Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28.07.2015 laenulepingu nr 20150728015 tähtajaga 12 kuud summas 2000 eurot. Samal päeval kanti laenusumma kostja kontole nr XXXX. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud lepingus ja selle üldtingimustes. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama hiljemalt 22.07.2016. Kostja kohustus kokku tasuma 2692,56 eurot, sealhulgas laenu põhiosa 2000 eurot, intressid 692,56 eurot. 26.08.2015, 28.09.2015 ja 30.10.2015 tegi kostja kolm makset kogusummas 678,80 eurot. Peale 30.10.2015 kostja tagasimakseid ei teinud. Varasemalt sõlmis kostja hagejaga laenulepingu 07.05.2015, mille täitis nõuetekohaselt ja õigeaegselt. Hageja saatis kostjale 5 tasuta meeldetuletust (26.11.2015, 30.11.2015, 30.12.2015, 20.01.2016, 26.02.2016) ja 3 tasulist meeldetuletust (14.12.2015, 12.01.2016, 9.02.2016) kuna kostja lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja meeldetuletustele ei reageerinud. 07.03.2016 edastas hageja kostjale hoiatuse laenulepingu ülesütlemise kohta, milles andis kostjale kohustuste täitmiseks täiendava 2-nädalase tähtaja (kuni 21.03.2016). Hoiatuse saatis hageja kostjale aadressile Härma 1-148, Tallinn, mis oli kirjas laenulepingus ning rahvastikuregistris olevale aadressile. Hoiatuses teatas hageja kostjale, et ütleb laenulepingu erakorraliselt üles ja nõuab sisse kogu võlgnevuse, kui kostja võlgnevust ei tasu. 24.03.2016 ütles hageja laenulepingu üles ja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist summas 2037,14 eurot, sh tagastamata laen 1601,98 eurot ja intress 317,41 eurot, 24.03.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 72,75 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulu 45 eurot. Hageja nõude aluseks on VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1. Kuna kostja jättis oma kohustuse täitmata, on tegemist VÕS § 100 mõistes kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Hagi esitamise päeva seisuga on viivise suurus 558,77 eurot. Enne hagi menetlusse võtmist korrigeeris hageja viivise määra ning kohtuistungil põhinõude suurust. Kohtuistungil korrigeeris hageja nõude suurust, kuna asja arutamise käigus selgus, et kolmanda maksega tasus kostja 0,66 eurot enam kui maksegraafiku järgi maksta tuli. Hageja palub kostjalt välja mõista 2096,89 eurot, millest põhivõlgnevus on 1601,32 eurot, intressid 317,41 eurot, võla sissenõudmise kulu 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 13.04.2017 seisuga 133,16 eurot ning alates 14.04.2017 viivise põhinõudelt määras 0,022% päevas (kohtuistungi protokolli lk 84 ja 84 pöördel ning t lk 81-83). Kostja vastuväited Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ignoreeris teadlikult võlaõigusseadusele kehtivat hea usu põhimõtet kui koostas laenulepingu, mis ei vasta võlaõigusseadusele. Kostja viitab VÕSi § 6 lg-le 1 (poolte kohustus käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt ja § 15 lg-le 1 (lepingupoole teadmine lepingu puudustest – hageja varjas kostja eest asjaolu, et laenuleping oli koostamise hetkel õigustühine vastuolu tõttu VÕS-ga), lg-le 2 (lepingupoole teadmine asjaolust, mis ei ole vorminõude rikkumine, kuid toob kaasa lepingu tühisuse ja asjaolu põhjustaja poolt teisele lepingupoolele kahju hüvitamise kohustuse).

Mis puutub VÕS §-i 113, märgib kostja, et intressilt viivist nõuda ei ole õigust. Hageja seda ignoreeris. Laenulepingus on viivisemääraks 0,16% päevas ehk 58,4 % aastas intressidelt, mis lisandus laenulepingus märgitud laenu 77,54%-lisele kulukusemäärale. Selline leping on algusest peale tühine vastuolu tõttu VÕS § 113 p-ga 6. Hageja rikkus isikuandmete kaitse seaduse § 6 (isikuandmete töötlemise põhimõtted), § 21. Hageja esitas kostja kohta kostja nõusolekuta (vastuses pooled ära vahetatud, t lk 53) väärad andmed töötlemiseks. Otsuse tegemisel palub kostja arvestada, et hageja tekitas kostjale oma tegevusega (andmekaitse seaduse rikkumine) moraalse ja materiaalse kahju 4500 eurot. Kostja kuulub mitme ettevõtte juhatusse, hageja tegevusega sai kannatada kostja usaldusväärsus oma klientide ees. Kahju 4500 eurot palub kostja tasaarveldada hageja nõudega. Ka palub kostja arvestada, et hageja esitas 01.07.2016 hagiavalduses kohtule valeandmeid nõude suuruse osas. Kostja ei ole hagiga nõus, kuna kohus ei võtnud vastu temalt dokumente eelistungil. Kostja kavatseb pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Finantsinspektsiooni ja Õiguskantsleri poole.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtada, esitatud tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. VÕS § 402 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingu poolele täitmiseks kohustuslik. Vaidlus puudub selles, et 28.07.2015 sõlmis kostja hagejaga laenulepingu, mille alusel sai kostja hagejalt laenu 2000 eurot, samuti selles, et kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kuna kostja lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, oli laenuandjal õigus VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi leping üles öelda ja nõuda kogu võlgnevuse kohest tasumist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Hageja nõude osa, milleks on sissenõudmisekulud 45 eurot, tasumise kohustus kostjale tuleneb VÕS §-st 113. VÕS § 113 lg 5 teise lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult sõltumata viivise maksmisest viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. 45 eurot on mõistlik kulu kostjale, kes viivitas laenulepingujärgseta maksete tagasimaksmisega, hageja poolt kantud võla sissenõudmiskuludena. Lepingus on pooled kokkuleppinud, et laenuandja poolt laenusaajale saadetud ühe meeldetuletuskirja hind on 10 eurot, võlateatise saatmise hind on 10 eurot, nõude loovutamise teate hind on 10 eurot, lepingu ülesütlemisteate eest 15 eurot ning maksehäireregistrisse maksehäire sisetamise teate hind on 25 eurot (p 9.7). Hagiavalduse lisadest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 3 meeldetuletust (lk 22, 23, 24), laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (lk 25) ja teate laenulepingu ülesütlemise kohta (lk 26). Iga meeldetuletuse saatmise kulu on vastavalt lepingu p-le 9.7 10 eurot, seega kolme meeldetuletuse saatmise kulu 30 eurot ja lepingu ülesütlemise teate saatmise kulu 15 eurot. Kokku on hagejal õigus saada kostjalt nimetatud teadete saatmise kuluna 45 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2096,89 eurot, sealhulgas põhinõue 1601,32 eurot, intress 317,41 eurot ja sissenõudmiskulud 45 eurot. VÕS § 113 alusel kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 13.04.2017 seisuga hageja poolt taotletud suuruses ehk 133,16

eurot ning edasiulatuvviivis alates 14.04.2017 põhinõudelt määras 0,022% päevas kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Kostja on hagile esitanud vastuväite tulenevalt asjaolust, et hageja on intressilt arvestanud viivist. Vastuväidet kostja tõendanud ei ole. Kostja loeb lepingu punkti 9.3 vääralt. Lepingu p-st 9.3 ei nähtu intressilt viivise arvestamine. Ka hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja intressilt viivist arvestanud hagi esitamisel. Seega ei saa sõlmitud leping olla tühine kostja poolt ettetoodud asjaolu (intressilt viivise arvestamine) tõttu. Asjaolu, et kostja arvates on hageja rikkunud andmekaitseseadust, ei puutu käesoleva vaidluse lahendamisse. Laenulepingust tulenev vaidlus kuulub lahendamisele võlaõigusseaduse ja poolte vahel sõlmitud lepingu alusel. Isegi kui hageja avaldas kostja nõusolekuta andemed kostja võlgnevuse kohta, ei oma see võlgnevuse väljamõistmise asjas tähtsust, kuna kohus lahendab nõude arvestades hagiavalduse asjaolusid ja hagiavalduses esitatud nõuet. Kohus ei lähtu võla suurusest, mis võis olla avaldatud kostja väidetud andmebaasis. Kostja poolt väidetud moraalse ja materiaalse kahju 4500 eurot ulatuses nõude tasaarvestamiseks alus puudub. Tasaarvestada saab olemasolevaid nõudeid. Asjaolu, et kostjal on hageja vastu 4500 eurone nõue, on tõendamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Menetluskulud Menetluskulud palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks. Hageja menetluskulude rahaline suurus on 1334,50 eurot, sellest riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 1084,50 eurot, kokku 1334,50 eurot. Hageja esindaja tunnihind on 90 eurot käibemaksuta. Kuni septembrini 2016 osutas esindaja hagejale õigusabi (juulis-augustis 2016) 4 tundi summas 360 eurot. Alates 01.03.2017 on õigusteenuse tunnihind 115 eurot. Menetluskuluks on märts-aprill 2017 5,25 tunni eest 724,50 eurot (115x5,25+20%). Kokku on esindajakulu 9,25 tunni eest 1084,50 eurot (360+724,50). Hageja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames seoses kohtumenetlusega antud õigusabiga ning on põhjendatud ja vajalikud tulenevalt menetluse iseloomust. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tal ei ole võimalik käibemaksu tagasi saada. Hageja taotleb kohustada kostjat tasuma manetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Esindaja tegi hageja esindamiseks järgmised toimingud: 01.07.2016 hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine, ajakulu 2,5 t; 20.07.2016, 10.08.2016 puuduste kõrvaldamine, ajakulu 1,5 t; 01.03.2017 menetlusdokumentidega tutvumine, 02.03.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine, ajakulu 1 t; 02.03.2017 kohtuistungil osalemine, ajakulu 1 t; 14.03.2017 kostja protokolli vaidlustamise avaldusega tutvumine ja seisukoha koostamine, ajakulu 0,75 t; 20.03.2017 kaaskirja koostamine ja tõendi esitamine, ajakulu 0,5 t; 12.04.2017 13.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamine, ajakulu 1 t; 13.04.2017 kohtuistungil osalemine, ajakulu 1 t. Kostja hageja menetluskulude kohta seisukohta ei esitanud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Kohus leiab, et hageja menetluskulusid tuleb vähendada. Eelistung, mis toimus 02.03.2017 kestis 40 minutit, mitte 1 tunni. Kohus vähendab ajakulu 20 minuti võrra. Kohtuistung, mis toimus 13.04.2017 kestis 40 minutit. Kohus vähendab ajakulu 20 minuti võrra. Kokku vähendab kohus ajakulu 40 minuti võrra. Hageja esindaja tunnihind 90 eurot on kohtupraktikaga vastavuses mitteadvokaadist esindaja puhul. Ka hageja advokaadist esindaja tunnitasumäär 115 eurot+ käibemaks ei ületa kohtupraktika kohast tunnitasumäära. Asja keerukusega vastavuses on esindajate poolt hageja esindamiseks kulutatud tundide arv 8,75 (4+4,75) tundi. Seega on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 250 eurot ja esindajatasud 360 eurot (90x4) ning 655,50 eurot (115x20x4,75). Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1265,50 eurot. Juhindudes TsMS § 177 lg 4 ning hageja taotluse alusel märgib kohus , et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.