord, kus tähised nagu „HEA“ ja teised otsuse toodud kaubamärgi tähised monopoliseerivad sisuliselt kogu äritegevuse. On õige apellandi seisukoht, et ettevõtjaid ei tohi asetada olukorda, kus nad ei saa oma kaupa või teenuseid kirjeldada või kiita seetõttu, et vastava üldkirjeldavat laadi tähise kasutamine on kellegi poolt monopoliseeritud, st. kaubamärgina registreeritud. Sellise situatsiooni välistamiseks ongi seadusandja poolt KaMS § 9 lg 1 p-de 2-4 regulatsioon ette nähtud. See apellandi seisukoht on kooskõlas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni mitmetes lahendites (nt 28.10.2005 otsus nr 800 ja 28.11.205 otsus nr 799) tuvastatuga, et kauba või teenuse liiki ja omadusi näitav tähis muutmata või minimaalselt muudetud kujul ei saa olla ühe ettevõtja toodet või teenust eristavaks tähiseks, vaid peab jääma vabaks kasutada kõigile turuosalistele. Olukorras, kus vaidluse all on tähis, mis koosneb ainult üldkirjeldavast väljendist, on sellise tähise registreerimisega avalikele huvidele tekitatav kahju eriti suur ning seega on sellise tähenduse olemasolu automaatselt kaubamärgi registreerimist välistavaks asjaoluks, välja arvatud juhul, kui tegemist on kombineeritud kaubamärgiga, mille eristusvõime kujunduslik külg võiks kompenseerida sõnalise osa eristusvõime puudumist. Kohus ei ole tõendite hindamisel tuvastanud, kas trükitoodete keskmise, tavapäraselt informeeritud, piisavalt tähelepanelik ja arukas tarbija tajub tähist „A&0“ trükise teatud päritolule viitava tähisena või näeb ta tähises semantiliselt modifitseerimata olemuslikult kirjeldavas tavakeele väljendis eelkõige selle trükise laadile viitavat tähist. KaMS § 9 lg 1 p 4 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus EE poolt on monopoliseeritud tähise „A&0“ kasutamine kontekstis, kus tähis osutab mitte üksnes sellega tähistatud trükise omadusi, vaid nende omaduste olemuslikkusest tulenevalt ka kauba liiki (trükis, milles esitatakse teatud valdkonna kõige tähtsamaks peetav, selle valdkonna põhitõed). Kolleegium leiab, et seetõttu rikub tähise „A&0“ monopoliseerimine oluliselt vaba konkurentsi ning kahjustab intensiivselt avalikke huve, kuivõrd käesoleval juhul on tegemist vaid ingliskeelsel trükisel kasutatud kirjeldava pealkirja tõlkega, mitte tähise „A&0“ pelga kirjeldusega. Tähtsust ei oma asjaolu, et ingliskeelse pealkirja “The seven Essentials of Woodworking” asemele on võimalik leida ka muid tõlkevasteid, kui seda tegi kostja. Kolleegiumi arvates on olulisem see, et ka teistele ettevõtjatele peab olema lubatud kasutada trükistel nende hinnangul sobivaimat tõlkevastet ilma hageja nõusolekuta. Kolleegium nõustub apellandiga selles, et väljend „A&0“ on eriti sobilik ja sageli kasutatav väljend kõikvõimalike käsiraamatute ja väiksemamahuliste teatmike puhul, kuna selliste trükiste ülesandeks ongi tuua lugejani kõige tähtsam teatud valdkonna kohta: alg-, üld- või põhiteadmised. Nähes trükise kaanelt, et tegemist on teatud valdkonna „A&0“-ga, teeb tarbija

sellest automaatselt järelduse, et trükis esitab talle sellest valdkonnast kõige tähtsamaks peetava ehk selle valdkonna põhitõed. Sellega osutab tähis „A&0“ trükise kaanel sisuliselt trükise funktsioonile (liigile), mis kolleegiumi arvates ongi KaMS § 9 lg 1 p-s 3 sätestatud absoluutset õiguskaitset välistavaks asjaoluks. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et tähis „A&0“ on olemuslikult üldkeele väljend, mille kirjeldav loomus reeglina säilib sõltumata kontekstist. Tähise „A&0“ tähendus „keegi või miski kõige olulisema rolli täitja või kõige tähtsam“ omab selliselt tähistatavate trükitoodete sisuga lihtsastimõistetavat seost ning on seega trükitoodet kirjeldav, mitte trükitoodete tootjat teiste tootjate hulgast eristav. Kaubamärgi eristatavust hinnates tuleb arvesse võtta kaubamärgi reaalset kasutusviisi. Tähist „A&0“ ei ole trükistega seoses kunagi kasutatud isoleeritult, kõigil teadaolevatel kasutamisjuhtudel on see olnud pikema väljendi osa (näiteks trükise pealkiri „xxx „A&0“, kus xxx tähistab mistahes valdkonda). Seetõttu tuleb ka tähise eristusvõimet hinnata seondatuna mõne konkreetse valdkonnaga. Filosoofiadoktor Asta Õimu selgituse kohaselt on väljend A ja O „väga tavaline, hästi tuntud ja sageli kasutatav väljend“ (I kd tl 63-79, 114-126, 232-234, II kd tl 74-90), mistõttu ei ole võimalik, et trükiste keskmine, tavapäraselt informeeritud, piisavalt tähelepanelik ja arukas tarbija seda fraseologismi ei tunneks. Kohus leidis ebaõigesti, et tähise „A&0“ registreerimist ei välista ka KaMS § 9 lg 1 p 4, mille kohaselt õiguskaitset ei saa tähis, mis koosneb üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et tähist „A&0“ on kõikvõimalikel käsiraamatutel kasutatud juba 1937. aastast alates ja tõendid selle regulaarse kasutamise kohta üldises keelekasutuses (I kd tl 6379, 98, 115-126). Kohus on neid tõendeid hinnanud valikuliselt, jättes enamiku neist üldse tähelepanuta. Kolleegium leiab, et tähisele „A&0“ tuleneb absoluutset õiguskaitset välistav asjaolu selle muutumisest tavapäraseks keelekasutuses. Tulenevalt eeltoodust asub kolleegium seisukohale, et tähise „A&0“ näol on klassides 16, 35 ja 41 tegemist eristumisvõimetu tähisega, mis koosneb üksnes kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest, mida ei ole oluliselt muudetud ning mille kasutamine keeles ja heauskses äripraktikas on tavapärane. Seega ei ole tähis „A&0“ võimeline täitma kaubamärgi põhifunktsiooni KaMS § 3 tähenduses, millest tulenevalt eksisteerivad KaMS § 9 lg 1 p-des 2-4 sätestatud absoluutset õiguskaitset välistavad asjaolud. Kaubamärk „A&O TASKUTEATMIK“ (registreeringu nr 37300) puhul tuleb selles sisalduv tähis “A&O” määrata kaubamärgi mittekaitstavaks osaks klassides 16, 35 ja 41 ning tunnistada kaubamärk „A&O“ (registreeringu nr 40452) kehtetuks klassis 41. Et vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise (TsMS § 373 lg 1 p 2) ja ringkonnakohus rahuldab oma otsusega TEA vastuhagi täielikult, ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut apellandi kaebuses esitatud seisukohtadele maakohtu otsuse põhjenduste kohta EE hagi osas. Menetluskulude jaotamine Menetluskulude jaotamisel tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse paragrahvist 3, mille kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Nii kehtinud kui ka kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhimõtte kohaselt kohtukulud kannab see pool, kes kaotab protsessi.

Kuivõrd põhihagi jääb rahuldamata, siis tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda. Apellant taotleb kohtukulude väljamõistmist, milleks on esimese astme kohtus tasutud riigilõiv 6000 krooni ja õigusabikulud 61 566.50 krooni ning apellatsioonimenetluses tasutud riigilõiv 6000 krooni ja õigusabikulud 30 562 krooni, mille kohta on kuludokumendid esitatud. Kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt õigusabikulud tuleb välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Et tegemist on hinnata ja hinnaga hagidega, peab kolleegium apellandi vajalikuks ja põhjendatud kohtukuluks kahes kohtuastmes kokku 60 000 krooni, arvestades asja keerukust, menetluses tehtud tööd ning kohtuistungitel osalemist.

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.